Meshitterding tarihyn nege sóiletpeymiz? Ol da bizding tarihymyz emes pe?

Qazaq jerinin, Úly qazaq dalasynyng tarihy men mәdeniyetining islam dinimen, diny dәstýrlerimen, onyng qúramdas bóligi sanalatyn meshit, medrese, mektep, arab mәdeniyeti men tilimen jәne taghy basqa diniy-dәstýrlik әdet-ghúryptarmen bite qaynasqany belgili. Halqymyz islamdy qabyldaghan sәtten bastap diny bilimdilikke ýlken mәn bere túryp, otyryqshylyqqa auysqan aimaqtarynda meshitter salugha da erekshe mәn bergen. Meshit salu júmystary 18-19 ghasyrlarda keng qanat jaya bastaghan. Ataqty Qoja Ahmet Iassauiyding kesenesi salynghannan keyin Týrkistan manayynda zәulim ýlken meshit ghimarattaryn salu kóbeye bastaghan. Eger olardyng sany 1864 jyly 20 bolsa, 1910 jyly 41-e jetipti (R.Mústafinanyng derekteri boyynsha). A.IY.Dobrosmyslovtyng derekteri boyynsha 1910 jyly Perovskide 4 meshit júmys istegen. Onyng derekteri boyynsha 19 ghasyrdyng 70-i jyldary Q.Bekmúrzaev degen qazaq óz qarajatyna búqar-qazaq meshitin saldyrypty. Taghy bir meshitti Biysembay degen qazaq saldyrghan eken, 1910 jyly Qazalyda 5 meshit bolypty (Dobrosmyslov A.I. Goroda Syrdariinskoy oblasti. Kazalinsk, Perovsk, Turkestan,Auliye-Ata y Chimkent,Tashkent. 1912. 135-136,97 better).

Búl derekter tarihshylar A.Aydosov, M.Kereev jәne Y.Qaliyev jazghan «Qyzylorda» tarihiy-tanymdyq kitabynda («Túmar», 2005) bylay sipattalghan: «1870 jyldan bastap qalada músylman meshitteri payda boldy. 1871-1872 jyldary Qúlbay Bekmyrza tegining saldyrghan meshitine barlyq músylmandar barghan. Azan shaqyratyn múnarasy bolghan. Onyng eng ýlkeni 1882 jyly salynyp júmys istegen «Namaz» meshiti. Ony imam Qadyrbay salghyzdy. 80-jyldardyng ayaghynda ol Biysembay moldanyng iyeligine kóshti. Ol taghy bir meshit túrghyzyp, qala músylmandarynyng paryzyn ótedi.Osy kezde ózbekter men sarttargha arnap búqar sarty Núrbay Hayrulla tegi múnarasy bar meshit salghyzdy. Tatarlar meshiti 1891 jyly saudager-bay Kamalovtyng qora jayynda ashyldy. Onyng da azan shaqyratyn múnarasy boldy. Qazaqtyng eng ýlken múnaraly meshiti 1905 jyly salyndy. Ony saldyrghan auqatty qazaq Aytbay Baltabaytegi edi. Meshitke 40 myng som qarajat júmsaldy. Perovsk qalasy músylman diny senimderin tartuda Syr ónirinde eleuli qyzmet atqardy. Islam dinining ortalyqtary jogharyda kórsetilgen meshitter boldy».

Ókinishke oray, qalamyzdyng tarihynyng manyzdy bir bóligi sanalatyn meshitterimizding tarihy, onyng ghimarattaryn salghan, túrghyzghan, qarajat bólgen kisiler jayly biletinderimiz óte az. Kóptegen meshit ghimarattary, keybiri uaqyt jetip tozyp qúlasa, kópshiligi kenes zamanynda qiratyldy, olardyng tarihyna esh mәn berilmedi. Uaqyt ótip, kóne kóz qariyalar dýniyeden ketip jatyr.. Az ghana meshitterimizding ózining tarihyn bilmeymiz, derekter saqtalmaghan, kerek emes dep joghaltyp aldyq, meshitter tarihyna mәn berip izdep jýrgen joqpyz. Bilemiz degen «Aytbay» meshiti jayly derekterding ózinde qayshylyqtar az emes....

