Beysenbi, 29 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110832. Jazylghandar — 105883. Qaytys bolghandar — 1825
Aymaq 6400 15 pikir 19 Aqpan, 2020 saghat 11:43

Fort-Shevchenkonyng tarihy Aq Ketik atauyn qaytaru qajet

Manghystau oblysy әkimi
S.Túrymovqa,
Manghystau oblystyq Maslihatynyng hatshysy
N.Túryshevqa,
Manghystau oblystyq Onomastikalyq komissiyasynyn tóraghasy
Q.Júmashevqa,

«Fort-Shevchenko – qala. Týpqaraghan audanynyng әkimshilik ortalyghy. Kaspiy tenizining shyghys jaghasynda, oblys ortalyghy Aqtau qalasynan soltýstik-batysqa qaray 130 km jerde ornalasqan. Orta ghasyrlarda búl jerde teniz ailaghy – Ketikqala qalashyghy ornalasqan. Bekinis aumaghynda jýrgizilgen arheol. qazbalar nәtiyjesi boyynsha Ketikqala qalashyghy 10 – 15 gh-larda Europa men Ortalyq Aziyanyng ekonomikalyq ortalyqtarymen sauda baylanystary bolghanyn aighaqtaydy. Kaspiy tenizining shyghys jaghalauyn iygeru maqsatynda 1716 j. Resey patshasy Petr I-ning әmirimen A.Bekovich-Cherkasskiy basqarghan ekspedisiya osy jerde alghashqy «Áulie Petr» orys qamalynyng irgetasyn qalady. 1846 j. shtabs-kapitan M.I. Ivaninning basshylyghymen Novo-Petrovsk bekinisi boy kóterdi. 1857 jyldan bekinis manynda payda bolghan qala Fort-Aleksandrovsk, kenes ókimetining alghashqy jyldarynda Fort-Uriskiy, 1939 jyldan qazirgi atymen atalady. Qalanyng shetinde Qorghantas tauynda qiraghan bekinisting qaldyqtary saqtalghan. 1882 j. Fort-Aleksandrovsk Manghystau uezining ortalyghy bolyp, 1896 j. oghan qala ataghy berildi. 1850 – 57 j. múnda ukrainnyng úly aqyny T.G. Shevchenko aidauda boldy. 1932 j. Shevchenkonyng memorialdyq múrajayy ashyldy (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet).

Qazirgi tarihy enbekter bolsyn, ózgesi bolsyn bәri biri-birining auzyna týkirip qoyghanday «Búl jerding (Týpqaraghannyn) әrbir sýiemi bir-bir syr shertedi. Ukrain halqynyng úly perzenti Taras Shevchenko az ghúmyrynyng jeti jylyn (1850-1857) osy jerde (Aq Ketikte M.Q.) aidauda ótkizgen» dep jazady. Atam qazaqtyng tilde «sýiek joq» degeni osy bolar, jaqynda bir telejurnalist Shevchenkony tipti Manghystaugha Reseyden kelgen eng alghashqy «elshi» dep soqty.

Aqiqatynda, T.Shevchenko Manghystauda aidauda da emes, elshi de emes, ol osy jerdi, yaghny qazaq dalasyn jaulap alugha kelgen patsha әskerining qatarynda boldy. Dәlel me, tyndap qaranyz:

Kuәlikke 2011 jyly Almaty baspasynan jaryq kórgen «Qarashanyraq» atty kitaptyng ekinshi basylymyn tartamyz.

Kitaptyng «Qarashanyraq» degen atauy eshqanday aqylgha syimaydy. Búl jerde Fort-Shevchenko kimning «qarashanyraghy» degen súraqtyng óz-ózinen tuyndary anyq.  Sonda ol kimning «qarashanyraghy» Qazaqtyng ba?, әlde orystyng ba? Eger ol qazaqtiki bolatyn bolsa nege, Fort-Shevchenko? Qazirgi qazaqqa «ýsh qaynaghanda sorpasy» qosylmaytyn, Taras  qalay Qaz Adaygha kenje úl, qarashanyraq iyesi bolady. Býkil Manghystau halqynyng biletini, Adam Atanyng qarashanyraghy Adayda, Adaydyng qarashanyraghy Múnalda (Múnal oshaqtyng syry osy) emes pe?

Osy kitaptyng 65 betinde qala ýstine tónip túrghan qúzdyng sureti berilgen, astyna «Taras Shevchenko әskery qyzmet etken zenbirek ornalasqan Ketik qyraty qala ýstine tónip túr» degen jazba.

