Elimizding teriskeydegi Tobyl-Torghay óniri – qazaq elining kiyeli de qasterli púshpaghynyng biri. Alash arystary Ahang (Ahmet Baytúrsynov) men Jaqannyng (Mirjaqyp Dulatov) kindik kesken jeri, tól әdebiyetimizding koriyfeyleri Syrbay Mәulenov pen Ghafu Qayyrbekov, Kenshilik Myrzabekov taghy kóptegen aqyn-jazushylardyng fabrikasyna ainalghan aimaq. Al oblystyq «Qostanay tany» gazeti -  qazaq jurnalistikanyng atasy Múhamedjan Seralin men kórkem sózding zergeri Beyimbet Maylin irgetasyn qalaghan,  jaryq kórgenine 97 jyl bolghan abyz basylym. Býginde Biaghannyn  shabyt qaynarynyng bir ordasy bolghan osy gazetting tizgini Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi, әdebiyet synshysy Janúzaq Ayazbekovting qolynda. Sәtin salyp biz әriptes aghamyzben súhbattasyp edik.

- Jәke, tól әdebiyetimizding nebir tarlandarynyng izi qalghan qara shanyraqqa qazirgi shygharmashyl zamandastarymyz qanshalyqty ýiir?

- Saualyng salmaqty eken. Sonau ótken ghasyrdyng 1923 jyly osy gazetke qyzmetke túrghanda Bi-aghang (B.Mayliyn) kýndiz kýnúzaq gazetke maqala dayyndaumen bolsa, keshqúrym boyynda әdebiyetke degen shyn yqylasy bar jastar men túrghylastaryn jinap ólen, әngime oqytyp, talqylap týn jarymyna deyin otyryp qalady eken. Senbi, jeksenbide ýiine shaqyryp, әngime-dýkenning kórigin qyzdyru әdetine ainalsa kerek. Sóz zergerining әigili «Gýldense auyl- gýldenemiz bәrimiz» sekildi ólender men «Áyt, shu ala atym!», «Talaq», «Týiebay», «Ayranbay» atty әngimeleri men «Raushan kommunist» povesi osy gazetting qabyrghasynda jýrgende dýniyege kelipti. Biaghang sonda 29 jasta eken.

Gazet shejiresine kóz jýgirtsek, ónirde tuyp-ósken aqyn-jazushylardyng ishinde basylym redaksiyasynda bolmaghany kemde-kem. Olardyng aty-jónderin týgendemey-aq qoyalyq. Al endi gazetimizding әdebiyet pen óner ainymas bóligi ekenine ghasyrgha juyq shejiresi kuә. Býginde sol dәstýrding jalghasy - «Shúghanyng belgisi» atty apta sayyn shyghatyn aiqarma betteri. Búl oblys shygharmashyl qauymnyng tuyndylar aidyny deuge әbden layyq. Oblys pen respublikagha tanyla bastaghan Dәmer Ábish, Bәkesh Aysiyn, Abay Qaji, Abylay Maudanov, Jandos Jýsipbek sekildi avtorlar atalmysh aidardan talay tuyndylaryn oqushylargha ýkilep úshyrghan. Ólen-jyr, әngime-hikayat redaksiya poshtasyna ýzilmey týsedi. Áriyne olardyng sapasy bólek әngime.

- Siz synshysyz. Ádeby basylymdarda saliqaly kórkem syndarynyz basyldy. Aytalyq «Balizak nege jylady?» atty әdeby syndy jazuynyzgha ne týrtki boldy?  Nege az jazasyz?

- Esime týsip otyr, onynshy synypta oqyp jýrgende «Júldyz» jornalyna (1972) «Jastyq jalyny ma?» degen resenziyam jaryq kórgen. Sodan bastap kórkem әdeby syngha degen yqylasym audy. Uniyversiytet qabyrghasynda student bola jýrip, Mәskeuden shyghatyn «Voprosy liyteratury» degen jurnaldy jazdyryp alyp oqydym. Keyin bes kursty bitirip, diplom qolgha tiygende tauday bolyp ýiilgen sol jurnaldardy qazir belgili jazushy-dramaturg Joltay Álmeshovting (ol kezde tómengi kurs studenti bolatyn) aghasynyng balkonyna qaldyryp ketken edim. Almatydan attanyp, sonau Qostanaydan bir-aq shyqqasyn ol jurnal esten shyqqan. Arada qyryq jyl ótkende jazushy inimmen Qostanaygha dramasy qoyylyp jýzdeskenimizde esime salghany bar. Aytayyn degenim, sonau jastyq kezden-aq, әdeby syn shygharmashylyghymnyng ajyramas bir bóligine ainalghan. Bile bilgenge kórkem tuyndyny taldau men talghau, shynayy bagha beru – ekining birining qolynan kelmeydi. Sondyqtan da bizde syn joq, damymay jatyr dep alandaytyny.

