Parasat   maydany

(povesti)

 

Qayda jatyr mәsele -

iә ómir, iә ólim,

Dese de,

Layyq pa kóndigu tәlkegine taghdyrdyn,

Qarsy túryp nemese,

úshan-teniz   nәubattyn,

Kózin joyghan dúrys pa

Jan alysyp, jan berisken úrysta?!

Sodan keyin baqilyqqa kóz júmu,

týnek qylyp jaryqty,

bar dýniyeden bezinip,

Jan men tәndi kýizeldirgen

san myng auyrtpalyqty

Jalghastyrghan, baylastyrghan

shynjyrlardy osylay,

Ýzgenindi jýreginmen sezinip.

Uiliyam Shekspiyr. (Gamletting monology)

 

Sen    jaqsylyqty     jamandyqtan

jasauyn   kerek,    ýitkeni        ony

jasaytyn   basqa   eshtene joq.

Robert Penn Uorenn

Men búl kýndelikti tanys dәrigerden alghanmyn. Eng ghajaby - kýndelik iyesin men biletin bolyp shyqtym. Dýnie qansha keng bolsa da, adam jolynyng qiylysynda da shek joq.

Parasat   maydany

(povesti)

 

Qayda jatyr mәsele -

iә ómir, iә ólim,

Dese de,

Layyq pa kóndigu tәlkegine taghdyrdyn,

Qarsy túryp nemese,

úshan-teniz   nәubattyn,

Kózin joyghan dúrys pa

Jan alysyp, jan berisken úrysta?!

Sodan keyin baqilyqqa kóz júmu,

týnek qylyp jaryqty,

bar dýniyeden bezinip,

Jan men tәndi kýizeldirgen

san myng auyrtpalyqty

Jalghastyrghan, baylastyrghan

shynjyrlardy osylay,

Ýzgenindi jýreginmen sezinip.

Uiliyam Shekspiyr. (Gamletting monology)

 

Sen    jaqsylyqty     jamandyqtan

jasauyn   kerek,    ýitkeni        ony

jasaytyn   basqa   eshtene joq.

Robert Penn Uorenn

Men búl kýndelikti tanys dәrigerden alghanmyn. Eng ghajaby - kýndelik iyesin men biletin bolyp shyqtym. Dýnie qansha keng bolsa da, adam jolynyng qiylysynda da shek joq.

Jas kezde ómir qaynaghan bazar sekildi. Dos ta kóp, joldas ta kóp. Dostyng dosy saghan da dos bolyp jýretin kez. Sonday bir sapyrylysqan tústa az-kem kýn aralas-qúralastau bolghanymyz bar. Týri de esimde: úzyn boyly, aryq, aqsary jigit. Jýikesi  júqalau ma - әzil sózge qyzaryp ketetin. Oghan bóten elding adamyna qaraghanday, kónilin aulay sóilep, ayanqyrap jýretinbiz.

Kóbine jiyn-toylarda, qonaghasylarda kezdesemiz. Sóilegen sózinen, jýris-túrysynan   ziyaly ot basynan shyqqany, kitaby tәrbiyeni kóbirek kórgeni  bayqalady. Minezi júmsaq. Onysy ózgelerge jaghymdy kóringenmen, ózine әlde bir sharasyzdyq әkeletin sekildi. Arnayy sózge tartpasan, qasynda bәlenbay saghat ýnsiz otyra beruge bar.

Sondyqtan onymen asa bir emen-jarqyn syrlasa ketken kýn bolghan joq. Bir kemedegi jolaushylarday ghana tanystyq qaldy. Keyin kórmey kettim...

Endi mine birneshe dәpterden túratyn jazbalaryn oqyp shyqqanda, onyng men biletin aqsary jigitke týk qatysy joq sekildi kórindi.

Kýndelik boyynsha ómirbayandy qalpyna keltirip, qúrastyru mýmkin emes. Kóbine ózining ishki sezimderi men oi-pikirlerin jazghan. Tek songhy dәpterde ghana onyng taghdyrynyng úly jobasy bayqalghanday bolady. Múndaghy oqighalardyng ret-retimen jan-jaqty bayandalyp, jazysqan hattargha deyin kýndelikke múqiyat kóshiriluine qaraghanda, avtor búl jazbalardy týbinde ózge de bireulerding oquy mýmkin ekenin joqqa shygharmaghan sekildi. Oqyrman nazaryna kýndelikting osy songhy bóligin úsynyp otyrmyn. Eki úday sezim qúshaghynda - ýmit pen kýdiktin, shyndyq pen jalghannyng arasynda sergeldeng bolghan jandargha bәlkim paydasy tiyer.

Kýndelik iyesining aty-jónin jariya qylu әbestik bolar dep oiladym. Kóp beytanys zamandastyng biri dep qabyldanyz.

1

13 nauryz

Mening ómirimde ýlken bir ózgeris bolghan sekildi. Ne ózgeris ekenin ózim de anyq bilmeymin. Bәlkim, Ol bayaghyda bo­lyp, Ony ózim tek qazir ghana bayqap otyrghan shygharmyn. Bәri de mýmkin... Biletinim - jýikem birshama tozghan. Sol sebepti búrynghyday emes, oilaghan oilarymdy tez úmytamyn. Mәselen, kýndeligimde 3 nauryz kýngi jazbalarym bar da, 4,5,6 nauryz mýlde joq, odan keyin 7 nauryzdan bastap jazbalarym әri qaray jalghasady.   Al jazylmaghan kýnderde ne istedim, qayda boldym - esimde joq. Adamnyng jadynan óship qalatyn sәtterding bolatynyn búrynda da estigenmin. Biraq, ol nege baylanysty - ol jaghy maghan beymәlim.

Ras, ghúmyr úzaghan sayyn jadynnan shyghatyn zattardyng sany da kóbeyedi. Kezinde ómirinnen oryn alghan oqighalar úmytylyp, qaysybir mәnsiz kóringen sәtter esinde qaluy әbden mýmkin. Birge oqyghan, birge jýrgen adamdardyng aty-jónin esine týsire almaysyn, shyramytsang da, jygha tanymaysyn. Eski dostyqtan, kezdesken kýnderden iz de qalmaydy. Ómiring әlde bir qúrdymgha qúiyp jatqan ózen sekildi. Adam jadynyng óz zany bar.

Onyng sebebin dәrigerden súrasan, sharshaghannan deydi. Ras shyghar. Jaryq dýniyege kelgen adamnyng kórmeytini bar ma? Ony oilasan, oidan oy bólinip, san taram joldyng qaysysyna týserin bilmey, dal bolghan jolaushygha úqsaysyn. Dýnie syry beymәlim. Ne qúdaydy, ne adamdy kinәlaryng belgisiz. Bir qarasan, qúdaydiki dúrys sekildi - adam qylyp jaratty, ósip-ón, raqymdy bol, izgilikke sen dedi. Odan artyq ne kerek? Áytse de, qúdaydyng әmirimen is qylyp, jamanatyn jalghyz ózi kóteretin adam bayghústy taghy ayaysyn.

Jaqsygha da, jamangha da dәlel kóp. Bireuding kózin birdenege jetkizu mýmkin emes. Sondyqtan әr kim ózine ýy ishinen kýrke jasap, sol kýrkening zanymen ghana ómir sýrip, óz tilegin ózi qanaghattandyrghannan basqagha laj joq.

Kýrkede ómir sýrgen adamnyng ensesi qaydan kóterilsin. Ózimnen ózim әlde bir atyn atap, týsin týsteuge kelmeytin

qorlyq pen zorlyqtyng qyspaghynda jýrgendeymin.

Tónirekte bolyp jatqan oqighalardyng әseri joq - kýnning núryn, tabighat kórkin, kóktemning júpar samalyn búrynghyday sezbeytin sekildimin. Bәlkim, ózimni" ishki әlemime kóp ýnilgennen bolar.

"Súm ómir abaqty ghoy sanalygha..."

2

15 nauryz

 

"Ýsh kýnnen keyin adam tozaqqa da ýirenedi" deydi. Qiyndyqqa, tauqymetke tózu, qalyptasu, bәlkim, tirshilik ýshin qajet te shyghar, biraq adamnyng kýnә men qylmysqa, arsyzdyq pen әdiletsizdikke eti ýirenui - eng ziyandy, eng qaterli daghdy.

Baspasóz betterinde jariyalanyp jýrgen neshe týrli habarlardan әldebir ja­n týrshigerlik ruhany kýireuding nyshandary seziledi. Al solardyng bәrine adamdardyng etteri ýirenip, titirkenbeui, shimirikpeui, eshtene bolmaghanday, jaybaraqat jýrui odan beter zәremdi alady. Maghan olar adam óligin selt etpey qolymen týrtip, qyzyqtap jýrgen jarymes jasóspirimder sekildi elesteydi.

Gazet oqudan qaldym. Betin ashsang boldy, ne bir súmdyq oqighalar tasqyny seni janqa ghúrly kórmey ala jóneledi:

Ózining anasyn zorlaghan nemese óltirgen...

Ózining balighagha tolmaghan qyzyn zorlaghan ne óltirgen...

Sәbiyin óltirip, qoqysqa tastaghan kelinshek...

Óz úlyna túrmysqa shyqqan millioner әiel...

Adam etin jegen maniyaktar...

Erkekke ýilengen erkekter...

Ólikpen jynystyq qarym-qatynas jasaghandar...taghy sol siyaqty soraqylyqtar turaly shar taraptan jetken habarlar.

Men búzylghan birdene jep qoyghan adamday loqsudamyn. Jiyirkenishten qan-tamyrlarym tas bop qatyp, shek-qarynym sirese, yshqyna loqsimyn. Bylghanyshtan qútylar amal joq. Dәrethananyng týbine qúlaghan adamdaymyn. Bәri bylghanghan...

Janymdaghylar jaybarahat. Osynau jan tózgisiz bylghanyshty sabyrmen "týsingileri" keletin sekildi. Zandastyrghylary keletin sekildi...

Kóne ertegi - anyzdarda adamdargha qater tóndirip, mezgil-mezgil qúrbandyq tilep túratyn aidahar bolady. Adamdar basqa lajy bolmaghan son, ishterinen bir súlu qyzdy jemge berip, qalghan amandyqqa riza bolar edi. Osynday bir lajy joq mey­rimsiz kýsh býkil әlemdi túqyrtyp, ensesin kótertpey, kózin ashtyrmay, kýndi kólegeylep, әlsin-әlsin soghys ashtyryp, qangha bóktirip, dauyl túrghyzyp, jer silkindirip, auru taratyp, әlgi aidahar sekildi ózine kerek qúrbandyghyn alyp otyrghanagha úqsaydy. Ol az bolghanday  әlgi aidahar endi senen býkil adamy qasiyetterindi  qúrbandyqqa súraydy.

Balizak aitqanday: "Jer betinde baqytsyzdyqtan basqa tolyq jýzege asatyn eshtene joq".

Gazet-jurnal betterinde adam zәresin úshyratyn habarlardyng búdan basqa da týrleri bar: yadrolyq, ekologiyalyq kataklizmder, meteorit janbyry sekildi kosmostyq apattar, әlemdik topan su t.b. Jәne búlardyng bәri әsheyin jaydaq boljam týrinde emes, bolu mýmkindigi ghylymiy-teoriyalyq túrghydan deleldengen qisyndy tújyrymdar. Áriyne, onyng qashan, qalay bolaryn dәl býgin eshkim anyqtap bere almas,  biraq qay ghasyrda bolsa da, әiteuir, boluy mýmkin degen qaterli oidyng qúryghyna bir iliksen, odan bosanuyng onay sharua emes.

Milliondaghan, milliardtaghan jyldarmen ólshenetin kosmostyq dәuirding bir túsynda jarqyraghan kýnning de әiteuir bir sónetinin, adamzat ghúmyrynyng da mәngi emes ekenin aqylmen týsinuge bolatyn sekildi. Biraq býgingi býkil jýike-tamyrynmen sezip túrghan anyq tirshilik, ruhany әlem: adam balasynyng jaryq dýniyege kelgennen bergi bastan keshken tarihy, qyzyghy men qasireti, ýmiti men ókinishi, san myng jyldar boyyna sanany sarghaytyp kelgen parasat biyigi -   raqymshyldyq, janashyrlyq, ayaushylyq, jaqsy kórushilik, izgilik jolyndaghy janpidashyldyq taghy basqa tirshilikting mәnine ainalghan әulie qasiyetter - osynyng bәri mәngilik týnekke sinip joq bolady degenge kónil shirkin kóngisi kelmeydi.

Áriyne, ony oilap bas qatyrghanmen, eshtene ózgermeydi.

Adamzattyng ajalynyng qaydan bolaryn bir qúdaydyng ózi biler. Bәlkim, bayaghy Núh payghambardyng tarihy qayta oralar. Bәlkim, eshtene de oralmas,   bәri de mәngi týnekke ketip, tirshilik әu basynan - mikrobtar men bakteriyalardan qayta bastalyp, kelesi adam balasynyng dýniyege keluine taghy da milliardtaghan jyldar qajet bolar. Ony eshkim de anyq boljap bere almaydy.

Áytsede, osy apattardyng bolu-bolmasyna mening kelsimimdi súrasa, adamzattyn  ishtey irip-shirip,adamgershilikten azghyndap, tirshilik әlemine qajeti joq nemese qaterli qúbylys retinde ruhany apattan mert bolghanynan góri, әiteuir tirshilikten bir ketu qajet bolsa - ózekti jangha bir ólim - osynday joyqyn tabighat apatynan ketip, eng bolmasa, ózining ary men úyatyn, ózine degen bolmashy bir qúrmet sezimin jýreginde saqtay ketkeni jón sekildi.

3

25 nauryz

Tәnning auruy astan deydi. Al kermek oidan janyng aurady. Mineky sonyng nәtiyjesi - jan-jaghy tas dualmen qorshalghan auruhanada jatqanyma jetinshi kýn. Talay aurugha pana bolghan bir adamdyq shaghyn palata әrkimnen qalghan eski kiyimdey jýdeu, kónilsiz. Kóshege qaraghan terezeni qarsy bettegi biyik ýy kólegeylep túr. Tek ong jaqta eki ýiding arasynan tau shynynyng kip-kishkentay bóligi qyltiyp kórinedi. Meni syrtqy әlemmen baylanystyryp túrghan sodan basqa eshtene joq.

Múnda kelgeli ayaq astynan joq bolyp ketetin kýnderdi oilap, ózimdi ózim ýreylendirmes ýshin, anda-sanda, airyqsha oqighalar túsynda ghana bolmasa, qolgha qalam almasqa bekingen edim. Aqyry kýndelikke qayta oraldym. Ýitkeni meni tang qaldyrghan bir týsiniksiz oqigha boldy.

Tәnertengi astyng aldynda dәri ishuge bas jaqtaghy sta­kangha qolymdy soza bergem, kenet (búghan deyin bayqamappyn) shkaf ýstinde býkteuli jatqan hatqa kózim týsti.

Búl sәtti men eshqashanda úmyta almaymyn. Sarghyshtau qaghazdy tórt býktep, syrtyna aibaq-saybaq qolyn qoyypty. Jazyluynda maghan tanys birdene bar. Biraq ne ekenin ózim de bilmeymin. Jarylghysh zat ústaghan adamday әldenege saqtanyp qaghazdy ashyp, ishindegi jazudy oqydym:

"Beytanys qúrbym! - dep bastapty. - Men sizdin kýndeliginizdi oqyp, ýlken oigha qaldym. Súrausyz oqyghanyma, әriyne, keshirim súraymyn. Tirshiliktn" maghynasyn izdeu degen bir qiyn iske bel bughan ekensiz. Múnyn ózi, shyndap kelgende, ruh dep atalatyn úly әlemge sapar shegu ghoy. Búl is, teginde, sonshalyqty qauipsiz de bola qoymas. Sondyqtan saparynyz on bolghay dep tileymin.

Menin oyymsha, adam ómiri - jaqsylyq pen jamandyqtyn mәngilik qaqtyghysy degen qalyptasqan tújyrym әli de oilanudy qajet etedi. Sebebi janaghy Jamandyq pen Jaqsylyqty jeke-jeke búghalyqtap, eki jaqqa bólip qoya al­maysyn. Kósheden kez kelgen bir adamdy ústap alyp, onyn jaqsy-jamanyn aiyru mýmkin emes. Ýitkeni, ol bireuge jaqsy bolsa, bireuge - jaman; jaularyna - jeksúryn, jaryna - aya­uly, dostaryna - sýikimdi  t.s.s. Adamnyn jaqsy kóru, jek kóru sezimderi de әlgi eki úghymgha tikeley qatysty emes. Yaghny adam ýnemi jaqsyny jaqsy kórip,  jamandy jek kóre ber­meydi. Jaqsy men jamannyn dostyghy nemese jaqsynyn ekinshi jaqsyny jek kórui ómirde az ba? Sondyqtan ómir  - izgilik pen zúlymdyqtyn, jaqsylyq pen jamandyqtyn qaqtyghysy ghana emes, izgilik pen izgiliktin de, jamandyq pen jamandyqtyn da qaqtyghysy. Jaqsy men jaqsy da bir birimen aitysady, birin biri qúrta alady. Endeshe Jaqsy-Jaman degen úghymdar - shartty úghymdar. Ony tek jaghdaygha qarap qana  jo­balaugha bolady. Biraq búl da mәselenin bir-aq jaghy.

En qyzyghy - Jaqsylyq pen Jamandyq qansha kereghar bolghanmen, birimen biri ózektes, sabaqtas, bir birinsiz kýnderi joq   egiz qúbylys.

Mәselen, qytay filosofiyasynda  qayyrymdy kýsh - "Yan" ózine qarama-qarsy  qayyrymsyz kýsh - "Ini"-men almasu zany boyynsha óz ara tyghyz baylanysta bolady. Anyghyraq aitsaq, "Ini" belgili bir uaqytta birte-birte "Yan"-gha ainalsa, endi bir mezgilde "Yan" ózinin shyrqau shegine jetip,   "Ini" kýshine ainalady. Jer betindegi tirshilik ymyrashyl osy eki kýshtin tepe-tendiginin túraqtylyghyna baylanysty. Búl filosofiyany ómirlik faktilerge әkelsek, bylay bolyp shyghar edi.

Aytalyq, ózen suy - tirshilik kózi. Baqsha ósirip, jaylym jasap, egistikti suaru ýshin, adamdar toghan jasap, bóget túrghyzyp, su jinaydy. IYgilikke júmysalatyn búl su -  yrys nemese  qayyrymdy kýsh -"Yan."

Biraq osy su kóktemde ózen qatty tasyghanda ýilerdi aghyzyp, maldardy mamyta qylyp, toghandar men bógetterdi búzyp yaghny ózinin shyrqau shynynan asyp ketip, apatqa - qayyrymsyz kýsh - Ini"-ge auysady.

Odan keyin birte-birte sabasyna týsip, qaytadan adam iygiligine qyzmet etetin  qayyrymdy kýshke ainalady. Biraq onyn da ómiri úzaq emes. Kelesi kóktemde  qayyrymdy "Yan" taghy da  qayyrymsyz "Ini"-ge auysady. Osylay kete beredi. Negizi - su. Bir-aq nәrse.

Búdan tuatyn qorytyndy - bizdin Jaqsy, Jaman dep jýrgenimiz әr týrli jaghdayda әr týrli sipatqa ie bola alatyn bir-aq qúbylys.

Endeshe izgilik pen qiyanatty osynsha alalap, bir birinen bóludin qajeti bolar ma eken. Osyny bir oilanyp kórinizshi.

Beytanys qúrbym, bayqaymyn, búl әli әngimenin basy ghana. Ekeumizdin ortagha salar oilarymyz az bolmaytyn sekildi. Qarsy bolmasanyz, jaqynyraq tanysayyq. Syrlasayyq. Hat jazsanyz, koridordaghy stoldyn astynghy qabatyna qaldyrynyz.

Beytanys qúrbynyz."

An-tang bolyp, nege ekenin bilmeymin, qúpiya hatty basy­nan bastap qayta oqyp shyqtym. Kenet jýregim su ete qaldy. Búl qalay kelgen hat? Palatada jalghyzbyn. Kim kirui mýmkin? Nege men joqta keledi? Nege mening kýndeligimdi súrausyz oqidy? Qajet bolsa, hatsyz-aq nege tanys­paydy?

Álde bir ýrey dedektetip ayaghymdy jerge tiygizbeydi. Birazdan keyin ózimdi ózim sabyrgha shaqyrdym. Jaraydy, osylay bolghan shyghar. Búl zamanda istegen isi men minezine eshkim týsinip bolmaytyn jandar az ba? Onyng ýstine jýikesi auratyndardyng ishinde kim joq deysin?

Men ózimdi ózim osylay júbatyp, búl oqighagha endi mәn bermeuge tyrystym. Saghat 11-de autotrening seansyna bardym. Seansty men kórmegen bir aqqúba jas qyz jýrgizdi. Sóilegende júqa erinderi sәl-pәl týrilip, marjanday appaq tisterin kórsete, kýlimsirep túrady eken. Janary janaryna týiiskende jýzindi núrymen sharpyp, әldebir jyly aghyngha boyyng balqyp, janynmen shomylghanday bolasyn. Sony sezip túrghanday:

- Siz balbyrap, rahat sezimine bólenudesiz,- deydi әlgi erinder sanandy bauraghan júmsaq ýnmen.- Siz maujyrap, úiqy qúshaghyna batyp bara jatyrsyz, batyp bara jatyrsyz...

Alystan talyp muzyka ýni estiledi. Kýisandyqtan tógilgen tanghajayyp bir әuen! Jer betindegi tirshilik sazyna úqsamaydy. Sәbiydi әldiylegendey bir yrghaqpen úly kenistikke - o dýniyelik sheksizdikke boylap barady. Jýrekten shyqqan saghynysh sezimi pendelik búghaudan bosanyp, azattyq әlemi - mәngilikke kóterilip, adamy maqsat-tilek jetpeytin baqy biyikte qalqyp túrghan sekildi. Sheksizdik...

Álde qalay kýnning núry jarqyrap, kókting iyisi múryndy jaryp, aidyn kólding jaghasynda samaldap otyrghanday bir әser biyleydi... Jasyl jaylau...

Kóz úshynda bireu qol búlghap shaqyratyn sekildi.

Kenet:

- Endi oyanynyz!- degen ýndi anyq estidim. - Sizding kónil kýiiniz sergek, deneniz jenil, boyynyzgha kýsh, janynyzgha jiger qosyldy. Oyanynyz!

Maujyrap kózimdi ashqanda, sәbiyge qaraghanday jymiyp túrghan dәriger qyzdy kórdim.

- Óte jaqsy!- dedi ol bizge, әlde ózine - kimge riza bolghany belgisiz.

Men alghashqyda әlde bir qúpiyasy ashylyp qalghan adamday bolmashy abdyrap, jan-jaghyma qaradym da, ózim sekildi bey-jay bolyp oyanyp jatqan ózgelerdi kórip, kónilim orynyna týsti.

(jalghasy bar)

«Abay-aqparat»