Núr-súltan qalasynyng Ákimdigine 

Elbasy jәne  qala әkimshiligining qoldauymen 2007 jyly Astana qalasynyn  Saryarqa audany, Kóktal 1 shaghyn audany aumaghynan el astanasynda  túratyn Qytay, Mongholiya, Ózbekstan, Týrkiya, Resey qatarly shet elderden  atamekenine oralghan, әr salanyng bilikti mamandary, ziyaly qauym ókilderining baspana mәselesin sheshu ýshin túrghyn ýy salu maqsatynda  «Respublikalyq oralmandardyng «Asar» qoghamdyq birlestigine aumaqty jer telimi uaqytsha jalgha berilgen bolatyn. Nәtiyjesinde «Núrbesik» túrghyn ýy kesheni boy kóterip, 212  otbasy arnayy bekitilgen jobagha sәikes óz kýsh, qarajatymyzben baspana túrghyzyp, úrpaghymyzdy ósirip, týrli salada enbek etudemiz. Keshen boy kótergeli 12 jyldan astam uaqyt boldy.  

Alayda býgingi tanda Núrsúltan qalasyndaghy  osy «Núrbesik»túrghyn ýy kesheninde eshqanday injenerlik jýieleri: auyz su, kәris qúbyry, elektr toraby, jol joq. Zeynetkerler, mýgedek jandar, auyru-syrqauly adamdar,  jalpy túrghyndar sudy jyldar boyy shana, arbamen, jayau-jalpy birneshe shaqyrym jerdegi qúdyqtan tasyp iship keledi. Jer asty sulary búl jerde óte ashy bolghandyqtan túrmysqa qoldanugha mýlde jaramaydy. Keshenning uaqytsha  joldary janbyr, qar jaughan kezderde lay-batpaqqa ainalyp, jýrip-túru ýlken qiynshylyq tudyryp otyr. Ásirese mektepke baratyn balalarymyz tolarsaghynan saz, batpaq keship, bek qinalady. Avtobus keshenge jetpey ainalyp ketetindikten  qystyng qysqa kýninde, qaqaghan sary shúnaq ayazda mektepke baratyn balalarymyz jaryqsyz, qaranghy búralang kóshe joldarmen 1-2 shaqyrym jayau jýrip ayaldama әzer jetedi. Ártýrli elektr symdaryn paydalanyp óz kýshimizben tartylghan elektr jelileri  mýlde talapqa say emes. Qysqy uaqytta jiyi-jii jaryq ketip qalady. Toktyng kerneui óte nashar, may shamday syghyrayyp túrady 

Ángime auyl, audan, tipti  oblys ortalyghy emes, el astanasy -Núrsúltan qalasyndaghy jaghday turaly bolyp otyr ghoy.  Astananyng aumaghyndaghy basqa da túrghyn ýy keshenderining de sheshilmegen mәseleleri jeterlik, degenmen «Núrbesik» elden erek bolyp túr.

«Eshten kesh jaqsy» degendey 2017 jyly  keshenning injenerlik jýielerin salugha memlekettik qazynadan 576 mln. tenge qarjy bólingen bolatyn. Tender ótkizilip Qazaqstangha tanymal «KazStroyIndustriya»  kompaniyasy jenimpaz atanyp, júmysyn bastaghan.

Qalalyq әkimshilikting qúzyrly sheneuikteri 2018 jyldyng mamyr aiyna deyin  syrtqy injenerlik jýie tolyq salynady, endi az uaqyt shyday túrynyzdar dep uәdeni ýiip-tókken edi. Túrghyndar bórkimizdi aspangha atyp, bek quanghanbyz. 

Biraq ókinishke oray quanyshymyz alysqa barmady. Osydan ýsh jyl búryn bastalghan búl júmys әli ayaghyna jetken joq, 2020 jylgha qalyp otyr. Bastalghan júmys keshte bolsa ayaqtalar, bәlkim.

 «Jas kelse iske» degen  qazaq. Ótkende Núr-Súltannyng jana әkimi  A.Kólginov búryn-sondy birde-bir әkim ayaq baspaghan «Núrbesik»-ke әdeylep kelip, túrghyndarmen jolyghyp, jaghdaydy kózben kórip ketti. Altay bauyrymyz halqyna  jaqyn әkim ekenin búrynda biletinbiz. Eng bolmaghanda keshenge biyl auyz su әkelip beremin dep uәde berip ketken. At shaptyrym aumaqtaghy ishki jýielerdi tartu ýshin milliondaghan qarajat qajet-tin. Ony halyqtyng qaltasy esh kótermeytini belgili jaghday ghoy. Keyin әkimning tapsyrmasymen «Núrbesik» túrghyn-ýy keshenining ishki injenerlik jýielerin salugha da keler jyly qarajat bólinetin boldy. Bek quandyq. Ákimge myng alghys! 