Es bilgeli kórkem әdebiyetke qúlay berilgenderding soyynanmyn. Sonau kenes zamanynan beri meni әli kýnge deyin әdebiyet deytin kiyeli tabaldyryqty attap alyp, kiyesiz dýniyemen ainalysatyn jazarmandargha ókpelimin. Ádebiyet ardyng isi ekenin bile túra arzan shygharmalardy ýsti – ýstine shygharyp, qoldan maqtatyp, biylikting kýshimen jarnamalap, elding kóz aldyna kólbendeudi әdet qyp alaghandar jol bermeytin boldy. Osyndayda tórtkil әlemde әigili bolghan tuyndylar men tuyndygerlerding taghdyr-talayyna barlay qarasan, shyndyqqa kóz jetkizetin jaghdayattar az emes. Aytalyq, «Gorio әkey» romanynynyng songhy nýktesin qoya salyp, basty keyipkeri  Gorio әkeydi romanda óltirgenine bola  Balizak aghylda-tegil jylap, otyrghan stolynan qúlap qalypty. Bәlkim, tipti búl balizaktanushylardyng әsirelegen anyzy bola-aq qoysyn, eng bastysy –jan terlemey, jýrek tolghanbay shynayy tuyndy shyqpaydy degendi aitu. Men úzaq, jyldar boyy Balizaktyng romandaryn, ol turaly jazghandardy oqydym. Sonyng nәtiyjesinde 2011 jyly «Qazaq әdebiyeti» gazetining qatarynan eki nómirinde (№ 23,24) tútastay  betterin alyp «Balizak nege jylady?» degen atpen әdebiy-syn materialym jaryq kórdi.

Ras az jazatynym – kóp uaqytym oqugha ketedi Qazir avtor kitabynyng betin ashpay-aq, eshkimnen qymsynbastan sala qúlash pikir jazyp tastaytyndar jiyiley bastady.

- Elgi belgili әdebiyet synshysy: «Postmodernistik aghymgha qazaq qalamgerleri әli de senbey keledi. Men de senbeymin», - dep tótesinen kelipti. Synshylar aityp jýrgendey, ol rasymen últtyng ruhany qúndylyqtaryn joqqa shygharatyn qúral ma?

-  Búl jerde postmodernizmge senu nemese senbeu manyzdy emes. Posmodernizm – auqymdy baghyt, aghym. Búl әdebiyet tarihyndaghy klassisizm, romantizm, seniymentalizm, simvolizm, avangardizm, relizm taghy sonday «izmder» sekildi zaman tudyrghan qúbylys. Biraq múnyng túrpaty búrynghydan erekshe. Búl adamzat qoghamynyng joghary damu satysynda dýniyege keldi. Múnda tabighat zandaryna qarsy túru, qúdaydy moyyndamau, dәstýr ataulyny joqqa shygharu t.s.s  kózqarasty sipaty basym. Al qazaqqa mynau ghúmyr bes kýn jalghan dýnie ekenin aqyn-jyraularymyz ótken ghasyrlarda-aq jyrlap ketkendikten tansyq emes. Sondyqtan da tamyry terenge ketken dәstýrli әdebiyeti bar elder múny qabylday qoymauy zandy. Óitkeni әr qoghamnyng damu dengeyi әrtýrli. Damyghan, ozyqpyz degen elderdegi kiyberәdebiyet  yaghny ghalamtor kenistiginde payda bolghan tehnologiyalyq,  jelilik әdebiyetting bolmysy mýldem bólek. Qazir aityp jýrgen postmodernizmning salqyny solardan keldi. Búl әl-әzir qazaq topyraghynda ósip-ónip kóktey qoyghan joq. Biraq bizde bolmaydy degendik emes. Zamanynda Abay  poeziyalyq modernizmning qazaqy ýlgisin jasady. Kemeldegen sosializmde Tólen Ábdik «Ong qolyn» jazdy. Tәuelsizdik kezeninde Múhtar Maghauin «Jarmaqty» úsyndy. Dәstýrli әdebiyetting uyzy auzynan ketpegen bizding oqushygha búlar bәrine birdey ong jambasyna keledi dey almaymyn.  Radikaldy postmodernizmning ýrkitip otyrghany - dәstýrli әdebiyetti kýresinge tastap, kórkem oidy joqqa shyghardy. Syrt kózge janghyru –janaru sekildi kóringenimen, shyn mәninde adam oiyna kelgenin istep,  tabighy qúmarlyghy men qúshtarlyghyna sheksiz erkindik  beru degen  tobyrlyq sanagha mәtibiy.  Múnday sipatyn alghanda ruhany qúndylyqty joqqa shygharushy deuge qisyny bar.