Kelesi betinde Tarastyng әskery kiyimmen týsken sureti. Búl beyne (skluptura) T. Shevchenkonyng eskertkishi. Aqyn múrajayy janynda» ornalasqan dep jazylghan. Búl beyne de ol men «aydauda jýrmin» (uznikpin) dep otyrghan joq, kerisinshe búl jerding qojasy men otyrghany anyq bayqalady. Onyng búltartpas aighaghy, ýstindegi patshalyq Reseyding «oqalanghan» әskery kiyimi men sústy jýzi.

Al, Taras pen onyng joldastary atqan zenbirek, vintovka oghynan qansha qazaq balasy ajal qúshty, ol tek qana bir Allagha ayan. Ol kezenderde patsha әskeri men jergilikti qazaqtar arasynda talay qandy qyrghyn soghys, qaqtyghystar bolghan. Manghystau jerin jaulap alyp, halqyn qandy qyrghyngha úshyratu osy qaladaghy әskery bekinisten bastalghan. Bekinis Manghystau qazaqtaryn ózine tәueldi etip,  jerin otarlau ýshin salynghan. Áytpese, Resey patshalyghynan Týpqaraghangha әskery bekinis saludy birden-bir qazaq balasy súramaghany anyq. Sondyqtan múny aqyl-esi týzu jan joqqa shyghara almaydy.

Taras úly aqyn. Ol kóksegen Bostandyq, Erkindik, Tendik eshqashan óz mәnin joymaq emes. Alayda tek qana búl býkil Manghystau halqynyng «qarashanyraghynyng esimin iyelenu ýshin, kimde-kim myng jerden basyn tasqa úrsa da» jetkiliksiz. Onyng ýstine ol sóz zergeri retinde Manghystau jәne onyng túrghyndary jayly bir auyz da qalam tartpaghan. Keybireuler ony aqtau ýshin, oghan jazugha tyiym salynghan degen jeleudi algha tartady. Búl shyndyqtyng manyna da juymaydy. Áytpese, basqasyn bylay qoyghanda, Taushyq kómirin zertteuge kelgen Antipov ekspedisiyasyna erip bir jaz boyy, Manghystau dalasyn kezip suret salmaghan bolar edi. Onyng ýstine jeti jyldan keyin «aydauy» bitip, eline barghannan keyinde onyng qolyn eshkim ústap otyrghan joq emes pe?

Shynynda da onyng qolyn esh jerde eshkim ústaghan joq. Ol Manghystau da «aydauda» jýrgende kýndelik jýrgizgen. Onyng kýndeliginde: «Naghyz shól dala. Tek qana qúm jәne tas, shóp te, aghash ta, tipti eshtene joq» (T.S.Dosanov «Tayna Runiki» Almaty-2013. 170 bet). Manghystau jayly bar jazghany osy. Sebebi, patsha әskerine qazaq balasy adam emes, jabayy ang men parapar edi.

Tarastyng jergilikti halyq aldyndaghy jalghyz enbegi Manghystaudyng tau-tasynyng suretin salghany. Sol tau-tastar (shyndar) әli sol kýii, sol ornynda túr, ózgergen eshtenesi joq. Qazaqtardyng túrmys saltyna baylanysty salghan sureti «Bayghústar», «Qazaq qyzy Katya», taghy biri Qazaq әielining tyr-jalanash beynesi. Ony kezinde belgili ghalym Qabibolla Sydiyqov «Búl T.Shevchenkonyng Qazaq túrmysyn kórsetude auytqugha barghanyn, әdette qazaq әieli ózge erkektin, onyng ishinde dini bólek er adamnyng aldynda ashyq-shashyq jalanash otyrmaq emes. Olay etu - ólimmen ten, tezek tergen qaby men songhy alashasyn tepship kiyse de, iyinin jabady. Tarastyng jalanash qazaq әielin salghan sureti soghan qaraghanda, sóz joq, jergilikti halyqtyng salt-túrmysyn nashar bilgendigin sipattaytyn siyaqty». Aydauda (uzniyk) bolsa biler edi, al basqynshy әskerge onyng qajeti joq. Tarastyng búl әreketining biz biletin әdil baghasy, býkil qazaq júrtyn jәne olardyng analaryn tabangha salyp qorlau bolyp tabylady. Esi dúrys qazaq balasy ol zaman týgili  «genderlik» sayasat qaq tórimizde tayrandaghan býgingi zamanda da ondaygha jol bermeydi. Búghan basqasha týsinik bere almaysyn.

Mine Manghystaudyng Qarashanyraghy atauyna ie bolghan T.Shevchenkonyng Qazaq halqy aldyndaghy bar enbegi osy.

Tarih taghlymy: Qala  atyna búrynghy tarihy Aq Ketik atauyn qaytaru qajet. Sebebi, Manqystaudyng ejelgi ataularynyng birde-birin ózgertuge bolmaydy. Búl Adam Ata úrpaqtarynyng 70 myng jylghy shejiresining altyn әriptermen jazylghan úly kitaptyng bir parasy.

Taghy da qaytalap aitamyn, Taras Shevchenkonyng Ukraina halqynyng úly aqyny ekenine daulaspaymyn. Biraq oghan qúrmet óz elinde az kórsetilip jatqan joq. Ol kisi qaytkende de qazaqtyng «Qarashanyraghynyn» iyesi atalatynday búl Manghystaugha eshqanday enbegi sinbegendigi de aiday aqiqat. Oghan sol qaladaghy múrajayda jetkilikti.

Aq Ketik – Aq, Aqiqat, Aq sýt, Aq adal mal, Aqtyq (nemere), Aqyl, Aq niyet, Aq neke, Aq  oramal, Aq Qaz, Aqtau t.t. Aq týbirinen tuyndaytyn barlyq úghymdardyng avtory Aqpan (Aq Manúly) atamyz.

Ketik – sóz týbiri «et», arghy shyghu tegi Ad. Ary qaray ket, ik, tik, etik degen birikken sózderden túrady. 

Búl qalanyng Ketik atanuy qazirgilerding aityp jýrgenderindey,  tau shatqaldarynyng ketik-ketik boluynan emes. Sebebi, dәl osynday qala manyndaghy tau-tasy ketik-ketik bolyp túrghan eldi mekender men qalaly jer qazaq dalasynda, әsirese Manghystauda jetip artylady. Alayda olardyng birde bireui Ketik dep atalmaydy.

Ke (Ge, He) degen týbirden – Ket, Kete, Get, Het; Kel, kelbet, kelte, kelin, kelisim, kelu, kelmeu, kelimsek, kelesi;  Kebu, kebek, kebin, kebenek, kebis-mәsi; Kedey, kedergi, kedir-búdyr; Kez, kezu, kezbe, kezek; Key, key adam, keyde, keyin, keyipker; Kek, kekshil, kekse, kekil, kekesh, keketu;   Kem, kemel, kemer, kemtar, kempir; Ken, kenshi, kenep, kene, kenet, kent, kentavr, keng arna, ken-baytaq, kenes, kense; Kep, kepe, kepiyet, kepil, kepter; Ker, Kerman, Ger, German (taypa), Germaniya (el),  keri, Kerilgen (Múnaliyadaghy ózen atauy), kertik, keren, kereghar, kerketken, ker at, ker besti, kerbez, kergish, kerden, keremet, kerme, kerneu, keruen, kerim; Kes, kesu, kesilgen, kespeu, kesik, kesir, kespe, keskin; Keude, keuek, keudeshe; Kesh, keshe, keshen, keshirim, keshe t.t.;

Ket degen týbirden – Kete (ru aty), Ketik (Kete jigi),  ketik tis, ketek, ketu, ketpeu, Kete almau, ketis, ketisu, ketpen, Ketbúgha (Kete Búqa), Kete Jýsip t.t. bolyp kete beredi;

Al, «Ket»- ke jalghanghan «ik» jalghauy «jik», yaghny «Kete jigi (Kete ruy)» degen maghyna beredi.

Týsinikteme: Kete ruy Alshynda Agha balasy dep qúrmetteletin Alty ata Álimning Baysarysynan taraydy.

«Alshyn, Alshyn bolghaly
Álim edi aghasy,
Sholpan edi anasy» - dep jyrlaydy, Ata shejiremiz.   

Shejire deregi boyynsha, Qazaq - Kishi Jýz (Bekarys) – Alty ata Álim - Baysary (Kete) ruy bolyp taratylady. Úrany – Maylybay. Kete - Qarakesekting túnghysh úly.

