Senbi, 23 Qarasha 2024
Sanlaq 7744 25 pikir 24 Qyrkýiek, 2019 saghat 15:40

«Qazsport» qazaqqa ne kórsetip jýr?

«Qazaqstan» RTRK» AQ qúramyna kiretin Qazsport telearnasy 2013 jyly 1 shildede ashyldy. Sodan beri eldegi sport jankýierleri osy arnany tamashalap keledi. Elimizde túnghysh ret sporttyq arna ashylady degende bórkimizdi aspangha atqan edik. Óz sportshylarymyzdyng jetistigin óz arnamyzdan kóremiz dep...

Qazsport-ting әueldegi maqsaty Qazaqstannyng sporttaghy jetistikterin dәripteu bolatyn. Sportshylarymyz qatysqan bayraqty bәsekelerdi kórermen nazaryna úsynyp, el sportynyng damuyna óz ýlesin qosu mindeti jýktelgen. Sonymen qatar, sport arqyly jas jetkinshekterdi Otan sýigishtikke baulugha tiyis edi. Alayda, atalghan arnanyng songhy jyldardaghy júmys isteu baghyty kórermen kónilinen shyghyp jýrgen joq.

Búlay deuimizge birinshi sebep, arna elimiz sportshylary qatysqan iri jarystardy tikeley efirde kórsete almay otyr. Sportshylarymyz jýlde alghan qanshama halyqaralyq turnirler tikeley efirden tys qaldy. Qazsport-tan qayyr bolmaghan song jankýier qauym amalysyz shetelding sporttyq arnalaryn satyp alyp, kórip jýr.

Elimiz sportshylary biyl jyl basynan beri kóptegen iri jarystargha qatysty. Mәselen, bokstan Tailandta ótken Aziya chempionaty, Qytaydyng Ninbo qalasynda ótken auyr atletikadan Aziya chempionaty, Qytaydyng Siyani qalasynda Kýres týrlerinen Aziya chempionaty, Dohada ótken jenil atletikadan Aziya chempionaty, Tashkentte ótken Kórkem gimnastikadan әlem kubogy, Qytaydyng Ninbo qalasynda ótken auyr atletikadan Aziya chempionaty. Biraq, bizding Qazsport osynyng birde-birin kórsetken joq.

Búlar shetelde ótken jarystar. Biyl sәuir aiynda Almatyda futzaldan UEFA Chempiondar ligasynyng Tórttik finaly ótti.Tórttik final Europa futzalynyng eng shoqtyghy biyik turniyri. Búl jarysqa Europanyng eng myqty degen tórt komandasy ghana qatysady. Biyl Almaty tórinde qazaq futzalynyng maqtanyshy «Qayrattan» bólek, «Sporting» (Portugaliya), «Inter» (Ispaniya), «Barselona» (Ispaniya) komandalary óner kórsetedi. Qazsport óz ýiimizde ótip jatqan osy jarysty da kórermen nazaryna úsynghan joq. Qayta «Habar» telearnasy qazaq jankýierlerine ýlken syy jasap, osy turnirdi tikeley efirge shyghardy.

«Qayrat»

Endi alysqa barmay, kýni keshe oryn alghan kelensizdikti sóz eteyik. Elordamyzda 14-22 qyrkýiek aralyghynda kýres týrlerinen liysenziyalyq әlem chempionaty ótti. Óz salmaghynda ýzdik shyqqan alty baluan 2020 jyly Tokioda ótetin Olimpiada oiyndaryna joldama almaq. Obaly neshik, Qazsport búl jarysty kórsetti (óz jerimizde ótken әlem chempionatyn kórsetpese bolmas).

Biraq 20 qyrkýiek kýni jýrisinen janyldy. Ol kýni boz kilemge erkin kýres sheberleri shyqqan. Keshki sessiyada qazaq baluandary ýshin asa manyzdy kezdesuler ótti. Atap aitqanda, Núrislam Sanaev (57 keli) qola medalige, Dәulet Niyazbekov (65 keli) altyn medalige talasty. Búl eki kezdesu de jergilikti uaqyt 19:30-dan keyin ótti. 18:00-de bastalghan keshki sessiyany kórsetip otyrghan Qazsport osynday jauapty sәtte (19:00-den bastap) hokkeyden «Barys» - «Traktor» matchyn kórsetip ketti. Sóitip, teledidargha telmirgen qalyng kórermen Niyazbekov pen Sanaevtyng songhy beldesuin kóre alghan joq.

Kýres ghana emes 20 qyrkýiek kýni bokstan әlem chempionatynyng da jartylay finaldyq kezdesuleri ótip jatqan. Saghat 20:00-de bastalghan keshki sessiyada ýsh boksshymyz finalgha shyghu ýshin jan salyp jatty. Al Qazsport efiyrinde jana mausymdy endi bastaghan, manyzdylyghy tómen «Barystyn» oiyny.

Boks. Jartylay finaldyq kezdesuler, keshki sessiya (20:00):

69 keli: Abylayhan Jýsipov - Andrey Zamkovoy (Resey)
81 keli: Bekzat Núrdәuletov - Hulio Sezar La Kruz (Kuba)
+91 keli: Qamshybek Qonqabaev -Djastis Huny (Avstraliya)

Álem chempionatynyng finalynda qos baluanymyz beldesip jatsa; ýsh boksshymyz әlem chempiony atanu ýshin baryn salyp jatsa, eldegi jalghyz sporttyq arna translyasiyany orta joldan ýzip, týk manyzy joq hokkeyge kezek berdi. Hokkey ayaqtalghan son, Qazsport kýres pen bokstyng qaytalauyn kórsetti. Soghan qaraghanda, Qazsport basshylary ýshin әlem chempionatyna qaraghanda kýnde bolyp jatqan hokkey manyzdy sekildi.

