Qazaq әdeby tilining negizin qalaushy Abay Qúnanbaev fenomenining biregeyligin tereng týsinemiz, óitkeni aldaghy úrpaq tarihynyng әr belesinen onyng shygharmashylyghynda ózekti jәne býgingi kýnge deyin ózekti taqyryptardy tabady.

Abay beynesi, onyng ómiri men shygharmashylyghy Qazaqstannyng kóptegen óner qayratkerlerining shygharmalaryna arnalghan taqyrypqa ainaldy. Olar beyneleu ónerining týrli týrlerinde onyng beynesin ýlken shabytpen jasady. Qazaqstannyng barlyq aumaghynda jәne odan tys jerlerde 2020 jyly Abay Qúnanbaevtyng múrasyn nasihattaugha baghyttalghan auqymdy is-sharalar ótedi.  Pavlodar oblystyq kórkemsuret múrajayynda Abay Qúnanbaevtyng 175 jyldyq mereytoyyna dayyndyq jәne ony ótkizu jónindegi jalpy respublikalyq jospardy jýzege asyru ayasynda «Aqynmen seruendeu» qor kolleksiyasynan kórme ashyldy. 

Ekspozisiyada úsynylghan 80 keskindeme, grafikalyq jәne mýsindik shygharmalardy kelesi týrde jýielendiruge bolady: Abay shygharmalarynyng jelisi boyynsha illustrasiyalar, onyng ómirinen kórinister, aqynnyng tughan jerleri, portretter men janrlyq suretter. 

Ekspozisiyadaghy ortalyq oryndardyng biri 1970 jyly Múhtar Áuezovtyng «Abay joly» romany-epopeyasyna Evgeniy Sidorkin jasaghan grafikalyq paraqtar toptamasyn alady. Búl «dýniyejýzi әdebiyeti» baspasy shygharghan roman-epopeyanyng ekinshi núsqasy. Búl shygharmalarda kompozisiyalyq sheshimning batyldyghy, syzyqtardyng kýrt grafikalyghy lirikalyq sebepterding iykemdiligine baylanysty. Árbir illustrasiyada avtor osy monumentaldy әdeby shygharmanyng keyipkerlerine jeke kózqarasyn bildiredi. Osy seriyanyng әrbir paraghy maghynalyq jýktemege toly jәne HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyna tәn tarihy sujetterding aluan týrliligin beredi.

Sonymen qatar, grafikalyq shygharmalardyng qatarynda Boris Paktyn, Alibert Gurievtin, Ádil Rahmanov pen Nikolay Gaevtyng qazaq әdebiyetining klassiygi 125 jyldyghyna arnalghan birlesken avtorlyq alibomnan enbekteri bar. Linogravura, avtolitografiya jәne ofort tehnikalarynda oryndalghan grafikalyq beyneler Abaydyng qysqa ólenderimen sýiemeldendi.  

«Aqynmen seruendeu» kórmesin tamashalap, suretshilerding Ýndegen tehnikalary men beyneleu tәsilderining әrtýrliligin baghalaugha bolady. Ekspozisiyada ofort jәne avtolitografiya tehnikalarynda oryndalghan Isatay Isabaevtyng «Abay» eki seriyasy úsynylghan. Kórkem beynelerdi әr týrli interpretasiyalau avtordyng kәsiby sheberligining joghary dengeyin baghalaugha, sonday-aq Abay ómiri men shygharmashylyghynyng kóptýrliligin týsinuge mýmkindik beredi.

Túrsyn Ábuovtyng kórkem suretinde shygharmashylyq, belsendi aghartushylyq qyzmet, úly danyshpannyng oiynyng kýshi men terendigi berilgen. Abaydyng úldary Aqylbay men Turaghúlmen tyghyz ruhany baylanysy Valentin Baranovtyng «Abay men úldarymen» atty eki kórkem shygharmalarynda kórsetilgen. Júmystar auqymy men týsi jaghynan erekshelenedi, biraq kompozisiyalyq sheshim ózgerissiz qalady. 1989 jyly avtor jasaghan kartinanyng ekinshi núsqasy format boyynsha әldeqayda kóp, jәne tiyisinshe, kórermenge úly aghartushynyng monumentalidy beynesi, shuly jәne ainaladaghy óz tekti jalghastyrushylardyng abyroyy bar.

Resey jәne kenes mýsinshisi Igori Krestovskiy oryndaghan auqymdy mýsindik kompozisiya Abaydyng Qazaqstan men Orta Aziyanyng mәdeny damuyna bagha jetpes ýles qosqan әlemdik manyzy bar túlgha retindegi quaty men úlylyghyn beredi.

Qazirgi uaqytta «Abay taqyryby» atty jana órleu payda bolady, onyng әmbebap beynesi suretshilerge beyneleu qúraldarynyng kómegimen osy tanghajayyp jәne biregey túlghanyng barlyq qyrlaryn ashugha mýmkindik beredi.

Pavlodar oblystyq kórkemsuret muzeyinde «Aqynmen seruendeu» kórmesi, aty anyzgha ainalghan Abay fenomeni bayandaytyn, beyneleu óneri әuesqoylary ýshin qyzyqty sayahatqa ainalady jәne Úly dalanyng úly úlynyng bay shygharmashylyq múrasyn tolyq baghalaugha mýmkindik beredi.

Arynova Elimira Baqtalyqyzy 

kópshilik-ekskursiyalyq bólimining mengerushisi, әleumettik ghylymdar magistri

Abai.kz