- Ómirde de, әdebiyette de adamdardyn, obrazdardyn  bәri bir qalyptan shyqqanday pәlendey aiyrmasy bolmay barady. Nege?

- Adam standarty degen úghym bar. Ol adamnyng tirshilik - tirliginen tuatyn ómirlik qalyptar jiyntyghy. Pendenizding syrtqy bolmysy men ishki bolmysynyng bite qaynasuynan payda bolatyn tipterden qogham qúralady. Sen daralyqty, túlghany izdep otyrsyn. Jazushy Júmabay Shashtayúly: «Jalpy, adam kóshirgish keledi. Adam ózining tabighy bolmysyn tabuyna, ózin-ózi tabuyna kóp uaqyt ketedi. Bireudi oqidy, bireudi kóredi, bireuding jazghanyna sýisinedi, bireuding bir sózin kóshiredi. Sonyng bәri jinaqtalyp kelip, sening ózinning bolmysyndy tabuyna kómektesedi» deydi. Qazir  syrt qaraghanda dәl  osyday kýide jýrgender barshylyq. Biraq songhy kezde óner ortasynda óz bolmysyn tappay jatyp-aq, tipti oghan tapqyzbay-aq klassiyk, úly dep, kórkemdik biyiktikting úshar basyna jetkizbey, qondyrmay-a,q jarym joldan toqtatyp, boldyn, toldyng dep ótirik әlpeshtep, jalghandyqqa danghyl jol berdik. «Últan súltangha ainalyp, súltan últangha ainaldy».

«Ádeby ortagha tanylu degen óte qiyn bolatyn edi bizding kezimizde. Qazir әdeby ortanyng tanuy shart emes. Sonshalyqty manyzdy emes siyaqty kórinedi maghan» deydi taghy da qalamger. Ras, býginde tanymaldyqtyng qadiri qashqan. Salmaghy joq, auzynyng duasy joqtay. Túlghany pir  tútu joghalyp,  ony paqyr pende dep, naturaldy fakturasyna qyzyghu basym.

Qazir qalamgerlerding deni ózine – ózi qatang talap qoya almaytyn kýide. «Ózimning eki tomdyq shygharmalar jinaghymdy dayyndap jatyrmyn. Sol eki tomdyqty oqyp otyryp, ózime degen alpys payyzday jaqsy kóru sezimim tómendep ketti. Óle bastaghan ekem dep oiladym. Jazushynyng tiri kezinde ólui degen óte qiyn. Ol — ýlken tragediya. Gogoli ózining shygharmasyn órtedi. Biraq, olardyng shygharmalary osy kýnge deyin oqylyp jatyr. Osy mәsele meni úzaq oilandyrady. Tolstoy: «Mening shygharmam jiyrma bes jyldan keyin adam jýregin tolqytsa, onda mening ólmegenim» degen eken. Ózim úzaq jasaytyn siyaqtymyn da, shygharmalarym ólip qalatynday qorqam» deydi J.Shashtayúly. Búl sóz ónerining kiyesin ardaqtaytyn adamnyng aitar sózi. Keyde mynanday bir pendelik oy keledi. Qazaq әdebiyetin shet tilderine audarylmaghany qanday jaqsy bolghan. Áytpese, qazaqtyng tanghajayyp pәlsapalyq oilaryn, kórkemdik tanymyn bóten el tanyp alyp, tonyn ainaldyryp, óziniki etip óz attarynan jariyalap jiberse, biz ne istey alar edik? Óz elimizde ózimizdi ózimiz moyyndata almay yrdu – dyrdumen jýrgende bylayghy qaymana júrtpen dau-shargha týser shama-sharqymyz da kelmeydi.

- Sizdinshe qazirgi tól әdebiyetimiz tónireginde eng bir jandy jeri dep neni aitugha bolar edi?

