«Taghy da әlipby ...» degen úghym qalyptasty qazaqta... Óitkeni az uaqytta latyn әlipbiyining ózin ýsh ret ózgertip, tórtinshi ret janartu ýstindemiz. Bizding әlipby ózgertuge qatysty jasaghan әr qadamymyz tarihta jazylyp jatyr. Ótkenge salauat deyin desek te, býgingi qazaq til ghylymy ýshin, ghalymdar ýshin búl biliktilikti tanytpaytyny taghy da shyndyq. «Ay-Qap»! 

10 nauryz kýni A. Baytúrsynúly atyndaghy til bilimi instituty men Almaty qalalyq til basqarmasy birigip úiymdastyrghan mәjiliste Orfografiyalyq, Ádistemelik, Terminologiyalyq jәne IT-sýiemeldeu júmys tobynyng birlesken otyrysynda maqúldanghan «Jetildirilgen әlipbi» ýlgisin talqylaugha biraz ghalymdar jinaldy. Atalghan otyrystan «qaralatyn úsynystar» dep birneshe súraqtar týsirilipti. 

Qaralatyn úsynystar dep berilgen aqpar úsynystardan emes, súraqtardan túrady eken, әri búl súraqtardyng ghylymy negizi de, praktikalyq mәni de tym әlsiz, jarty betten túratyn úsynystardaghy stildik kemshilikter turaly sóz qozghaudyng ózi qisynsyz. 

S әripin әlipbiyge engizu kerek pe? S, Ch dybysyn – S, S әripimen belgileu dúrys pa, Ww, Xx, C tanbalary tek pernetaqtada ornalasuy kerek pe t.b. syndy súraqtardyng qoyyluy -  qazaq әlipbiyining tabighatyn naqtylau ýshin qoyyldy deuge kelmeydi. Úsynystardy qúrastyrushylar әli de bolsa, әrip pen dybysty ajyrata almaghany bayqalady. S –ts, Ch –tsh dybystarynyng tanbasy ekeni oqushy balagha da týsinikti. Ww, Xx, C tanbalary tek pernetaqtada ornalasuy kerek pe deui de týsiniksizdeu. Óitkeni latyn tanbaly pernetaqtadan ony alyp tastay almaytynymyz beseneden belgili.

Qazirgi uaqytta «latynnegizdi qazaq әlipbiyi» dep atalyp jýrgen tirkeste stilidik kemdik bar. «Latynnegizdi» atauynyng qazaq jazuy, әlipby sózderining aldynda kelui «qazaq jazuy», «qazaq әlipbiyi» úghymdarynyng anyq týsiniluine qiyndyq әkeledi. Qazaq jazuy nemese qazaq әlipbii latyn negizine kóshpeydi, tek onyng syrtqy formasyn, tanbasyn iyemdenedi. Sondyqtan «negiz» sózi negizsiz qosylghan dep eseptep, «latyn әlipbiyli qazaq jazuy» nemese «latyn әlipbiyindegi qazaq jazuy» dep ataudy úsynar edik. Múnyng prinsipti manyzy bar. Key kisiler latyn әlipbiyine kóshu  - latynshagha kóshu dep elektrondyq oqu qúralyn jazudy bastap ketkenin kórip jýrmiz. Bizding latyn әlipbiyine kóshuimiz – latynshagha kóshu nemese latyn әlipbiyin bilip alyp, aghylshyn tilinde sayrap ketuge jol ashady degen sóz emes ekenin týsinetin uaqyt keldi.  

Eng aldymen, Orfografiyalyq, Ádistemelik, Terminologiyalyq jәne IT-sýiemeldeu júmys tobynyng birlesken otyrysy úsynghan úsynystyng birde-biri qoldaugha kelmeydi. Búl súraqtar Qazaq tilining tól tabighatyn ashugha úmtylmaydy, kerisinshe keshegi orystyq sayasattyng yrqynan shygha almay, S, Ch dybystaryn qayta engizudi ansaytynyn anghartady. 

Sondyqtan, biz әli de bolsa A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty úsynyp jýrgen әlipbiydi qoldaudy úsynamyz. Álipbiyde qazaq tilining tól dybystary naqty әri jýieli tanbalanghan. 

1, Tildik singarmoniyalyq zandylyq boyynsha, juan, jinishke dybystardyng tanbalanuynda birizdilik saqtalghan. Mәselen, A-Á, O-Ó, Ú-Ý, Y-I dybystarynyng bir tanbamen berilip, ekinshi núsqasynyng ýstine umlaut belgisining qoyyluy osy zandylyqtyng saqtaluyn  naqtylaydy. Búl tәsil Aqymet Baytúrsynúlynyng tóte jazuynan kele jatqan tilding ishki bolmysynan tuyndaytyn jýieli әreket ekeni ghylymy qauymgha belgili. Osy rette institut núsqasyndaghy I, i – tanbasymen –y, i dybysyn belgileui tildik jýie zandylyghyna sәikes keledi.

2, A. Baytúrsynúlynan bastap, qazaq fonetisteri qazaq tilindegi U dybysynyng dauyssyz dybys ekenin tolyq dәleldegen edi. Búl basy ashyq mәsele. Orystyq sayasat mendegen búrynghy kirill әripterinde dauyssyz u-dyng ishine dauysty Ú, Ý dybystary sinirilip, ol әri dauysty, әri dauyssyz retinde janylys tanytyldy. Sóitip dauysty Ú,Ý dybystarynyng qyzmeti men aityluy tilimizde birte-birte óship bara jatty. Institut úsynyp otyrghan әlipbiyde tildegi zandylyq qayta ornyna qondyrylyp, janghyrtylghan. Yaghny dauyssyz U dybysyn W tanbasymen beru – dauyssyz u-dyng ishki dybystyq tabighatymen tolyq sәikes keledi. Al «uniyversiytet» siyaqty sózderding aitylu ýlgisi aghylshyn tilindegi núsqasynda qazaqtyng Ý dybysyna sәikes keletinin eskeru oryndy. 

3, Qazirgi Y dauyssyz dybysy A. Baytúrsynúly atyndaghy til bilimi instituty úsynghan әlipbiyde  U (uay) tanbasymen berilgen. Búl tanba qazirgi qoldanysqa birshama enip, jazylyp jýr. Nazarbayev, Ayapova t.b. sózderding jazyluy osylay qalyptasty.

4, Halyqaralyq praktikada kez kelgen tilde sheteldik kirme sózderdi qabyldauda tól dybystarmen tanbalap, ana tilining qoldanysyna ynghaylap, sәikestendirip, beyimdep alatyny shyndyq. Osy tәjiriybeni bizge  alugha býgingi ruhany janghyru sayasaty tolyq mýmkindik berip otyr. Orys tilining ózinde múnday tәjiriybe keng paydalanady. Sondyqtan i әrpimen tól sózderde i dybysy, kirme sózderde y dybysyn tanbalau – eng ontayly úsynys dep payymdaymyz. Ministir – ministr, internet – internet sózderi bolashaqta tilimizge osylaysha onay sinisip keter dep boljaugha bolady.        

5, Álipbiyde «Gh» tanbasyn aludyng da qajeti az dep esepteymiz. F dybysy qazaq tiline tәn emes. 

Anar Salqynbay

Abai.kz