Ákeng kele jatyr...
Men es bilgeli «Ákeng kele jatyr» dep anam Qamariya aitqanda, shashylyp jatqan ýiding ishin jinastyryp, ýsti-basymyzdy retke keltirip, shulap jatqan balamyz «qoy auzynan shóp almaytyn juas» bola qalamyz. Keshkisin әkemiz júmystan sharshap kelip birinshi bolyp tamaqtan dәm tatpayynsha, biz qol salmaytynbyz. Búl ózi atam qazaqta ghasyrlardan ghasyrlargha jalghasyp kele jatqan, esh jerde jazylmaghan qaghida. Ishimizde bireuimiz jaman sóz aityp qoysa, anamyz búl sózdi «әkeng estise ghoy» janyndy shygharady dese, zәre-qútymyz qalmaytyn, anamyzdyng búl tәlimi óse kele otaghasynyng bedeli ýshin aitatynyn týsindik. Anam Qamariya әkem Kenespen 33 jyl otasyp atyn atamay 2005 jyldyng 11 mausym kýni baqilyq boldy.
Balalardyng әkesi, otaghasy, kýieuim degen sóz tirkesterin qoldanatyn. Qazirgi kelinshekterdin kýieuining atyn atamau bylay túrsyn, qol kóterip, tóbelesip aqyry sotqa aryz jazyp, ajyrasyp jatqandardy kýnde kórip jýrmiz. Kez kelgen otbasynyn ruhany materialdyq jaghynan qúldyramay, myqty boluy ýidegi әkege tikeley baylanysty. Bir kezderi әkenin tәrbiyesi men ýlgi—ónegesin qasterlegen halyq edik. Alayda qazirgi qazaqtarda tórdegi orny esikke kóship, bosaghadan syghalaghan beyshara әkeler payda bolghany jasyryn emes.
Ýlken—kishining aldynda kýieuining bedelin týsirip, «qolynnan týk kelmeydi, qomaqty qarjy tappaysyn» dep balaghattap sóileytin qatyn—qalashty kózimiz kórip jýr. Anasynyng osy sózderin estigen bala әkesin qalay syilasyn? Sabyrsyz, tәubasyz әielder kýieuining aqsha tappaghanyn betine basyp, bala—shaghanyn kózinshe namysyn taptaudan tayynbaydy. Tamaq pen kiyimge jarytpaghan әkesin ishtey kinәlaghan bala oghan degen senimin jolghaltyp, qúrmettemeytin bolady. Osynyng bәri әueli bizge orys halqynan júqqan auru edi. Endi ol az bolghanday, dendep engen syrttan kelgen genderlik sayasat ta әielderge basymdyq berdi.
Osylardyn bәrin saralasaq, er—azamattardyn nәzik, ynjyq, jigersiz boluy qorshaghan orta men qoghamda qalyptasqan jýieden ekenin moyyndaymyz. Bala—shaghanyng kózinshe úrys—keriske jol beru ata-ananyng týzelmes qateligi der edim. Otbasylyq kiykiljindi boldyrmau kez kelgen әielding qolynda ekenin eskersek, әrbir er azamattyng bedeli men ornyn saqtau da әielderimizding payym—parasattylyghymen ólshenedi.
Sondyqtan әielding erine degen kózqarasy, qarym—qatynasy balalaryna beriletinin este ústau kerek. Kenes odaghy ydyrap, Qazaq eli óz aldyna otau tigip, 1991-2001 jyldar aralyghynda eldegi әleumettik—ekonomikalyq jýiening oinamalyghynyng jer—jerde júmyssyzdyq beleng alyp, onyng arty ýy ishindegi kiykiljindi, úrys—keristi, dau—janjaldy ushyqtyrdy. Sonyng saldarynan әke men balanyng arasyna salqyn syzat týsti, әke syilamau ýirenshikti kóriniske ainaldy.
Dýrbelenge toly myna jalghan dýniyege óz balasyna ógey bolyp jýrgen bayghús qariyalar da jetkilikti. Sonau Abay zamanynda da «Ákesin úrghandy talay kórip edim, biraq arbagha baylap úrghandy birinshi kóruim» degen eken. Tipti, әke-sheshesine qol kóterip, soqqygha jyghyp, ólimge qiyp nemese qartayghanda kerek emes zattay keudesinen iyterip, qarttar ýiine tapsyryp jatqandar aramyzda jyl sanap kóbeyip barady dep edi óz súhbatynda jazushy Zeynep Ahmetova. «Ákesiz de bala ósiruge bolady» dep óz әreketterin jaqtaytyn Batysqa eliktegen shoshaqay hanymdar kýn sanap kóbeyde. Áke tәrbiyesin kórmegen, onyng alaqanynyng jyluyn sezinbegen, úlaghatty sózderin estimegen úl bala bolashaqta qanday er azamat bolady? Tolyqqandy otbasy bolmaghan shanyraqta әkesiz ósken balanyng erteni ne bolmaq?
Tәrbiyeni tek anasynan kórgen, ýnemi qyz—kelinshekterding arasynda ósken úl bala batyr, esh nәrseden jasqanbaytyn, erjýrek batyl әri tózimdi, eshqanday qiyndyqty moyymaytyn azamat bolyp qalyptasa almaydy.
Mine, osynyn bәri eng aldymen bizding islamy tәrbiyeden, últtyq tәrbiye men últtyq salt-dәstýrimizdi syilamay, birynghay orysqa eliktetip tәrbiyeleuden boldy. Óz basym «Áke» degen asqar tauday asqaq sózdi estigenimde kóz aldyma әkem Kenesting beynesi keledi de túrady. Árkimnin de osynday kýide bolatynyna kýmәnim joq. Al, әkesiz beykýnә tuylyp jatqan qanshama balalardyng eseygende әkesi turaly ne oinaytynynyng ózi qorqynyshty. Ákem bala kýnimde meni kóligine mingizip, alys jolgha birge alyp jýretin. Jol-jónekey meni sózge tartyp sóiletuge tyrysatyn. Sóz arasynda keybir sózderdi dúrys aitpasam, balam ol sóz bylay aitylady deytúghyn. 1995 jyly jogharghy әskery oqugha týsip, alty aidan son, ýige demalysqa kelgende, bizding ýige general men ýsh polkovnik kelip dәm tatqany bar. Sonda alghash ret әkemning quanghanyn, úlynyng er jetip ofiyser bolatynyna sendi—au deymin.
Áke bala bolyp ekeuara shәi iship otyryp shýiirkelesip aitylghan әngimeleri, onasha oilasulary da әrbir adamnyng sonau balalyq shaghynda basynan ótkergen, sol bir kýnderim esime týsken sayyn kózime ystyq jas ýiiriledi, jýrek qylyn shertip, eriksiz janymdy eljiretedi. Osyndayda bizdin auylda kórshi túrghan Sәrsenbay aqsaqaldyng ómiri esime eriksiz orala beredi. Óitkeni, ol kisining ómiri birneshe kitaptyng jýgi bolarlyqtay, uday ashy, әri balday tәtti bolghanyn, әkem aityp otyrushy edi.
Qysqasha toqtala keteyin, Sәrsenbay ata 1923 jyly dýniyege kelgen. Balalyq shaghy asharshylyq, joqshylyqpen ótse, bozbalalyq kezinde soghys bastalyp ketip, әskerge alynady. Sodan júrt soghystan 1945 jyly qaytsa, Sәkeng 1948 jyly keudesine «Kenes Odaghynyng batyry» degen ordendi taghyp, әzer degende elge oralady. 1953 jyly Bәtima әjeyge ýilenip bes úl bes qyzdy bolady. Sәkeng jaqsy qyzmette istep, on balasyn jaqsy tәrbiyeledi, ósirdi, oqytty, adam qataryna qosty. Aqylyn aityp, kómegin berip túratyn. Bir sózben aitqanda, balalarynyng bar jaghdayyn jasap, ayaghynan túrghyzdy. Qyzdaryn qiyagha, úldaryn úyagha qondyrghan son, Bәtima әjey 2001 jyly qaytys boldy. Sәrsenbay ata jalghyz qaldy. Aqyr sonynda 2005 jyly 20 aqpan kýni on balanyng bireuining ýiine syimay, qarttar ýiinde qatqan qara nandy tistep jatyp o dýniyege attandy. Búl taghdyrgha ne dersiz?
Áttegen—ay, osyndayda qart әke—sheshege bir sәt kónil bólip, olarmen pikirlesuge, múndasugha uaqyt tappaytyn, «oy qoyshy, olar qanday aqyl aitady bizge» dep múrnyn shýiirip, 11 balany ósirgen, 28 nemere 7 shóbere sýiip otyrghan ata-anasyn jeke pәter әperip, onasha qaldyrghan dosymdy kórip jylaghym keldi. Sonsha baladan qayyr joq eken, bir Allanyng ózi saqtasyn. Osyndaydy jazghyng da, aitqyng da kelmeydi, óitkeni menin de úl-qyzym ósip jatyr, erteng olar óskende maghan ne isteri belgisiz. «Áueli Qúday aqyrymdy ber» dep jýremin.
Ata-ana óz balalarynyng aldynda syily, bedeldi qadirli bolghany abzal. Balalarymen oy bólisuge әrdayym uaqyt tauyp, onyng ishki jan-dýniyesinde bolyp jatqan ózgeristerdi baqylaugha ústaghan jón dep sanaymyn. Áytpese, jas bala aqyldasar kisini syrttan izdeydi, auladaghy kóshedegi zamandastarynyng pikiri boyynsha oy týiip, solardyng jeteginde ketui әbden mýmkin. Balalar bizding bet—beynemiz tәrizdi, bizdin kórgen tәrbiyesin keler úrpaqqa jetkizetin jalghastyrushy ekeni belgili. Sondyqtan dana halqymyz «Ne eksen, sony orasyn» demekshi, óse kele olardyng dúrys adam bolyp qalyptaspauyna ókinishpen barmaghymyzdy shaynap jýrmesek bolghany.
Óse kele әkelerdin bәri birdey emes ekenin týsindik. Olardyng berer tәrbiyeleri de әrtýrli. Kezinde mektepte menin jaqyn Ámir degen dosym әkesi turaly eshtene aitpaytúghyn. Sýitsem, «bir kýni synyptasym, bәrin bastan ayaq aityp berdi, әkesi ashy sugha jaqyn, iship alsa, búl әlemde odan artyq jyndy adam joq, Ámirding anasyn pyshaq alyp quady eken, sәby kýninen bastap әkesinin meyirim—shapaghatyn kórmey ósipti. Onday әkening barynan joghy jaqsy. Auyl adamdary da, jora—joldastary da әkemnen irgesin aulaq salghaly qashan.
Keyde úyalamyn, әkemning osynday bolghanyna. Júmamúrat sen әkendi maqtap otyrasan, al men әkemning qay jerin maqtayyn ózing aitshy, әkening sharapatynan bayaghyda—aq kýder ýzgenmin dep kýrsindi. Shynynda da, әr adamnyng taghdyry әrtýrli keybir әke ózining balasy ýshin dos nemese әriptes emes, qol jetpeytin, týsiniksiz, kóp jaghdayda tek jazalaushynyn rólin atqarady. Ol kýni boyy júmysta bolady, al ýige kelgennen keyin ózinin jeke sharualarymen, teledidar kórumen nemese kompiuterding aldynda otyrumen ainalysady. Al bayghús bala óz isimen ainalysyp jatqan әkesin ainalshyqtap, biraq janyna barugha bata almay jýredi. IYә, múnyng kónildi kórinis emes ekendigi aiqyn. Áke men balanyng arasynda kózge kórinbeytin kedergi túrghanday.
«AQSh-tyng psihology Djon Smiyt 100 jas әkelerding arasynda saualnama jýrgizipti, nәtiyjesinde olardan balalarymen qansha uaqyttaryn birge ótkizetinderin súraydy. Olardyng kópshiligi shamamen bylay jauap bergen; «Ol qazir ne týsinedi! Biraz óssin, sol kezde. Al әzirshe anasy men ýy qyzmetkeri qaraydy ghoy». IYә, búl týsinuge bolatyn ústanym. Biraq, kóbine jyldar óte beredi, al әlgi aitylghan «sol kezde» ornyndalmaghan kýii qala beredi. Al múnday ózin aulaq ústaushylyq uaqyt óte kele týsinispeushilikke, senimsizdik pen úrys—keriske alyp keledi. Balagha kishkentay kezinde oghan jetkilikti dәrejede kónil bólmeu (birge seruen qúru, oinau, әngimelesu) keyinnen olardyng qarym—qatynastaryna әserin tiygizedi, búghan qosa, kóp jaghdayda onday balalar әkelerine senbeydi jәne ony jaqyn tútpaydy».
Osydan jýz jyl búryn óz zamanynyn danyshpany Kerderi Áubәkir «Zamanym búlay bolghan son» degen óleninde
Zamana degen—jelmaya,
Qalmasaq, halqym, jaqsy edi.
Jelmayadan jyghylyp.
Atany biylep úl ketti,
Qojany biylep qúl ketti.
Balasy kelse on beske,
Ata-anadan kýn ketti,
Bilmedi bala qúrmetti.
Aghayyn-tughan, qaryndas,
Bir-birinen búl ketti.
Qyz anany biyledi,
Anagha biylik tiymedi.
Atasy qosqan adamyn,
Óz degeni bolmasa,
Halalym dep sýimedi.
--Qyz úyattan aiyrylyp,
Kónilin shaytan sýiredi,
Abyroy ketti jigitten,
Ayryldy әdep, biylikten.
Ádep, aqyl—sary altyn,
Qalay etip shiritken?
Erinin aitqan sózine
Qatyny moyynsúnbady,
Erine qyzmet qylmady,
Jalynyp kýnin kórmese,
Qatty aitsan, qatyn túrmady,
Kitaptyn sózin tәrk etip,
Ósekti basa tyndady,
Qarttardan ketti auyrlyq,
Sopydan ketti sabyrlyq,
Túman basty zamandy,
Biz zamangha naghyldyq?—dep, halqynyn, úrpaghynyn býkil jandýniyesi, pighyly orasan zor qasiretti ózgeriske úshyrap bara jatqanyn kóz jasyn kól-dariya qyla otyryp jyrlaghan eken. Ghúlama shayyr býgingi qazaqtyng últtyq bet-pishininen júrday bolyp, ananyng da, mynanyn da kóshirmesi siyaqty kýige týsken. Býgingi qazaqty sol kezde-aq anyq kórip otyrghan ba dersin.
Búl fәniyde óz perzentine jeter eshtene joq shyghar. Ol ózinning izbasaryn, ómirinnin jalghasy. Qu tirshilikting mәni men sәni, kózinnin shamshyraghy. Ertengi kýni kimdi qanday qarttyq kýtip túr eshkim dóp basyp aita almaydy. Kóp jyldar ótip, balalar ósip, boydan quat ketken son, eshkimge kerek bolmay qaludan kýnderine, jyljyghan jyldaryna qarap túryp: «Men artyma deni sau úrpaq qaldyryp baram ba, halqyma qanday paydam tiydi, elimning damuyna kishkentay bolsada ýles qosa aldym ba, ómirimde qanday iz qaldyrdym?» dep bir sәt oilanatyn kez kim kimde de bolatyn shyghar—au.
Júmamúrat Shәmshi
Abai.kz