Búl qalanyng atauy  eng alghash kәsipkerlikpen ainalysqan elding túraghy degen maghynany da bildiredi. Mine osy qalada eng alghashqy ayaq kiyim tigildi jәne ol qala  ayaq kiyim tigetin ornymen әigili boldy. Qysta kiyetin ayaq kiyim osy sheberding atyna sәikes etik dep ataldy. Búl Etik (Etikshi Kete) atamyzdyng avtorlyq qúqy, ony sen moyynda, moyyndama odan eshtene ózgermeydi. Atamyzdyng avtorlyq qúqyghyn eshkimde tartyp ala almaydy. 

Kez-kelgen zattyng (qúdyqtyn, ózen, teniz, múhittyn, ydystyn, tipti bәri-bәrinin) týbi bolatyny siyaqty,  Adam balasynyng da týp atalary, soghan sәikes olardyng ataularynda da sóz týbiri (óz týbi) bar. Búl qaghida sonau týp atamyz Adam atadan beri qoldanylyp keledi. Qazaqta «Oryndy jerinde aitylmaghan sózding atasy óledi» degen maqal bar. Demek, sóz de ata da bar, ana da bar. Sózding atasy sol sózding týbiri, al anasy «til». Tiling bolmasa sóiley almaysyn.  Búl tújyrymgha qazaqtyng ana tilinde sóileu, qoldanu (jazylu) erejesin biletin barsha azamattary toqtaugha tiyis. Búghan toqtay almasan, onda sening bilim dengeying «baqshadan» shyghyp, әli mektepke barmaghanyn.

Qazaqtyng sóz jasau qaghidasynda eki, ýsh, tórt, bes jәne odan da kóp dybystar men buyndardan qúralatyn sózderding barlyghy «birikken sózder». Sózding týbirinde sol úghymdardy dýniyege әkelgen adamnyng (rular men taypalardyn) atauy túrady. Býgingi «avtorlyq qúqyq» dep jýrgenderimizding bastau alatyn jeri osy.  

Búl qaghidany býkil әlem elderi qoldanady. Mysaly, «IYL» úshaghynyng avtory Ilushiyn, «ANT» úshaghynyng avtory Antonov, «TU» úshaghynyng avtory Tupolov, sol siyaqty kez-kelgen ashylghan janalyqtardyng avtory «Om zany», «Arhiymed zany», «Niuton zany» dep atalyp kete bermey me? Mine osy zandylyqqa sәikes etikting «avtory» osy atamyz. Búl daugha jatpaydy. Múny týsine almasaq, búl bizding «Adam balasy maymyldan (ayuannan) jaraldy degen» Darvin ilimin tolyqtay basshylyqqa alghanymyz. Maymylgha qarap boy týzegen úldyng da, qyzdyng da, elding de keleshegi bolmaydy.

Tarih taghlymy: Álem mәdeniyetining eng alghashqy bastau alghan jeri, eng alghashqy ilki tórge, ata-babalarymyz Týpqaraghan (Qaraghantýp) dep at qoyyp, kózining qarashyghynday qasterlegen Aq Ketikke tarihy atauyn qaytara almay jýrgenimiz bizding tól tarihymyzdy úmytyp, ata-baba dәstýrinen auytqyp, jattyng yqpalymen qarama-qarsy baghytqa qaray jýzip bara jatqanymyzdy kórsetedi. Tegin tanymaghan elding keleshegi bolmaydy.

«Men 20 jyl boyy әskery qyzmette jýrip, qazaqtarmen bolghan talay soghysqa qatystym. Biraq, dәl mynaday kózsiz jәne jankeshti tabandylyqpen jýrgizilgen shabuyldy kórmep edim. Forttyng taghdyryn osynday birneshe shabuyl sheship ketui mýmkin edi. Onda múnyng nemen ayaqtalatynyn kózge elestetuding ózi qorqynyshty». Búl jazbany 1870 jyly Manghystaulyq Adaylardyng qazirgi Fort Shevchenko qalasyndaghy orys bekinisine jasaghan shabuylyn óz kózimen kórgen patshalyq Reseyding korpus ofiyseri, topograf mayor Zelenin jazyp qaldyrghan eken.

Tariyhqa ýnilsek, sol bekiniske Adaylar san ret shabuyl jasaghan eken. Aqyr sonynda olardyng jergilikti qazaqtardyng shabuylynan qoryqqany sonshalyq, әskery bekinisti jan-jaghynan adam jaqynday almaytyn biyik shyng basyna aparyp salugha mәjbýr bolghan. Al, ózderi sol qamaldan úzap eshqayda shygha almaghan, tipti ailap, jyldap tau basynan tómenge týse almaghan kezderi de bolghan. 

1870 jylghy pashalyq Reseyge, 1930 jylghy Kenes ókimetine qarsy kóteriliske qatyspaghan, ne oghan qarsy bolghan birde-bir Manghystaulyq bolmaghan. Barlyq halyq týgel atqa qonghan. Búl el týgelge derlik qazaq halqy men Orta Aziya elderin Resey patshalyghy týgel jaulap alghan eki ghasyrlyq bodan kezinde de oghan baghynbady, aitqanyna kónbedi, aidaghanyna jýrmedi. Osylaysha, býkil Qazaqstan men Orta Aziya moyyndaghan Resey bodandyghyna bas iymesten Qazan tónkerisine jetti. «Týzdikterding eng bir erjýrek taypasy Adaylardyng orys bodandyghyna berilmeui Orta Aziya handyqtaryn orys otarshyldyghynan 150 jyl boyy saqtap túrdy», — dep jazdy F.Engelis búl turaly.

Sol soghys jayly Svetqaly Núrjan inimiz bylay dep, jyrgha qosty: 

«...Sonau ótken otyz birding jylynda,
Ýstirt ýsti, Samnyng orghyl qúmynda
Tu kóterdi Myrzaly* men Boqmash* «han»,
Maydan ashyp bәlshebektey zúlymgha.

Mendegi jel jabysyp ed jatynda,
Kete bardym sol erlerding sapynda.
«Elmen bol!» – dep basyp berdi sonda әkem
Qúmay tory at, besatardy taqymgha.

Jyrshylar bar, qaraytyn bar jauyryn,
Bayqastaymyz el dybysyn, jau ynyn.
Habar jetti:
«Elu-alpys «Kýpu»* kep
Basty, – degen, – Túrman ahun* auylyn!..»

Jau eminse, sau elinde jatar ma? –
Sau etistik Samnyng tany atarda!
Qyryp saldyq shoshqalarsha shynghyrtyp,
Bәibisheni kergende itter baqangha.

Sodan bastap, alaghay da búlaghay,
Búl dýbirden kim qalushy ed, sirә, jay!
Jýz jigiti týrmede edi Adaydyn,
Aqketikke* tarttyq sodan shydamay.

Tura shauyp qúryp qoyghan ajalgha,
Aqketikti ainaldyrdyq mazargha.
Qalghan jaghyn tu-talaqay qylghanmen,
Aldyrmady әskeri bar kazarma.

Ay, sol kýni keme qaptap tenizden,
Pulemet – jýz, aiyrpylan segizden,
Oqtan shashu shashty dersin! –
Terip jep
Bir toyyndyq, basqa júrttan nemiz kem!..

Ot ishinde salyp jýrip alysty,
Amalsyzdan, qoldan berdik namysty.
Kete bardyq, qanmen juyp at jalyn,
Jaugha aldyryp eki jýzdey arysty! («Adaydyng songhy «bandasy»). 

1870 jylghy «Aday kóterilisi» patsha ýkimetin qatty sastyrdy. Aq Ketik әskeri  bekinisindegi orys әskerine Kavkazdan kómekke kelgen qoldyng basshysy graf Kutaisov: «Ólke týgelimen kóterilgen, qarusyz bir adam joq… Olarmen alghash kezdeskende tipti shoshyp kettim. Olardyng birde-bireui qansha atsaq ta qúlamaydy. Shauyp keledi, shauyp ketedi. Ólisi qaysy, tirisi qaysy – adam aiyryp bolar emes. Adam shoshyrlyq alasapyran. Múnday qarbalasta әskerding bas-ayaghyn jinap ústaudyng ózi qiyn boldy» dep jazady.

Osydan tórt jyldan keyin, yaghny 1874 jyly «Bizge әuelden berilmegen Adaylar 1870 jylghy kóterlisten keyin tipti baghynudan ketti. Biz Manghystauda ayaghymyzdy tik basyp, ózimizdi onyng qojasymyz dey almadyq» jep jazypty Manghystau pristavy.

1873 jyly Hiua joryghyna qatysqan Gugo Shtummnyng «Hiuagha joryq» atty kitabynda Hiua handyghyn jaulaugha attanghan patsha әskerining Manghystaudaghy Aq Ketik qalasy (Fort-Aleksandrovsk) týbinde óz jerin, óz elin qorghaghan jergilikti adaylarmen bolghan soghys turaly atap ótiledi (37 bet).

1920 jyly 5 qantarda suyq qarulanghan 15 000 әskermen Fort-Aleksandrovskige (qazirgi Fort-Shevchenko) attanghan ataman V. S. Tolstovtyng otryady atalghan jerge bir aidan song tek qana 2000 adammen jetedi. Qalghandarynyng bәri jolay jasalghan aday jasaghynyng qolynan qyrghyn tabady. Al sol jylghy sәuir aiynda bekiniske jasalghan shabuyldardan sol qalghan 2000 әskerden tek qana 214 adamy tiri qalyp, sol jasaqpen Forttan taghy shygha qashyp Krasnovodsk, odan әri Irakqa qashyp qútylady. (Key derekterde tek qana 70 adamy qalghan dep kórsetiledi). Adaylardan osynshama qyrghyn kórgen ataman keyinnen ózining bir memuarynda bylay dep jazyp ketedi: «Eng songhy Adaydyng sýiegin muzeyden kórsem, men armansyz, baqytty adam bolar edim...» Tolstovtyng búl memuary qazir Parijdegi orys kazachestvosynyng muzeyinde túr.

Manghystaulyqtar Kenes ýkimetimen de 40 jyl aiqasty. H.Dosmúhamedov «Adaylardyng orys otarshyldarymen aralasy alaqanday Fort-Shevchenko qalasynyng aumaghynan asyp jaryghan joq. ...Qazaqtyng Aday siyaqty rulary, shyndyghynda, orys ókimeti Hiua men Týrikpendi alghannan keyin ghana baghyndy» dep jazdy («Alaman», A. 1991. 409 bet). Olardyng orys mәdeniyetimen (ilimimen) aralasqan kezeni bar-joghy elu jyldyng ainalasy. Qazaq dalasy 300 jylgha juyq bodandyq kezinde qazaqtyng salt-dәstýrin, әdet-ghúryptaryn joghaltpay saqtap qalghan da osy Manghystau. Sondyqtan da ol «360 әuliyeli Kiyeli Manghystau» dep atalady.

Mine Biz qazir 30 jyldan beri tәuelsiz el boldyq deymiz. Alayda, sol úly atalarymyzdyng jankeshti erligin qaytalamaq týgili, sol qalanyng tarihy atauynda qaytara almay jýrmiz.

Biylghy 2020 jyly: 1870  jylghy Manghystau halqynyng Orys otarshyldyghyna qarsy kóteriliske shyqqanyna 150 jyl, Qazaq jasaqtarynyng Aq patshanyng ataman V.S.Tostov basqarghan otty qarumen múzday qarulanghan 15 000 әskerin talqandaghanyna 100 jyl, 1930 jylghy Kommunistik Kenes ozbyrlyghyna qarsy kóteriliske shyqqanyna 90 jyl tolyp otyr. Aytuly oqighalardyng osylay toghysuy Allanyng qalauy bolar. 

Qúrmetti Oqyrmanlar! Mine aitayyn degen oiymdy ayaqtaugha tayau qaldym. Qazir songhy nýkteni qoyamyn, Sizder sodan keyin osy joldardy oqyp otyratyn bolasyzdar! Oy jiberip qarasaq, sol kezenderde osy ózimizding Atameken tughan jerimizding qarashanyraghy Týpqaraghandaghy Aq Ketikti jau tabanyna taptatpaymyn dep, sol qandy soghystargha qatyspaghan Manghystaulyq bolmaghan. Bir sәtke oy jiberip qarasaq, Solardyng qanshama myndaghany osy qala da jaudyng oghynan sheyit ketti, qanshama myndaghany jarymjan-mýgedek boldy, qanshama myndaghan analarymyz balalarynan, qanshama arularymyz júbaylarynan airylyp, zarlap, jesir qaldy jәne ómir boyy kóz jastaryn kóldetip, joqtap ótti. Solardyng ishinde osy joldardy jazyp otyrghan mening de, oqyp otyrghan Sizding de tikeley atalarymyzdyng jәne solardyng eng jaqyn tuystary bar ekeni dausyz. 

Sózimning sonynda aitarym, sol soghystar da sheyit ketken arystarymyzdyng aruaghyn eske alyp, sol qalagha AQKETIK tarihy atauyn qaytarudy úsynamyn!

Qojyrbayúly Múhambetkәrim,

Abai.kz

15 pikir