Bizding búl sózimizdi arna basshysy Pavel Sybulinning ózi rastaydy. Pavel Valerievich bir súhbatynda búny qadap túryp aitqan.

- QHL pley-off kezenindegi «Barys» matchtarynyng translyasiyasy manyzdy ekenin eskeru qajet. Hokkey tartystarynyng barlyghy tikeley efirde taratylady, búl tipti, talqygha da salynbaydy. «Barys» jәne onyng jankýierleri ýshin biz barlyq chempionattardy taratugha dayynbyz, - deydi Sybuliyn.

Pavel Sybuliyn

Mine osy ústanymyna berik túrghan Sybulin myrza әlem chempionatyna qatysyp jatqan baluandarymyz ben boksshylarymyzdy "laqtyra" saldy. Arna basshylary bilmese biz aitayyq, qazaq jankýierleri ýshin eng qyzyqty sport týrleri boks, kýres jәne auyr atletika. Elimiz sportshylarynyng ong jambasyna keletin sport týrelri de osylar. Al hokkeydi telearna basyshalary jaqsy kóredi eken dep tútas kórermenge tyqpalay almaymyz...

Kónilge kólenke týsirgen ekinshi bir mәsele, búl arna әubasta últtyq joba retinde júmys bastaghanymen, qazirgi tanda qazaq qoghamynan alystap barady. Últtyq sport týrlerin kórsetui mýlde nashar ekeni ekibastan belgili. Bizge telearna iydeologiyalyq jәne tildik túrghydan óz jolyn taba almay jýrgendey kórinedi. Mәselen, elordadaghy kýres týrlerinen әlem chempionaty memlekettik til men aghylshyn tilinde ghana ótti. Úiymdastyrushylar osylay sheshipti. Biraq Qazsport tikeley efirde orys tilinde de jýrgizdi (taza memlekettik tilde ótken sporttyq sharalarda orys tilin tyqpalaghany birinshi ret emes).

Onyng ýstine, otandyq jalghyz sporttyq arnanyng reseylik sportshylar men reseylik komandalargha ózge shetelmen salystyrghanda basymdylyq beretini de bayqalyp qalady.

Mәselen, 2018 jyly kóktemde (15 nauryz) futboldan Europa ligasynyng 1/8 finaly ayasyndaghy qarymta kezdesulerdi kórsetu barysynda ýlken dau tughany esimizde. Europa ligasynyng erejesine say, búl kezendegi 8 matchtyng barlyghy bir kýnde ótedi. Al Qazsport telearnasy sol kýni ýsh birdey matchty tikeley efirde kórsetti. Bir qyzyghy, ýsheui de reseylik komandalardyng qatysuymen ótetin oiyndar (Zeniyt, Lokomotiyv, SSKA). Dәl sol kýni Angliyanyn, Italiyanyn, Germaniyanyng alpauyt komandalary oinaytynyna qaramastan, Reseyding komandalaryn tandady. Basqasha aitqanda, qazaq jankýierlerine reseylik komandalardy kýshtep kórsetti.

Ekinshi mysal, biyl nauryz aiynan bastap Qazsport Europanyng bes iri chempionatyn kórsetip jýr. Ár apta sayyn Angliya, Ispaniya, Italiya, Fransiya jәne Germaniya chempionattarynan bir oiyn kórsetemiz deydi.

Al endi myna qyzyqqa qaranyz, nauryz aiynan beri Qazsport efiyrinde eng kóp kórsetilgen komanda fransiya chempionatynda baq synaytyn «Monako» eken. Qazaqstandyq jankýierler «Monako» komandasynyng qatysuymen 6 birdey oiyndy tamashalapty. Calystyru ýshin aitsaq, Europanyng alpauyttary «Real» men «Barselonanyn» ózi Qazsport efiyrine tórt retten ghana shyqqan eken.

«Anje» – «Monako» - 2 nauryz
«Monako» – «Bordo» - 9 nauryz
«Monako» – «Reyms» - 13 sәuir
«Monako» – PSJ - 21 sәuir
«Monako» – «Marseli» - 15 qyrkýiek
«Reyms» – «Monako» - 21 qyrkýiek.

Qazsport sýiiktisi «Monako» qanday komanda? «Monako» futbol klubynyng iyesi әri preziydenti reseylik Dmitriy Rybolovlev degen adam. Klubtyng 66,7%-y osy kisige tiyesili. Onyng ýstine búl komandada Resey futbolynyng qazirgi jaryq júldyzy Aleksandr Golovin dop tebedi. Mýmkin búl jay sәikestik shyghar. Eger búl sәikestik bolmay, әldekim qúrmynda reseylik oiynshy oinaghany ýshin «Monako» qazaqstandyq jankýierlerge ótimdi dep oilasa qatty qatelesip jýr.

Aleksandr Goloviyn

Sóz sonynda aitarymyz, telearna basshylyghy "Qazsport" arnasyn tek qazaqtar kóretinin bilui kerek edi. Myng jerden reseylik komandany jarnamalaghanymyzben elimizdegi ózge últ ókilderi qazaqstandyq telearnalargha pysqyryp ta qaramaydy. Sebebi, elimizde habar taratatyn reseylik arnalar ózimizdikinen kóp. Sol ýshin otandyq telearnalar men baspasóz Resey jayly aita berudi toqtatqany jón. Bizding oiymyzsha, keybir elimiz jankýierlerining reseylik sportshylardy ózimsinip, solargha jankýier boluyna el biyligi men baspasózimiz týrtki bolyp otyr.

Quanysh Qappas

Abai.kz

25 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5402