- Múnyng pәdendey qúpiyasy joq, aitylyp ta, jazylyp ta jýr. Biraq eshqanday qorytyndy shygharmaymyz. Ádebiyetimizde taldaugha tatymaytyndy madaqtap, talantty dýniyeni ýnsizdikpen óltiretin әdet qanymyzgha sinip barady. Mysaly, «Jas alash» gazetinde byltyr qyrkýiekte «Qala men qazaq» dep atalatyn prozshylar bayqauy ótti. Sol bәsekede birinshi oryndy Temirhan Qylyshbek degennin  "Lift" әngimesi aldy. Al endi sol әngimeni oqyp kóriniz, kezdeysoq liftide jýzdesken eki jastyng oshaqqasy qiqym tirlikteri ashy shektey shúbatyla bayandalady. «Kýlsalghyshqa temekining jantәsilim etken shoghyn jerledi» degennen keyin-aq, odan әri jóni dúrys tolyqqandy sóilem izdeu qayda, kóniling qúlazyp qalady eken. Menmúndalap túrghan iydeyany tabu kýshke týsedi. Biraq býgingi talgham-talapqa fentezy janryna úqsaytyn osynday shatpaqtar qolayyna jaghatynyn bildik. Sóitip qomaqty qarjy qor boldy.

Al ýnsizdikke kelsek, mysaly, tanymal prozashy Joltay Álmashúlynyng qalyn-qalyng dәstýrli tuyndylaryn emes, pyshaqtyng qyrynday ghana zamanauy modern romandary haqynda tiyip-qashty aitylghanymen synshylar bar zeyinimen nazar audarmady. Múnda janalyq bar edi. «Baqidan kelgen kelinshek», «Bumerang», «Jalpyplanetalyq jigit» sekildi tildi, dildi roman-hat, roman-modern, roman-drama dep janrlar simbiozy aishyqtalghan qazirgi qazaq prozasyndaghy aitary bar tuyndylar der edik. Biraq ishtarlyq pa, qyzghanysh pa, kýnde kórip et ýirengendik pe, salmaqty әdebiyetshiler tarapynan saliqaly әngime aitylmady. Osy sekildi esimi tanys ta, tanys emes te kóptegen avtorlardyng sәtti tuyndylary eleusiz qaluda.Tipti kózge shalynghan talantty dýniyeler turaly pikir aitugha qúlyq joq, bir selqostyq jaylaghan kezenge tap boldyq.

- Ózin kәsipqoy әdebiyetshimin deytinder býgingi zamanda әdebiyet últtyq emes, jalpyadamzattyq boluy mindetti. Ádebiyet - әdebiyet ýshin degenge sayady. Ne aitasyz?

- Eger әdebiyet últtyq bolmasa, onda ol jalpyadamzattyq bola almaydy. Aytalyq Akutagavanyng әlemge әigili әngimelerining qay-qayssyn da alsanyz da  japonnyng iysi anqidy. Japon psihologiyasy, japonsha qam-qaraket túnyp túrady. Al endi әdebiyet әdebiyet ýshin degen týsinikke endi ghana moyyn úsynugha yqylasymyz auuy yqtimal. Óitkeni, bizding dәstýrli әdebiyetimizde sayasattyn, nasihattyng taby basym boldy. Ony taza óner tuyndysy dep aq-qarasyn arshityn  úrpaq endi kele jatyr.

- Jastardyng ayaq alysyna kóniliniz tola ma?

- Jana tolqynnyng arasynan jarq etip, oq boyy ozyp túrghandy әl-әzir kórgen joqpyn. Osy zamannyng ystyq lebin, qoghamdyq sananyng sapyrylysyn sózben bederleuge iykemdi jastar barshylyq. Biraq kóbi posmodernistik kózqaraspen jazugha úmtylady da, qazaqy oqushyny sendire almaydy. Qazaqy tamyry joq shygharma úzaqqa barmaydy. Ózegi biringhay jylauyq, kýireuik, boykýiez, toryghu bolyp keletin shygharmalardy qabyldau qiyn. Meninshe kez-kelgen tuyndy qarapayym halyqqa, qazaqqa týsinikti boluy kerek. Joghary intellektualgha dep jazghanynyzdyng óresi biyik bolmasa, intellektualdar oqymaydy, mensinbeydi. Prozada bayandaudan góri suretteu qúndy.  Suretteuge shorqaqpyz. Sh.Eleukenovtyng qoyyn dәpterinde: «Jazushynyng jalghyz mindeti – adamnyng janyn oyatu.» degen. Osy túrghydan kelgende jastar da, jasamystar da әlsiz. Býgingi qazaqy bolmystyn, týisik-sananyng qayssyn shygharmagha arqau etuding retin bilmeytin sekildi. Qazaqtyng janyn oyatyp, sanasyn sergituden artyq әdebiyetting maqsaty boluy mýmkin be?!

- Ángimenizge raqmet...

Qasqyrbay Qoyshymanov

Qostanay qalasy.

Abai.kz