Qazaqstan halqyna,

QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevqa datym!

Álemning tez ózgerui sonshalyqty, erteng ne bolaryn boljau qiyn. Ekonomist ghalym retinde men elimiz jana órkeniyetten qalyp qalmau ýshin, Qazaqstan ekonomikanyng jyl sayynghy ósimin, yaghni, jalpy ishki ónimdi kem degende 5-6% ósirip otyru kerek dep oilaymyn. Sport tilimen aitatyn bolsaq, «jana qashyqtyqqa jýgiruge» dayyndalu kerek. Eger tez «jýgiretin» bolsaq, tez sharshap qalamyz, al jәy «jýgirsek», qalyp qalamyz. Ekonomikamyzdyng dúrys damu qarqynyn tabu ýshin ne isteu kerek?

Qazaqstan qazir jolayyryqta túr. Álemdik tәjiriybege sýiene otyryp, biz qay joldy tandauymyz kerek? Songhy 30 jylda joghary nәtiyjelerge qol jetkizgen jәne әlemdegi ekinshi ekonomika bolyp tabylatyn, sonymen qatar, músylmandardyn, onyng ishinde bauyrlarymyzdyng qúqyghy taptalyp otyrghan Qytay jolymen jýremiz be, әleumettik innovasiya men azamattyq qoghamnyng damuyn basty qúndylyq retinde qoyghan Skandinaviyalyq memleketterding jolyn tandaymyz ba? Álde burokratiyalyq damudan keyin shúghyl demokratiya jolyn tandaghan Ontýstik Koreya tәjiriybesin alamyz ba? Sonymen qatar, qazir eng innovasiyalyq memleket keshegi bizding KSRO boyynsha kórshimiz –  Estoniyanyng jan basyna shaqqandaghy tabysy 25 000 AQSh dollarynan asqan. Internetti qoldanu jyldamdyghy boyynsha Estoniya birinshi orynda, eng ýlken qarajat bastauysh bilim beruding damuyna salynghan. Singapur, Japoniya, Malayziya, Indiya, Tatarstan jәne basqa da memleketterding tәjiriybeleri de paydaly.

Bir eskere ketetin jәit, búrynghy kezde «baldy basqarghandar» dep, ónerkәsipte – temir, auylsharuashylyq ekonomikasynda – jer, al qazir «derekter» –  aqparattyq ghasyrdyn, ekonomikanyng shiykizaty, aqparatqa, sandyq qamtamasyz etuge negizdelgen. Yaghni, jobalardy baghdarlamalau, internet-tehnologiya, robottandyru, jasandy intellektti basqaru, genomika, sandyq ekonomika, ýlken mәlimetter jәne basqalary, búlar bolashaqtyn, jana ekonomikasynyng negizi.

Al bizge, Qazaqstangha, yaghny shiykizat memleketine, bizding erekshelikterimizdi qalay jana jahandyq damudyng trendterimen tiyimdi ýilestiru qajet? Sonymen qatar, VI tehnologiyalyq ukladqa sәikes (nano-biotehnologiya, gendik injeneriya, aqparattyq jәne kommunikasiyalyq tehnologiyalar, gharyshtyq tehnologiyalar) tehnologiyalyq damu túrghysynan biz, birshama aitqanda, birtútas tehnologiyalyq ukladtan artta qaldyq, yaghny shamamen 40-50 jylgha keyinbiz degen sóz.

Osyghan oray, mening tújyrymdamam boyynsha, biz jolayyryqta túrmyz. Eger qazirge deyin 29 jyl boyy sheteldik «seriktesterimizdin» kenesimen jýrip, eski jolmen barsaq, onda sony – tyghyryq. Nemese biz eng ozyq, ózimizge layyqty sheteldik tәjiriybeni qoldanyp, qoghamdy ózgerte otyryp, ózimizding otandyq damu jolymyzdy tabamyz. Sonymen qatar, biz qanday bolghanymyzdy, tarihymyz ben bolmysymyzdy tektonikalyq terendikte sezine otyryp, kim ekenimizdi, qayda bet alghanymyzdy, myna qiyn әlemdik órkeniyette ne kýtip túrghanyn bilu kerekpiz.

Áriyne, tandau halyqta. Biraq halyqqa búl daghdarys jaghdaydan qalay shyghu turaly baghdarlamasyn úsynu qajet. Búny qazirgi biylik jasay almaydy. Olar shyndyqtyng tolyq kórinisin kórmeydi, óitkeni memleketti vertikaldy týrde, jogharydan tómen, eski әdistermen, orynsyz amaldarmen basqaryp keledi. Solaysha jahandyq jelinin, jappay kommunikasiyanyn, jahandanudyng janalyqtarynyn  mәnin týsinbeydi. Biyliktegi kimde-kim bizding ózgermeli ómirimizdi týsinse de, qazirgi qúrylghan jýie, jemqorly biylik qúrylymy búny ne degenmen jýzege asyrugha mýmkindik bermeydi. Búl Qazaqstan ýshin «Ariadnanyng júmbaq jipteri» sekildi bolyp túr. Biz ózimizding sezimtaldyghymyzdy qalyptastyru kerekpiz. Osy sәtten bastap, ne jelilik dәuirge sәikes kelmese – mening oiymsha, bizding sayasat, últtyq qauipsizdik, mәdeniyet, bilim men ghylym jәne t.b. – aqparattyq kommunikasiya jәne halyqtyng kópjyldyq shydamdylyghynyng tausyluy әserinen bólshekterge shytynauy mýmkin.

Sol sebepti de, memleketke, jelilik ekonomika men aqparattyq kommunikasiyagha negizdelgen strategiyalyq jýielik reforma kerek. Sonymen qatar, songhy uaqytta qabyldanyp jýrgen ishinara sheshimdermen halyqqa óte manyzdy bolsa da, 29 jyl boyy jinalghan problemalardy sheshu óte qiyn bolar.

Memleket bay boluy mýmkin. JIÓ-ning ýlken kólemi de boluy mýmkin, biraq aqparattyq qamtamasyzdyqtyn, әleumettik innovasiyanyn, zannamalyq qamtamasyz etudin  jetispeushiligi jәne júmyssyzdyq, kóp balaly otbasylar, jastar problemalary jәne basqalar ony osal etedi. Bizde oryn alghan jaghday siyaqty. Biz ýnemi bizding ekonomika ósip jatyr, banktik jýie jaqsy jәne t.b. dep maqtanatynbyz. Nәtiyjesi nege jetti? Nәtiyjesi, biz jýieli týrde damy almay, ekonomika men óndiristi әrtaraptandyra almay, shiykizatty, jemqorlyq, burokratiyalyq memleket bolyp qaldyq. Kóptegen qabyldanghan baghdarlamalar, ýlken resurstar júmsalghanyna qaramastan, kýtken nәtiyjeni bermedi.

Qazaqstangha qazir búryn sondy bolmaghaday qiyndyq, óitkeni bizge eki mәseleni sheshu óte manyzdy: birinshiden, 2020 jyly kele jatqan әlemdik daghdarystyng ekinshi kezenimen memleket qalay kýrespek? Halyqqa auyrtpalyq týsirmeytin daghdarysqa qarsy baghdarlamany jasap, qabyldau qajet. Ekinshiden, kópjyldar boyy qalyptasqan avtoritarly ómir saltynan keyin, búnday qiyn jaghdayda qoghamdy radikaldy demokratizasiyalau boyynsha sayasy reformalar qabyldau kerek.

Ne isteu kerek jәne kanday naqty úsynystar bar degen súraqqa, kelesidey jauap beruge bolady:

Qazaqstannyng ekonomikasyn jýieli basqaru ýshin memleketti bestik spirali (memleket, biznes, ghylym, qogham qajettilikteri jәne aqparattyq qamtamasyzdandyrudan túratyn) negizinde basqarudy alghashqy ret úsynyp otyrmyn. Eshqay jerde memlekettik ekonomikany basqaruda búnday keshendi amal qoldanbaghandyghyn avtor retinde senimmen aita alamyn.

Birinshiden, bizde sayasatta jәne ekonomikalyq modelider arasyndaghy alshaqtyq basym. Shyndyqtyng betine qaraytyn bolsaq, bizde ekonomika ashyq, yaghny jaqsy ma jaman ba búl jerde barlyq naryqtyq elementter qatysqan. Al sayasy jaqty alatyn bolsaq, ol bizde jabyq. Jýie júmys istemeydi, sebebi sayasat pen ekonomika qústyng eki qanaty siyaqty. Azamattyq qoghamnyng róli kishkentay.

Eng bastysy, sayasatty ashyq qylu kerek, yaghny radikaldy sayasy reformalar jýrgizu kerek. Aqyry biylikting auysu jýiesi bolu kerek. Búl ýshin memlekettik túrghyda Konstitusiyagha, konstitusiyalyq zandargha, QR saylau turaly jana Zan, jergilikti ózin ózi basqaru Zany jәne basqa demokratiyany jәne barlyq biylik tarmaqtarynyng balansyn qamtamasyz etetin zannamalyq aktiler qabyldau qajet. Biylikting ýsh tarmaghynyng jana qúrylymyn qalyptastyru arqyly Parlamentting ókilettikteri edәuir keneytip, bir palataly Parlamentke kóshu qajet. Bir mandatty kópshilik okrugtarda 50% jәne partiyalyq tizim boyynsha 50% saylau ótkizu qajet. Nәtiyjesinde Parlamentte kóppartiyaly jýie, azamattyq qoghamnyng ókildikteri (bir partiyaly mnopoliya emes), ontayly sheshimder qabyldau ýshin pikirtalas alany qúrylady. Maghan, 4-dýrkin Parlament deputatyna búl «jaghday» әbden belgili.

Ekinshiden, jaqyn aradaghy biznestegi basty maqsat – elde orta tapty qalyptastyryp, shaghyn biznesti jalpyhalyqtyq iygiligi etu.  QR ekonomikasynyng damuyna quatty serpin beru ýshin strategiyalyq jospar boyynsha shaghyn jәne orta biznesti jedel damytu strategiyasynyng tújyrymdamasyn jasau qajet. Tújyrymdamanyng maqsaty - shaghyn jәne orta biznesti eldegi transformasiyalyq ózgeristerding negizgi faktoryna ainaldyru, shaghyn kәsipkerlikke halyqty belsendi tartu arqyly ekonomikany shiykizattyq modeliden innovasiyalyqqa kóshiru jәne ekonomikalyq bilimdi qalyptastyru. Osyghan baylanysty, biz shaghyn jәne orta biznesti ýdemeli damytu strategiyasynyng Tújyrymdamalyq negizgi erejelerin, sonyng ishinde sapaly, innovasiyalyq sayasatqa jәne últtyq ekonomikany damytudyng joghary dengeyine baghyttalghan 9 jobany jasadyq. Osy jobalardy iske asyru Qazaqstandaghy jedel ekonomikalyq ósuding jana drayveri bola alady.

Ýshinshiden, jahandyq daghdarys ruhany janghyru, әleumettik-mәdeny órkeniyet, atap aitqanda, ghylym men bilim, mәdeniyet pen imandylyq, adamgershilik qúndylyqtar salasyndaghy teris saldarlardy anyqtady. Súraq qoghamnyng moralidyq tozu qaupi turaly bolyp túr. Múnyng basty belgilerining biri – memlekettik basqarudaghy eng tómengi dengeyden joghary dengeyge deyingi adamy kapitaldyng barlyq salalarynda belgili kәsiby qabiletsizdik bolyp túr. Búl әsirese damushy elder jaghdayynda aiqyn kórinedi. Mysaly, daghdarys kezinde tipti damyghan elderding ózinde tәuekeldi basqaruda kadrlardyng jetispeushiligin sezindi.

Osydan әleumettik innovasiyanyng jana paradigmasy bilimdi qogham, túlgha turaly payda bolady. Jahandyq daghdarys jaghdayynda bilim beru jәne ghylym aldynghy qatargha shyghyp, údayy óndiristik siklding býkil jýiesining negizine ainalady. IYdeyanyng payda boluynan bastap, adamnyng qajettilikterin qanaghattandyru ýshin payda tabumen ayaqtalatyn, sonday-aq jana órkeniyettik damu ýshin investisiyalardy jýzege asyru.

Sondyqtan bizge mynaday adamy kapital salasynda qarjylandyrudy kóbeytip, qalypty ómirge baylanysty minimaldy qalyptar qúru kerek jәne bәsekege qabiletti kreativti ekonomikagha ótu kerek:

- densaulyq saqtau (Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng úsynysy boyynsha densaulyq saqtaudy qarjylandyru JIÓ-ning 6% -dan kem bolmauy kerek, al bizde 3,2%);

- ghylym (memleketting qalypty damuy ýshin ghylymdy qarjylandyru JIÓ-ning 1,5-4,5% boluy kerek, al bizde - 0,13%);

- bilim (JIÓ-ning kem degende 6%, al bizde 3,2%);

- mәdeniyet (JIÓ-ning kem degende 5%, al bizde 3%);

Búl kórsetkishter biz ekonomikanyng óte manyzdy baghyttaryna qaldyqtyq negizde ústaghanymyz kórinip túr, nәtiyjesinde olardyng artta qalghandyghyn aiqyn kórsetedi. Mysaly, ghylymdy qarjylandyru 10-30 ese artta qalghan kezde, kedey ghalymdardan әlem janalyqtaryn qalay talap etuge bolady?

Tórtinshiden, adamy jәne әleumettik qajettilikter salasynda әr adamnyng jeke tapsyrysyna deyin tauarlargha, qyzmetterge jәne basqa da әleumettik qajettilikterge әrtýrli әleumettik súranystardy qalyptastyru qajet. Osyghan baylanysty ýshinshi sektordyn, yaghny azamattyq qoghamnyn róli kýrt artady, óitkeni uaqyt óte kele ol jasampazdyq belsendilik arqyly ýkimetting әleumettik seniminde ýlken ýlesti alady. Áleumettik kapitaldy qalyptastyru birinshi kezekte túrady jәne naryq pen ýkimet investisiyalanady.

Osyghan sýiene otyryp, adamy kapital salasyndaghy osynday minimaldy әleumettik-ekonomikalyq standarttardy (ómir sýruding belgili bir standarttaryn) ornatu arqyly biz shynymen de jayly ómirdi qamtamasyz ete alamyz. Minimaldy standarttardy ekonomikalyq ósu qarqynymen baylanystyra otyryp, halyqtyng ómir sýru dengeyi men sapasyn anyqtaugha bolady. Búl Ýkimetting ainalysuy kerek mәselesi.

Álemdegi eng bay elderding biri bola otyryp, sonymen birge halqy az bolghandyqtan, biz osy bay múrany saqtay alamyz ba? Bizding elimizding adamy әleuetin әr adamnyng «kodtaluynan» jeke túlghanyng biometriyalyq ósui ýshin deyin baghalauymyz kerek. Basqasha aitqanda, barlyq túrghyndargha jan-jaqty qyzmet kórsetu jәne ózin-ózi qamtamasyz etu ýshin barynsha jaghday jasau, jelilik ekonomikamen, Internet jelisimen jәne sifrlandyrumen eldi «qamtu». Múnda eng bastysy últtyq qauipsizdikti, adamgershilik aspektini qamtamasyz etu - adamdy baqylau emes, onyng qajettilikterin qanaghattandyruda kómektesu kerek.

Besinshiden, aqparattyq qamtamasyz etu salasynda memlekettik basqarudyng barlyq komponentterining 5-tik spirali negizinde ózara әrekettesui óte manyzdy mindet jýktelgen. Múnda jelilik baylanysty qalyptastyru, derekter bazasy, sensorlyq aqparat aghyny, basqarushylyq baylanystardyng barlyq bloktarynyng tiyimdi júmys isteui qamtamasyz etiledi. Injenerlik tilde aitatyn bolsaq, osy jobany iske asyru barysynda memlekettik basqaru joghary sapaly týpkilikti ónimdi úsynatyn jabyq tehnologiyalyq sikl týrinde payda bolady. Men 5-tik spirali negizinde memlekettik basqarudyng komponentterine qysqasha toqtaldym, olar mening QR Preziydenti K.K.Toqaevqa bergen jazbada egjey-tegjeyli jazylghan. Endi bәri QR Preziydentining sayasy erkine baylanysty.

Altynshydan, mening oiymsha, memleket jýieli týrde ózgeru ýshin tez arada 4 jobanyng sheshu tetikterin jasau qajet:

1. QR ashyq naryqtyq ekonomika boluy kerek, әsirese ashyq sayasat jәne qoghamdy demokratiyalandyru, songhysy joqtyng qasy. Ol ýshin Konstitusiyadan bastap birqatar zandardyng qabyldanuymen osy baghyttardy týbegeyli reformalau qajet...

2. Qoghamnyng ruhany janaruy qajet. Negizgi nazar mәdeni, tarihy jәne moralidyq – adamgershilik qúndylyqtargha, әsirese jana bilimge audaryluy kerek. Naghyz demokratiyany tek bilimdi el, azamattyq qogham qúra alady. Osyndayda el bolyp úly Abaydyng tolyq adam ilimin iygeru qajet.

3. Auyldy janartu men auyl sharuashylyghyn damytugha basymdyq beru kerek. Múnay men gazdyng ornyna brend astyq pen et óndirisi boluy kerek. Qazaqstan ózining azyq-týlik mýmkindigimen әlemning birneshe elin tamaqtandyra alady. Jasandy intellekt, robototehnika, adam genomy jәne basqalardyng payda boluymen baylanysty №1 problema adamdardy ekologiyalyq taza ónimdermen jәne sumen qalay tamaqtandyru bizding genofondymyzdy saqtaydy. Sondyqtan dәl qazir mýmkindikti jiberip almauymyz kerek jәne jaqyn arada azyq-týlik derjavasyna ainaluymyz kerek.

4. Jana industriyalyq-innovasiyalyq sayasatqa kóshu, tehnologiyalyq qúrylymdardy jedel damytudyng tiyisti Memlekettik baghdarlamasymen syny tehnologiyalar tizimin jasau jәne engizu.

Qúrmetti kóp ghasyrlyq mәdeny jәne tarihy qúndylyqtary bar tauqymetti kóp tartqan aghayyn!

Qúrmetti Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-jomart Kemelúly Toqaev!

Men úsynghan osy úsynystardy iske asyru aldaghy 7 jylda Qazaqstan Respublikasynyng «HHI ghasyr órkeniyet poyyzynyng songhy vagonyna» otyryp, ozyp ketkenderdi quyp jetuge mýmkindik beredi. Biz ne ghasyrlar boyy shiykizat eli bolyp qala beremiz, ne sebepsiz bizdi qorshaghan monopoliyalyq elderding iyemdenuine tap bolamyz... Bizde qazir kenistik pen uaqyt shekteuli. Aqiqat sәti keldi. Sonymen, qazir, búrynghyday emes, bizding aldymyzda Gamlet súraghy payda bolyp túr ... ..?

Orazaly Sәbden,

Qazaqstan ghalymdar Odaghynyng preziydenti, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, QR ÚIA akademiygi, e.gh.d., professor.

Abai.kz