Núr-Súltan qalasyna  2019 jyly kógildir otyn  beriledi dep jatyr. Áueli kezekte  jetkiziletin qalanyng basty baghyttardyng qatarynda  Kóktal-1 shaghyn audanyn, «Núrbesik» te bar, gaz da kelip qalar degen ýlken ýmitimiz bar edi. 

Allagha tәube dep,el tizginin ústaghan  azamattargha riza bolyp edik. 

 «Núrbesik» túrghyndary salynyp bitken túrghyn ýilerine jeke menshiktik qúqyq beretin qújat alu mәselesi de biyl ghana óz sheshimin tauyp, alghashqy kezekte 30 túrghyn ýiding qújaty dayyn bolghan edi.  Alayda «Núrbesik»-tikter  taghyda ýlken kedergige tap boldyq.

Qúzyrly mekemeler ýy salghan әrbir túrghyn  jer telimin jalgha alu qúqyn memleketten satyp alu qajettigin aitady. Keshendegi  ýiler 3.5, 4.5,10 sot jer telimderine iye. 5 jylgha 3,5 sot jer telimin jalgha alu  qúny 350000 tenge, 10 sot jer telimi 1 mln tengege juyq. Bes jyldan keyin qaytadan tóleu kerek. Olar múnday qarajatty esh tóley almaydy.Búl túrghyndardyng týsine ghana enetin soma. 

Jer telimining mәselesi sheshilmeyinshe  túrghyn ýige jeke menshiktik qúqyq beretin qújattar da berilmeydi.  Ýide qújat bolmasa injenerlik jýieler: su, kәriz qúbyry, elektr symdary tartylmaydy, gaz da qosylmaytyny bergili jaghday.

«Núrbesik» túrghyn ýy keshenindegi jeke ýilerge qatysty barlyq jobalyq jәne basqaday júmystardyng shyghyndaryn  túrghyndar óz moyynymyzgha alyp, әr otbasy 4.5 ten 10 myng dollargha deyin qarajat júmsadyq, jyldar boyy osy jerdi jalgha alu qúnyna ýkimetke 40 mln-nan astam qarajat  tóledik. Ýy túrghyzyp alu ýshin de tapqan-tayanghanymyzdyng bәrin júmsadyq. Qysqasy barlyq shyghyndardy ózimiz kóterdik.

Osy iste «Respublikalyq oralmandardyn  «Asar» qoghamdyq birlestigi» qarjylyq túrghyda emes úiymdastyrushylyq, ýilestirushilik mindet atqardy. Jer telimi әu basta Astanada túratyn shet elden kelgen  ziyaly qauym ókilderi, jas mamandardy, oralmandardy baspanamen qamtu maqsatynda berilgendigin jogharyda aittyq. Ýkimet tegin jer telimin beredi, sizder baspanalarynyzdy ózderiniz túrghyzyp alynyzdar degen sol kezdegi Astana qalasynyn  әkimi, qazirgi Qazaqstan Respublikasyng premier ministri Asqar Mamin bauyrymyz. 

Bizder jer telimin alghan kezde Astanada jer jeke menshikke tegin beriluine marotoriy jariyalanbaghan bolatyn. 

Qazaqstan Respublikasy Ýkimetinin  2002 jylghy 9-shildedegi № 748 qaulysymen bekitilgen «Oralmandargha jeke túrghyn ýy qúrylysy ýshin jer telimin beru tәrtibi turaly» erejede: «Oralmandar Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghannan keyin berilgen jer telimi olardyng jeke menshigine ótedi...» delingen. Qazaqstan Respublikasynyn  «Jer kodeks»-ining 46-babynda 3-tarmaghynda «Berilgen jer uchaskeleri Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghannan keyin osy Kodekste belgilengen tәrtippen jәne jaghdaylarda olardyng jeke menshigine ótedi» dep jazylghan. Tarihy Otany-Qazaqstan Respublikasyna kóship kelgen  әrbir qandasymyz kezinde oralman mәrtebesin alyp, keyin Qazaqstan Respublikasynyn  azamattyghyn qabyldaghan. 

Qoryta aitqanda osy jer telimderining ýstinde  bizding beynetpen salyp alghan ýilerimiz túr. Astanada túratyn týrli salanyng mamandary, qandastarymyzdyn  baspana mәselesin sheshu maqsatynda әu basta bizderge berilgen osy jer telimderin jeke menshigimizge  tegin alugha tolyq qúqymyz bar dep sanaymyz, sondyqtan Núr-Súltan qalasynyng әkimdigi mәseleni múqiyat qarap,  ong sheshim qabyldauyn ótinemiz.

«Núrbesik túrghyn ýy kesheni»-nin  túrghyndarynyng atynan qol qoyghan auyl  aqsaqaldary jәne analary:  

Álhan Amantay
Ábu Tileuhan    
Saqay Qúrmet  
Jylqshina Núrjaughan
Orynbasarovna
Dosmúhambetov Eraly
Rays Nashyn          
Soltan Dәuletbek
Utegenov Saydulla
Qabylash Kәlimash 

Abai.kz