Soltýstik ónirlerdegi orys halqynyng tarihy otany Reseyge ýdere kóshui әserinen túrghyndar sany kemip, júmys kýshining jetispeushiligi ýlken problemagha ainalyp otyr.
Esesine Týrkistan oblysynda artyq enbek kýshi jeterlik..

Eger sizding baspananyz joq bolsa, júmysynyz joq bolsa baspanaly bolugha, júmys tabugha tolyq mýmkindiginiz bar..

Ol ýshin jergilikti jerdegi júmyspen qamtu ortalyghyna habarlassanyz bolghany..
ShQO, SQO, Pavlodar, Qostanay oblystary sizderdi kýtip otyr.
Jer óndeymin, mal asyraymyn nemese ózge kәsip asham degen azamattargha barlyq mýmkindik bar...
1. Bәsekeles az..
2. Memleketting qamqorlyghy ýlken..
3. Múghalim bolsanyz "Diplommen auylgha" baghdarlamasy b oiynsha memleketten kómek alasyz.
Baspana jeterlik.
Qalasanyz kópqabatty ýiden pәter ala alasyz.
Qalasanyz, audany kemi 90 sharshy metrlik jer ýi, qalasanyz, búrynghy sovhozdardan qalghan kirpish kottedj ala alasyz.
"Búryn bar, búryn barsang oryn bar"...
Erterek qimyldau kerek..

Soltýstik Qazaqstan oblysynda ghana Ontýstikten qonys audarushylargha arnap 428 ýy salynyp jatyr.

Tek Shal aqyn audanynda (SQO) ghana ontýstikten qonys audaratyndar ýshin biyl 26 ýy beriledi.
Ýiler 4 tiptik joba boyynsha salynyp jatyr. Eng shaghyn ýiding ózi 90 sharshy metr..

Pavlodar oblysyna "Núrly kósh" baghdarlamasy boyynsha túrghyn ýy qúrylysy ýshin kelesi jylgha 8 mlrd tenge bólingen.
Kәsipkerlikpen ainalysam deseniz, óndirgen tauarynyzgha tútynushy dayyn. Atalghan oblystarmen shekaralas Reseyding 4 oblysynda ghana 18 mln halyq túrady.

Memlekettik qyzmetke beyimi bar azamattardy jergilikti túrghyndar ózderi-aq kóteretinin kózimiz kórdi.
2017 jyly SQO, M.Júmabaev audanyna múghalim bolyp barghan Núrjamal Tәmbetova qazir audan әkimining bas kenesshisi.

Tórearyqtyq (Arys) Berik Qalmúratov Ordabasy audany әkimdigindegi júmysyn tastap, biyl aqpan aiynda Qostanay oblysy Sarykól audanyna qonys audarghan. Kele sala memleketting kómegimen ýy alyp, ýy manyndaghy jer telimine qiyar, kartop egip tastapty. Odan ózge 50 sotyq jylyjaygha taghy biraz kókónis otyrghyzypty. Ýiining janyndaghy kólge ýirek-qaz asyrapty..
Berikting iskerligin bayqaghan auyl túrghyndary jaqynda auyldyq okrugting әkimi etip saylapty..
Ayta berse múnday faktiler óte kóp..

Al atalghan oblystardyng tabighatynyng súlulyghyn suretteu ýshin aqyn bolu kerek..

Osy orayda Jetisay audandyq mәslihatynyng deputaty Ádilhan Asauovtyng audan túrghyndarymen kezdesude aitqan әngimesi eske týcip otyr.

Mening әkemning tughan jeri Qazyghúrt baurayyndaghy Beynetkesh auyly.
Soghystan keyin әkem Tashkentke oqugha týsipti.
1947 jyldar shamasynda bolsa kerek, jazghy demalysqa kelse auyl joq. Júrtta qalghan aqsaq itti jetelep, kórshi auylgha barady. Sol jerde óz auylyn tayly-tayaghyna deyin ókimet Myrzashólge kanal qazugha aidap әketkenin estiydi.
Sonymen sonynda aqsaq iyt, Keles ózenin jaghalap, odan Syrdy boylap Myrzashólge 8 kýn degende jetedi..
Jan-jaqtan jinalghan qaraqúrym adam ataqty "Kirov" kanalyn ketpen-kýrekpen qazyp jatyr.

Súrastyryp jýrip óz tuystaryn tabady. Kanal qazushy júmyskerlerding barlyghy jerkepe qazyp alghan. Keybir jerkepe qazghan kezde, kórshi kepege ótip ketip, eki otbasynyng arasynda qabyrgha bolmay qalghan jaghdaylar jeterlik eken.
Tanerteng ýlken qazangha su qúiyp qaynata bastaydy. Su qaynaghan kezde oghan kirpisheshen, tasbaqa, jylan deysiz be, ústaghandaryn sala beredi. Júmyskerler ghana emes, bala-shagha, qatyn-qalash bәrine týski as әlgi sorpa..
Kelgen jaghyna qashqandardy NKVD sottaydy...
Mine, qazir ýy salmaq týgili búzau arqandaytyn bos jer qalmaghan Myrzashóldi qazaq osylay gýldendirgen...

Soltýstikti de qazaqqa toltyramyz.
Ayaqqa oralghandardy attap ótip...

Ómir Shynybekúlynyng facebook paraqshasynan

Abai.kz