Altyn Ordanyng 750 jyldyghy qarsanynda tarihy romandar sheruin QR enbek sinirgen qayratkeri, jazushy, kinodramaturg Núrlan Sanjardyng «Joshy – shaqyrylmaghan meyman» («Nejdannyy gosti – Djuchiy») atty orys tilindegi tarihy romany tolyqtyrdy. Kitaptyng múqabasynyng bezendiriluine QR enbek sinirgen qayratkeri suretshi Sәbit Qúrmanbekov at salysty.

Qalamger osy tuyndysynyng qalay ómirge kelgeni turaly  Forbes.kz. saytynyng tilshisi Gýlnar Tankaevagha bergen súhbatyndaghy sayt újymynyng «Ol «naghyz» qazaqtardyng ózine soqtygharyn bile túra, eshtenkeden jasqanbay osynday qadamgha baryp otyr. Avtordyng janashyldyghy bizding tarihymyzdaghy Joshynyng kim ekenin birinshi ret tanyta biluinde» degen dәripteuin eskerip, «Abay kz» oqyrmandaryna úsynyp otyrmyz. 

F: «Joshy – shaqyrylmaghan meymannyn» iydeyasy qalay ómirge keldi?

- Maghan produser Arman Asenov oy saldy. «Shynghyshannyng anasy turaly taqyryp bar. Bizding anamyz turaly ballada. Osyghan bel sheshe kirise alasyng ba?», - dedi ol. Men shoshyp qaldym, taqyryp auqymy tym ýlken. Biraq odan keyin oigha battym da, kitapqa bas qoyyp dendey izdene bastadym. Kenet búghan deyin ne qazaq әdebiyetinde, ne qazaq ghylymynda eshkim kótermegen mәselege jolyqtym. Búl meni airan-asyr etti! Men «Ananyng tili» atalatyn ssenariymen júmys istey bastadym, biraq, bәrin týiindey tújyrymdaytyn kezde, qolymdaghy materialdyng terendigi sonday, dayyn romangha ainalghandyghyn úghyndym. Ár ssenariyde kadrdan tys qalatyn dýniyeler «remarka» dep atalady. Mendegi remarkalardyng qúndylyghy sonday, dalandap kinogha qor qylghansha, dayyn kitapqa ainaldyrdym. 

F: Sózinizdi ýze qoyar saualym: nege «Ananyng tili»?

- Mynaghan qaranyz: qazaq әdebiyetinde zorlyqpen jasalghan etnogenez jóninde eshkim de auyzgha almaydy. Degenmen tap osy jayt týrki taypalary manghúldarmen shayqasqan shaqta bizding sayyn dalada oryn aldy. Bir tanqalarlyghy: ghalymdar sol kezde qansha týrki, qansha  manghúl bolghandyghy tónireginde әleumettanushylyq esepteuler jasap shyqty. Shyn mәnisinde manghúldar bar bolghany 10% qúrady. Ári osy 10% qalghandardy qalay qúldana aldy? Tarihy jaqtan búny úighúr, qyrghyz, odan keyin – naymandar t.s.s. birshama iri taypalar handyq qúrugha talpynys jasady dep úghyndyrugha әbden bolady. Búl tarihy qandy qyrghyn edi, osyny manghúldar paydalana bildi. Sonda qazaqtar keyin ózderin jeke etnosqa ainaldyratyn әldebir submәdeniyetti (subkulitura) saqtap qalugha tiyis qoy? Búl shyntaytauytyna kelgende – til. Ol týrki analarynyn: Oyan – Shynghyshannyng anasy, Bórtó – Joshynyng anasynyn jәne basqa analardyng tili. Olar óz balalaryna: «Ana tilderindi úmytpandar!» dep aitty. Sondyqtan biz tughan tilimizdi «Ana tili» dep ataymyz. Bizge aitylmay kelgen bir dýnie til – últty qúryp ketuden saqtaytyn biregeylik kody. Sonday-aq, «kaa-saqtardyn» kim ekendigi de sóz etilmedi...

F: Sizding romanynyzdyng alghy sózindegi «Oyan ana men onyng ýlken kelini Bórtó soghys jetimekterinen jaujýrektigi, batyldyghy men qaysarlyghy ýshin manghúldar men týrkiler «kaa-saq» dep erekshe esimmen ataytyn bolashaq dala qaharmandaryn tәrbiyelep shyqty. Erekshe kózge týskenderge taghylatyn eng jogharghy «kaa-saq» laqap atauy keyin kele Úly Daladaghy jana etnos qazaqtardyng jalqy esimine ainaldy» degen dәieksózinizdi osy arada keltire ketkenim oryndy siyaqty.

- Isting shyn mәnisinde mening birinshi mamandyghym filolog, osy salada úzaq istedim. «Kaa-saq» sózining terenine ýnilsek, manghúlsha «kaa» (úly jauger) әm «sak» sózi orys tilshilerining jilikteui. Tap solay. Qandary manghúl men týrkimen balamatam aralasyp, әbden bylyqqan jandar qalay tiri qaluy kerek? Olar tek qana qaharman atanuy ýshin alghy shepte jan berisip, jan alysty. Bәride osy qadamgha bardy. Álsizderi әriyne sheyit boldy. Mine, sol kezde «Kaa-saq» atauy zor qúrmetke ie bolyp, «Kaa-saqtargha» týrkiler, tipti kerek deseniz jeke manghúl taypalary qosyla bastady. Búl bәrining bastau kózitin, irgetasytyn, osydan kelip keyin qazaq etnosy ómirge keldi. Olar eshkimge bas iyip qúl bolghysy kelmgender sanatynan edi. Osydan «Men tua azatpyn» delinetin saq pәlsәpasyna negizdelgen qazaq etnosynyng qalyptasuynyng filosofiyalyq tújyrymy kelip shyghady. Búdan ary búdanda qyzyqty bir jayt turasynda sóz etpekpin. Eger marksizm klassikterining «Memleketting nyshany – territoriyalyq birtútastyq» degen qisynyna sener bolsaq, onda tarihattan bizge «Altyn Orda» atauymen bizge mәlim Joshy Úlúsy – «Kaa-saqtardyn»,  qazaqtardyng birinshi memleketti. Bizding birinshi hanymyz – Kerey men Jәnibek emes, tap osy Joshy. 

F: Siz óz versiyanyzdyng syn sadaghyna iliguine tastýiin dayynsyz ba?

- Álbette. Men «qazaq – qashannan qazaq» dep manghúldan basyn ala qashatyn «naghyz» qazaqtardyng ashu-yzasyn keltiretinimdi әlden-aq bilip otyrmyn. Qazaqtar әlimsaqtan beri bolghan emes! Ókinishke oray, bizde tarihty miftendirip: «Biz bәrin eki býktegenbiz» dep maqtanghandy hosh kóredi. Búl qangha singen daghdy. Ne manghúl, ne týrki bolyp qala almaghan dýbәrә-mәngýrtterding daghdysy. Osydan «naghyz qazaqtyn» mәrtebesin  әsire dәripteu kelip shyghady, biraq týptep kelgende shyndyghynda búnyng bәri «shala qazaqtyq»...

Al, men óz kitabymda eshqanday mifologiyalyq shetindikke jolaghan joqpyn, tek orta tústan oiqastadym.  

F: Siz qanday derekkózderin kәdege jarattynyz?

- Óte kóp dýniyeni. Álbette, Rashida Ad-Dindi. Múraghat isine óte qúnytty qytaylardy. Ghylymy kózqaras túrghysynan men kez kelgen syngha tótep bere alam. Al, ghylym jaghyn sóz eter bolsaq, ssenariyime QazÚU professory qazaq handyghy boyynsha maman tarihshy-ghalym Bereket Kәribaev  kenesshi bolghan edi. Ol (mýldem ózge uaqyt pen ózge qaharmandar turasynda sóz bolghan) atalghan ssenariydi oqyp shyqqan song : «Men ghúmyr boyy tek qana ghylymy tanym bar dep kelgen jan edim. Shyndyghynda onymen qosa kórkem tanym da bar eken-au» dey kele sózin: «Men qaharmandy jan-tәnimmen sezine aldym» dep ayaqtady. Týsinesiz be, nelikten men Joshy jayly kitap bolghanyn qalaymyn? Sebebi, oqyrman kәlәsinde Joshynyng kim bolghandyghy turaly obraz ben týsinik qaluy kerek qoy!? Sondyqtan óz basym barsha taqyryby  janashyl bolyp tabylatyn ózdik kózqarasymdy tanytu ýshin iske kirisip, oi-pikirimdi shynday jútyldyrdym. Meninshe, «Joshy» óz kezindegi  Bolat Jandarbekovtin ózining «Tomiriysimen» jana taqyrypty kótergeni siyaqty әldebir zor isting esik ashary. Bәlkim zamanalyq qazaq prozasyndaghy eng ýr jana qadam da shyghar. Mening jazghan jana romanym súrqy sire qarys ta emes, qatpary qalyng kóp tomdyq ta emes, bir demde oyqlatyn kitapsha ghana. Óitkeni, әdebiyetting bolmys-bitimi ózgerdi. Ol mýldem ózgeshe keyipke endi: býgingi qalamger ózimdi oqysyn deytin bolsa, dramashyday oiygha shomyp, epizodyn, ssenasyn, sujetin әrlep, kitabyn «ekshn»-ge ainaldyrugha tiyis. Álbette, «Dnepr tamyljyghan ashyq kezde tym ghajayyp» dep gogolishelesek, obraz boyynan izdegen joghymyzdy tauyp, VGIYK-tegi tәlimgerimining birining sózinen aitar bolsaq, ottay janghan kózi qaharmanymyzgha jol silteytin bolady.

Atalghan jaghdayda mening Joshy hanymday. Bizding әiteuir bir týsiretin filimimiz jýzimizdi jaryq etedi. Esterinizge sala keteyik: biyl Altyn Ordagha nemese Joshy Úlúsyna 750 jyl tolyp otyr. 1269 jyly arysty Talas boyyndaghy qúryltayda birneshe Shynghys úrpaghy ózderining biylik jýrgizu kenistigin bóliske salghan bolatyn, sol kezde Joshy Úlúsy derbes memleket mәrtebesin iyelendi. 

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz