Qazaq tarihynyng ortaghasyrlyq kezeni «ózbek» atauymen tyghyz baylanysty. Onyng sebebi alghash Alash qauymdastyghyn, odan song qazaq halqyn qúraghan ru taypalardyng birazy ilgeride, HIV-HV ghasyrlarda «Kóshpeli ózbekter» degen ataumen belgili boldy. Múnyng ózi bizdi «ózbek» etnoniymining tarihy tamyrlaryn izdestiruge iytermeleydi. Búl mәselede balama pikirler oryn ala túrsa da, biz búl tarihy ataudyng Ózbek hannan bastau alatyndyghy turaly pikirlerdi qoldaymyz.

Qazaq tarihynyng ortaghasyrlyq kezeni «ózbek» atauymen tyghyz baylanysty. Onyng sebebi alghash Alash qauymdastyghyn, odan song qazaq halqyn qúraghan ru taypalardyng birazy ilgeride, HIV-HV ghasyrlarda «Kóshpeli ózbekter» degen ataumen belgili boldy. Múnyng ózi bizdi «ózbek» etnoniymining tarihy tamyrlaryn izdestiruge iytermeleydi. Búl mәselede balama pikirler oryn ala túrsa da, biz búl tarihy ataudyng Ózbek hannan bastau alatyndyghy turaly pikirlerdi qoldaymyz.

Ózbek han Altyn Ordany biyleushi әigili Mónke Temirding nemeresi bolatyn. Altyn Orda da handyq qúrghan jyldarynda ol, islam dinin osy memleketting memlekettik dinine ainaldyrdy. Onyng biyligi túsynda Altyn Orda әskerleri islam dinin ruhany tu retinde kóterip, Hulagu túqymdaryna qarsy ýzdiksiz soghystar jýrgizip, ózderining handarynyng danqyn arttyrdy. Sondyqtan da Altyn Orda jaulaushylary endi ózderining handarynyng esimderimen «ózbekter» ataldy. Múnday atau Altyn Ordalyqtardyng ózderine de únaghanyn aitpasqa bolmaydy.
Búl ataudyng ornygha týsuine orystyng eki myqty knyazidikteri - Mәskeuding jәne Tveriding Novgorodqa biylik jýrgizu ýshin qayta-qayta ózara jaulasyp, Ózbekting tóreligine jýginuleri de sebep boldy. Alghash Tveri knyazi Mihail Ózbek ordasyna aryzdanyp kelip, osynda ózine biylik beretin jarlyqty kýtip, eki jyl túryp qalady. Aqyry ony Tveri knyazi lauazymyna bekitken Ózbek han qanaghat sezimine eltigen ony eline qaytarady. Alayda búl knyazi ózining basty qarsylasy Mәskeu knyazi Georgiyding is-әreketin dattap, shaghymdanghandy qoymady. Sondyqtan da Ózbek Saraygha Georgiydi shaqyrtty. Óz kezeginde Georgiy de Tveri knyazi Mihaildi ýzdiksiz qaralap, Ózbekting tóniregindegi bekterdi qymbat syi-siyapattargha, altyn men kýmiske bóktirip, aqyrynda úly knyazi mәrtebesine qol jetkizdi. Al Mihailding múnday mansapqa úmtylysyna toytarys berildi. Búghan qatty ashulanghan ol, Saraydan Vladimirge oralyp kele jatqan Georgiy men ony qorghaushy Ózbekting qolbasshysy Qaughadiyding aldarynan qalyng әskermen shyghyp, olardy qorshap aldy. Sandary az bolghandyqtan olar amalsyz berildi. Alayda óz әreketining saldarynan, Ózbekting qaharynan qauiptengen Mihail Qaughadiydi mol syilyqpen Saraygha qaytaryp, odan Ózbekting aldynda ózin aqtap aludy ótindi.
Mәsele asa shiylenisip ketkendikten Ózbek han Mihaildi de, Georgiydi de Saraygha shaqyrdy jәne qalyptasqan jaghdaydy talday kele, Mihaildi ólim jazasyna kesti. Teketireste maqsatyna jetken jәne Ózbekting jarlyghymen orystargha úly knyazi bolyp taghayyndalghan Georgiy saltanatpen Vladimirge oraldy. Alayda orystardyng biylikke talastary múnymen de toqtay qoymady. Endi teketires úly knyazi Georgiy men ólgen Mihailding balalary arasynda órship ketti. Aqyry, 1325 jyly Mihailding úly Dmitriy Georgiyding ýstinen aryz aita keldi. Onyng dәlelderine sengen Ózbek han Dmitriydi qaytadan, әkesining ornyna Tverige knyazi etip taghayyndady. Múnyng ózi orystardyng biylikke talastarynan órshigen otqa may qúighanmen birdey boldy. Sondyqtan da dәl osy jyly Ózbek qaytadan birin-biri joydy kózdegen eki jaqty Saraygha shaqyrdy. Dmitriyge inisi Aleksandr ilesip keldi. Osynda, Ózbek hannyng taghynyng janynda ózderining әkesin óltirtken ata jaulary Georgiydi kórgende Dmitriy ashugha erik berdi. Ol býkil elding kózinshe Georgiy knyazidi qylyshymen shauyp tastady. Ózbek múnday jýgensizdikti keshire alghan joq. Dmitriyding ózin de ólim jazasyna kesti. Biraq ol endi onyng inisi Aleksandrdy Tverige knyazi etip taghayyndady.
Arada eki jyldan son, Ózbekting әdettegi tapsyrmasymen onyng әkimderining biri Shapqal Tverige attandy. Tveri knyazi Aleksandr әkesi men aghasynyng kegin qaytaru ýshin halyqtyng arasynda Ózbek hannyng hristiandardy islam dinine kýshpen kirgizudi kózdep otyrghany turaly jalghan sybysty taratyp, islamdy qabyldamaghandardyng óltiriletinderin aitty. Búghan ashulanghan tverilikter Shapqaldy shaghyn jasaghymen qyryp saldy da, múnymen de shektelmey, qaladaghy barlyq músylmandardy da qangha bóktirdi. Islamdy ústanghandardan eshkim aman qalmady. Múnyng bayybyna jetken Ózbek han Saraygha Mәskeu knyazi Ivan Kalitany shaqyryp alyp, oghan ózining 50 myng adamnan túratyn jasaghyn bastatqyzyp, Tverige attandyrdy. Ózbekting búiryghy boyynsha jolda oghan Suzdali knyazi Aleksandr ózining әskerlerimen qosyldy.
Tveri halqyn qyryp salghan olar Novgorod arqyly Saraygha oraldy. Alghash Litvagha qashyp ketken Tveriding ekijýzdi knyazi Aleksandr aqyry Ózbekting aldyna keshirim súrap keldi. Ózbek kendik jasap keshirgenimen, ony Ivan Kalita keshirmedi. Sondyqtan da ol 1329 jyly Sarayda óltirildi. Osy­dan song Ózbek han Mәskeu knyazi Ivan Kalitany kýlli orys jerine úly knyazi etip taghayyndap, shyn mәninde, bytyranqy knyazidikterdi bir ortalyqqa biriktiruge negiz qalap berdi. Múnyng ózi sayasattaghy eleuli qateligi bolghanyn keyingi tarih kórsetip berdi. Tatar tarihshysy Rizaetdin Fahredinning sózimen aitar bolsaq, ózara daulasyp, qyrqysqan jәne biylikke ýzdiksiz talasqan mayda orys knyazidikterining basyn qosyp, olardyng ortasynda Mәskeu knyazidigin, onyng biyleushisi Ivan Kalitany kótermelep, qalghandaryn osy knyazidikke baghynugha eriksiz mәjbýrlegen Ózbek han ózining osy әreketimen Altyn Ordanyng tamyryna balta shauyp, orys halqynyng bir ortalyqqa negizdelgen memleketin qúru isin jedeldetip jatqanyn anghara almady. Býgingi kýni Úly Petrdi dәripteytin orys halqy - ózderin osylaysha, shyn mәninde, el qylghan Ózbek hangha alghys aitudyng ornyna ony basqynshy retinde tarihtarynda qaralap jazudy toqtatpay otyr.