Osy orayda, qalamyzdyng bayyrghy túrghyny, aqsaqal Ashur Ábdiqalymúly Hamidovtyng qala meshitteri jayly bilgenderimen bólisudi súraghan edim.
-Qyzylordada ótken ghasyrdyng 50-60 jyldaryna deyin izi qalghan 6-7 meshitting bolghanyn bilemin, solardy jadyma týsirip aityp kóreyin. 1. «Noghay» meshiti – Qazirgi Múratbaev kóshesine jaqyn, Panfilov kóshesining artynda ornalasqan edi. 2. Múratbaev pen Karl Marks kóshelerining qiylysynda «Tәshkent» meshiti bar edi, onyng ghimaratynda proftehuchiliyshe ornalasty. 3. Búrynghy «Dinamo» dep atalatyn jerde, keshegi jyldargha deyin «Aysha» kitap dýkeni ornalasqan jerde Búqar meshiti túrdy. 4. Búrynghy Shumilov kóshesi, qazirgi órt sóndiru mekemesining ghimaratynyng ornynda «Ózbek» meshiti boldy. 5. Sol kóshede «Qúrmanghali» meshiti bolghan. 6. Syrdariya ózenining arghy betinde, Shirkeyli kanaly men Syrdariyanyng aralyghynda «Aqmeshit» meshiti (qasynda eski beyitter túrghan bolatyn) bolghan.

Áshekenning «Aytbay» meshitining tarihy jayly da óz kózqarasy men aitary bar eken. – «Aytbay» meshitin saldyrghan Aytbay Baltabaev emes, onyng atasy. Meshit 1878 jyldary salynghan. Meshit qúrylysy bitken song meshitting atyn nemeresi Aytbaydyng atymen qoyghan. Qúrylystyng bastyghy Aytbaydyng atasy. Meshit bitken song on jylday bos túrypty, kelushiler az bolghan. Aqyldasyp Týrkistannan ghúlama bilimdi molda shaqyrayyq dep kelisedi. Arnayy Týrkistangha delegasiya baryp molda tandap mening naghashy atam, anamnyng әkesi Ghayypov Ysqaq degen moldany Perovskige alyp keledi. Ol kezde Syrdariyadan salmen ótedi eken, Ysqaqty otbasymen alyp keledi. Mening anam sol Ysqaqtyng qyzy Hairy osy Aqmeshit jerinde tughan. Kelip «Aytbay» meshitining qorasyna qonystanady. Ysqaq molda meshitte bas imam bolyp, inisi Joldas azanshy bolghan. Atam ósy jerde ósip ónip, bes qyz, tórt úldy bolady. Meshitting astynda qúdyq bar eken, atam ony bilmegen, keyin ghana bilipti. Qúdyq turaly men búl meshitti kýrdeli jóndeuden ótkizgen kezde estip, kelip kórdim, suy taza, jaramdy.Biraq, jauyp tastaghan bolar. Meshitting qasynda moldalar túratyn bir qabatty bólme bolypty. Sol bólmeden Perovsk qamalyna deyin jer astymen baratyn jer asty jol bolghan degen әngime bar. Ótken ghasyrdyng ayaghy kezinde qaladaghy eng eski ýy – oblystyq jýike aurulary auruhanasynyng ghimaratyn búzghan kezde jer astynan jol bar ekeni anyqtaldy. Biraq, bizding jergilikti basshylar búl jәitti eshkimge aitpay ýn-týnsiz jaba salypty.

Nege ol kezderde, meshitter men shirkeulerding astynan qúdyq qazdyrghan deysiz ghoy. Ol kezde oilaghan, eger tótenshe, jaugershilik nemese basqa qiyn jaghdaylar bola qalsa halyq meshitke nemese shirkeuge kelip tyghylatyn bolghan. Adam birneshe kýn tamaqsyz ómir sýre alady, susyz ómir sýre almaydy ghoy. Sol sebepten de múnday jerlerge qúdyq qazyp, qajet bolar dep jasyryn ústaghan. Mening topshylauymsha qazirgi orys shirkeuining astynda da jer asty joldyng boluy ghajap emes. «Aytbay» meshiti jayly bar bilerim osy. Mening derekterim boyynsha Aytbaydyng eki әieli bolghan, biri qazaq, biri ózbek. Aytbaydan qalghan eki bala bar deydi, biri qazir Tәshkende, ekinshisi Búqarada túryp jatsa kerek. Ótken ghasyrdyng ayaghynda qyzylordalyq bir azamat, politprostyng bastyghy bolghan Núrtilesov degen kisi Tәshkende Aytbaydyng bir balasymen kezdesipti, ol aitypty «meshitting jobalyq jospary, keskindik shemasy mende saqtauly» dep aitqan kórinedi.
Ashur akanyng aituynsha «Aytbay» meshitin salugha orys ýkimeti de qarjy bólgen. Sebebi, olar әueli orys shirkeuining ghimaratyn salugha ýkimetten qarjy bólgennen son, músylmandargha da meshit salugha kómekteseyik dep úigharghan deydi.

Qalamyzdaghy meshitterding tarihy jayly әngimemizge arqau bolghan Áshur akanyng pikirlerin tura aqiqattyng shegi dep sanamaymyz. Biraq, qalamyzdyng tarihyn saralau men janghyrtugha bastau bolady, múryndyq bolady deuge kýmәnimiz joq.

Saghat Jýsipting әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz