Aqyrys Seyitqazy. Bakude bap shapqanymen, baq shappady
Qazaq boksshylary Ázirbayjanda ótken әlemdik dodadan taghy da altynsyz oraldy. Osydan eki jyl búryn ýkilep aparghan jigitter ishinen jalghyz Serik qolagha qol jetkizgende, qazaq boksy «nokaut» aldy dep, qynjylghanbyz. Dereu bas bapker Damir Budanbekovty qúramadan alastap, ornyna Myrzaghaly Aytjanovty otyrghyzdyq. Federasiya tizginin Timur Qúlybaevqa tapsyryp, Beyjing Olimpiadasynan songhy búl toqyraudy qúramadaghy buyn auysu prosesimen baylanystyrghanymyz da jasyryn emes. Bas bapker men boksshylar nәtiyje kórsetetin syndardyng eng bastysy - Londonda ótetin Olimpiada oiyndary. Al, tórtjyldyq dodasyna tura bir jyl uaqyt qalghanda, Bakudegi birinshilik kimning kóshi ilgeri ekenin kórsetken siyaqty. Serik Sәpiyev ukrain Taras Shelestuktan útylghan joq degen oy bar jankýier jýreginde. Ádilbek Niyazymbetov te kubalyqqa aitarlyqtay ese jibermegen siyaqty. Myrzaghaly Aytjanov tóreshiler tarapynan qysym bolghanyn jasyrghan joq. Áytpese, jenilgen boksshynyng jarysty jalghastyruy boks tarihynda bolmaghan jaghday. Ukrainalyq Vasiliy Lomachenkony aityp otyrmyz. Rasynda, myqty boksshy. Qazylardyng az úpay bergeni jigerin qúm qylghan joq, sebebi AIVA-nyng zәresin úshyryp jiberetin Bubka sekildi aghalary bar. Ádildik izdegen olardyng shaghymyna býkilәlemdik úiym bas iyzey saldy. Áriyne, eng aldymen kinәni ózimizden izdeymiz. Biraq, finalda qazaq jigitterining soqqylaryn kórmey qalghan «soqyr» tóreshiler turaly oilanghan da dúrys-au.
Qazaq boksshylary Ázirbayjanda ótken әlemdik dodadan taghy da altynsyz oraldy. Osydan eki jyl búryn ýkilep aparghan jigitter ishinen jalghyz Serik qolagha qol jetkizgende, qazaq boksy «nokaut» aldy dep, qynjylghanbyz. Dereu bas bapker Damir Budanbekovty qúramadan alastap, ornyna Myrzaghaly Aytjanovty otyrghyzdyq. Federasiya tizginin Timur Qúlybaevqa tapsyryp, Beyjing Olimpiadasynan songhy búl toqyraudy qúramadaghy buyn auysu prosesimen baylanystyrghanymyz da jasyryn emes. Bas bapker men boksshylar nәtiyje kórsetetin syndardyng eng bastysy - Londonda ótetin Olimpiada oiyndary. Al, tórtjyldyq dodasyna tura bir jyl uaqyt qalghanda, Bakudegi birinshilik kimning kóshi ilgeri ekenin kórsetken siyaqty. Serik Sәpiyev ukrain Taras Shelestuktan útylghan joq degen oy bar jankýier jýreginde. Ádilbek Niyazymbetov te kubalyqqa aitarlyqtay ese jibermegen siyaqty. Myrzaghaly Aytjanov tóreshiler tarapynan qysym bolghanyn jasyrghan joq. Áytpese, jenilgen boksshynyng jarysty jalghastyruy boks tarihynda bolmaghan jaghday. Ukrainalyq Vasiliy Lomachenkony aityp otyrmyz. Rasynda, myqty boksshy. Qazylardyng az úpay bergeni jigerin qúm qylghan joq, sebebi AIVA-nyng zәresin úshyryp jiberetin Bubka sekildi aghalary bar. Ádildik izdegen olardyng shaghymyna býkilәlemdik úiym bas iyzey saldy. Áriyne, eng aldymen kinәni ózimizden izdeymiz. Biraq, finalda qazaq jigitterining soqqylaryn kórmey qalghan «soqyr» tóreshiler turaly oilanghan da dúrys-au.
Milanda «esengirep» qalghan qazaq boksy endi es jiyp keledi dep kónil júbatugha bolady ma?! Bakuden ensemizdi tiktep oralugha ne kedergi boldy? Bizding boksshylar ne sebepti altynsyz qaldy? Búl súraqtargha mamandar bylay deydi:
Myrzaghaly Aytjanov, bokstan últtyq qúramanyng bas bapkeri:
-Álemdik synnan altyn alu búl joly da búiyrmady. Rasy kerek, Serik teng oinap, Ádilbek útqanday kóringen. Sharshy alannyng dәl týbinde túrmyz. Basty nazarymyz - balalardyng qimyl qozghalysynda. Tóreshilerding sheshimin týsinbey qaldyq. Altyn alamyz degen oidyng oryndalmaghany ýlken ókinish. Biraq, múnymen toqtap qalmaymyz. Basty maqsat - Londonda bas jýldesiz qalmau. Bakuden altyn búiyrmaghasyn, kishkene kónilim pәs. Kýsh atasyn tanymaydy. Búghan naqty dәlel retinde Ádilbek Niyazymbetovty aitu kerek. Dәuren Eleusinovke Qazaqstanda teng keler jan joq. Auru ayaq astynan. Qyzuy kóterilip, auyryp qaldy. Osy talanttar Londonda jýlde salatyn jýirikter. Serikti jaqsylap zerttedi qarsylastary. Tarasty osyghan deyin eki ret jengen. Búl joly da Serik jenilgen joq.
Bolat Júmadilov, bokstan әlem chempiony:
- Balalardyng bәrine yrzamyn. Bakude altynsyz qalghanymyzdy dauyl aldyndaghy tynyshtyq dep bilinizder. Eresekter arasyndaghy túnghysh medalimen Ivan Dychko jәne Ghany Jaylauovty qúttyqtaghym keledi. Jastar ysyldy, tәjiriybe jinady. Endi Olimpiada oiyndaryna alansyz dayyndala bersin. Ádilbek bauyryma qanday maqtau da jarasady. Finalda ol kubalyqtan jenilgen joq. Osyny bayqadym. Al, Serik Sәpiyev - qazaqtyng batyry. Qúramanyng kapitany. Naghyz namysqoy jigit. Álemning ýshinshi altyny búl joly búiyrmasa da, Olimp shynyn baghyndyrady degen oidamyn. Serikti býkil ghalamnyng boksshylary jatqa biledi. Serikting qarsylastary onyng býge shýgesine deyin zerttep alghan. Sondyqtan da, qiynyraq boldy. Al, ukraindar ejelden batyr, jauynger halyq. Olardyng tórt altyny bizge ýlgi bolsyn. Endi býkil әlem ukrain boksshylaryna qarsy dayyndalady. Bizding jigitter tynghylyqty jattyghyp, qarsylastaryn Londonda joldan yghystyrady degen oy basym.
Túrsynghaly Edilov, últtyq qúramanyng búrynghy bas bapkeri:
- Búl kórsetkish turaly birdene deu qiyn eken. Nәtiyje joq deuge bolmas, bapkerlik qúramgha da syn tagha almaymyn. Búiyrmady. Jigitter jaman emes. Endi Londonda qarap qalmau kerek. Danabek Sujanov joldama alghannan keyin, Qanatqa jol jabyldy. Basshylar Qanat Slәmúlynyng mәselesin týbegeyli sheshe almady. Endi, «Astana arlandary» sapynda jýre beredi.
Esey Jenisúly, sport jurnaliysi:
- Jankýier retinde Sәpiyevten altyn kýttim jәne onyng alatynyna senimdi boldym. Biraq Serik Beyjindegi "syrqatyn" әli emdey almaghanday kórindi. Yaghni, ol qarsylasynan ózining ýstemdigin alghashqy sekundtardan-aq tanytyp alugha tyrysady, oiyndaghysy bolmasa, iske aspasa, jekpe-jek taghdyryna ózgeris engize almaydy. Beyjinde Bunjamnonnan solay útyldy. Milanda Zamkovoygha solay ese jiberdi, búl joly Shelestukten de sonday sebeppen aila asyra almady. Serikting alanda biyleytinin, bir mezette birneshe soqqy júmsay alatynyn biletin qarsylastary barynsha "jabylady", ózderi qarsy shabuylgha anda-sanda shyghady. Sol kezde oiyn taktikasyn Sәpiyev esh ózgertpeydi. Qolghaptyng syrtynan tiygen soqqylardyng eseptelgenin kóz ashqaly beri kórgen emespin. Qysqasha aitqanda, sheber qorghana alatyn qarsylastary ýshin qazir Sәpiyev júmbaq emes. Dese de onyng kýmisine shyn jýrekten quandym. Álem chempionattarynyng ýsh jýldesin de alghan qazaq - jalghyz Serik. Tóbemizge kótersek kerek.
Ádilbekting finaldyq jekpe-jegin kóre almadym, sondyqtan eshtene demesem kerek. Qarsylasy la Kruz óte iyilgish, solqyldaq, soqqydan tamasha jaltara alatyn boksshy, ol Ádilbekting ong iyghyn soqqy jolyna kóp tóseytinin mengerip alghan siyaqty.
Basqa jigitter finalgha jetpedi, endeshe - mýmkindikteri sol. Eshkimge kinә artpaymyn.
Biraq "Londonda osy jigit bet qaratpaydy-au" deytúghyn eshkimning boy kórsetpey túrghany da alandatady. Bizge de bir Lomachenko kerek-aq!
P.S. Bylghary qolghap sheberlerining Bakude ótken әlemdik dodasynda qazaq boksshylarynyng baby bolghanymen baghy asa janbay qalghan siyaqty. Endigi ýmit - Londonda!
Pikirlerdi toptastyryp dayyndaghan, Aqyrys Seyitqazy,
«Abay-aqparat»