Ózbek ózi músylmandyqty berik ústanghandyqtan kezinde Súltan az-Zahir Beybarys pen Bereke hannyng túsynda jandanyp, keyinnen jalghasyn tapqan Mysyr elimen qarym-qatynastardy nyghaytugha basa kónil bóldi. Ol alghashqy elshilikti 1314 jyly attandyryp, onda qúda-jekjattyq qatynasty nyghaytu maqsatymen sýiek janghyrtyp, ózara qúdalasudy úsyndy. Zertteushi Batyrshaúly Baqyttynyng mәlimetterine qaraghanda, 1340 jylgha deyin eki elding arasynda barlyghy 18 elshilik qatynap, olardyng 11 Ózbek hannyng tarapynan attandyrylghan eken. Ózbek Mysyr súltany An-Nasyr ibn Qalauyngha Altyn Ordany ózinen búryn biylegen Toqtay hannyng qyzyna ýilenudi úsynyp, arada biraz jyldan son, 1319 jyly kelin qymbat syi-siyapattarmen, 60 kýnimen jәne 3000 mәmlýkterimen Mysyrgha kelip jetedi. Alayda qúdalasu birjaqty sipat alyp, Ózbek hannyng elshilerining Mysyrgha 27 000 altyn dinar aqshany qalyng mal retinde alyp barghandaryna qaramastan, Mysyr súltany ózining qyzdarynyng әli jas ekendigin aityp, Ózbek hanmen qúdalasugha asygha qoymaghan.
Sonday-aq Ózbek hannyng Irak jerindegi Elhan memleketining súltany Ábu Saiydqa qarsy soghysu turaly úsynysy da Mysyr súltany An-Nasyr ibn Qalauynnyng tarapynan qoldau taba qoymady. Degenmen de Ózbek kóregen memleket qayratkeri retinde kezinde qypshaq dalasynan ketken Mysyrdy biyleushi mәmlýk súltandarymen qarym-qatynastardy nyghayta týsuge barynsha kýsh saldy. Onyng osy baghytyn balasy Jәnibek jalghastyryp, 1342 jәne 1356 jyldary Súltan An-Nasyr Qalauynnyng balasy Imad ad-Din Ismaiylgha eki elshilik attandyrdy. Búl diplomatiyalyq dәstýrdi keyinnen Altyn Orda taghyna otyrghan Toqtamys han da jalghastyrdy.
Memleketting ishki jaghdayyna toqtalar bolsaq, islam dininin, onyng ishinde jergilikti halyqtyng nanym-senimderine beyimdelgen Yasauy jolynyng yqpalynyng kýshengine baylanysty el basqaru isine әuliyeler men qojalar belsendi aralasyp, olardyng qúqyghy el biyleushi tóreler qúqyghymen tenestirilip, Qypshaq dalasynda jana rulyq-taypalyq qúrylymdardy ómirge әkeldi. Al múnyng ózi Altyn Orda aimaghynda arab mәdeniyetining tarala týsuine ýlken mýmkindikter jasady. Múnday ruhany ýrdisterding Ózbek úlysyna qalay kýshti yqpaldar jasaghanyn Ózbek hannyng ózining jeke imamy Burhan әl-Dinning 1319 jyly Qayyrgha elshilik qúramymen baryp, sonda Mekkege baryp qajylyq jasau maqsatymen qalyp qoyynan da bayqaugha bolady. Eger búryn memlekettik sayasatta Edil búlgharlary, ejelgi hazarlar úrpaqtary, slavyandar men armyandar edәuir yqpaldy bolsa, birte-birte Altyn Ordanyng shyghys bóligi Aq Ordada Joshy úrpaqtarynyng sa­yasy sahnada túlghalana týsuleri jәne Ózbek úlysynda Qypshaqtan, Qonyrattan, Kereyden, Adaydan, Arghynnan, Uaqtan, Naymannan, Qanlydan shyqqan tarihy túlghalardyng bedelin kótere týsti. Degenmen de búlardyng bәri sayasy túrghydan Tórelerge, al ruhany túrghydan Qojalargha tәueldi jaghdayda boldy. Endi jana rulyq taypalyq qúrylymdardy úiystyru jәne toptastyru isimen osy әuletterden shyqqandar belsendi týrde ainalysty. Múnyng ózi Ózbek úlysynda diny ústanymdy basshylyqqa alghan jana etnikalyq qúrylymdardy ómirge keltirdi.
Osylaysha, qypshaqtildes jana taypalyq odaqtardyng birlestikterining nyghaya týsuleri bolashaq qazaq, ózbek, noghay, tatar, bashqúrt, qaraqalpaq siyaqty halyqtardyng qalyptasu ýderisin tezdete týsti. Ártýrli últ bolu jolyn tandaghan olar, Ózbek hannan qalghan úly ruhany múrany músylmandyqtyng Ábu Hanifa mazhaby ayasynda ózderining ortaq senim tuystyghynan bәribir qol ýzbey, múnday qasiyetti tútastyqty sandaghan ghasyrlar boyy saqtap qaldy.

Talas Omarbekov,
tarih ghylymdarynyng doktory,
professor

http://anatili.kz/?p=7409#more-7409