Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2230 0 pikir 12 Qazan, 2011 saghat 07:33

Erzat ÁLZAQOV: ZANDY TÝRDE SALAFIYLERDING JOLYN KESU KEREK, ÁYTPESE, ERTENG KESh BOLADY!

- Biylghy jyldyng 1-qyrkýieginde Parlament sessiyasynyng ashyluynda sóilegen sózinde Elbasy diny salany retteytin zandy qabyldau memleketti diny ekstremizmnen qorghau ýshin kerektigin aitty. Sizding oiynyzsha, búl qaterding kórinisteri qanday?

- Biylghy jyldyng 1-qyrkýieginde Parlament sessiyasynyng ashyluynda sóilegen sózinde Elbasy diny salany retteytin zandy qabyldau memleketti diny ekstremizmnen qorghau ýshin kerektigin aitty. Sizding oiynyzsha, búl qaterding kórinisteri qanday?
- Zang jobasy Parlamentting qos palatasynan qaralyp, maqúldandy. Búl mәseleni talqylau kezinde әr týrli pikir boldy. Songhy kezderi diny ekstremizmning belgileri kórine bastady. Soghan baylanysty «Qazaqstanda qanday diny birlestikter bar, olar nemen ainalysyp jýr?» degen saualdar tuyndady. Diny qyzmet pen diny birlestikterding júmysyn retteu, jýiege salu asa qajet. Jana zannyng maqsaty osy. Diny ahualy kýrdelenip ketken Ózbekstan, Tәjikstan, Aughanstan, Pәkistan siyaqty elderding bizding memleketimizge yqpaly tiyetini anyq. Tәuelsizdik alghan jyldan beri islam elderindegi oqu oryndaryna baryp oqu «dәstýrge» ainalyp ketti. Elimizde din bostandyghyna qúqyq berilgesin oghan eshkim eshqanday qarsylyq bildirmedi. Al Pәkistangha nemese arab elderine baryp kelgen jastarymyz ne oqyghany, qanday jolgha týskeni baqylanbady. Elimizde «taza islam dinin tegin oqytamyz» dep ashylyp jatqan oqu oryndary da tekserilmedi. Sóitip, memleketimizge diny úiymdar qaptap kelip, diny oqu oryndaryn, qorlaryn ashyp aldy. Olar bizding jastargha ne ýiretedi? Endi osylardy baqylaytyn, retteytin, tekseretin oiymyz bar. Zang qabyldanyp, kýshine engennen keyin kóre jatarmyz.
- Tek aghymdaghy jyldyng ózinde Qazaqstanda diny ekstremisterding arandatuymen sodyrlar jәne qúqyq saqshylary tarapynan 44 adam qaza bolypty. Keybir sarapshylar diny ahualdyng búlaysha shiyelenisuining sebebin «syrtqy oiynshylardan» izdeydi. Keybir kórshi elderding mamandary (Knyazov, Malikov) Aughan jerindegi әldebir «qazaq batalionynyn» bar ekenin aityp jýr. Sizding oiynyzsha, búl qúbylystyng sebebin neden izdegenimiz abzal?
- Mәselen, osydan 15 jylday búryn Kavkazda dәl osynday jaghday bolghan. «Biz taza islamdy, Hanafy mazhabyn ústanamyz, ýiretemiz» dep enip, aqyr ayaghynda jastar jappay ekstremistik jolgha salynyp, Kavkaz jerin qangha boyady deuge bolady. Qazir bizding qoghamdy alatayday býldirip, top-topqa bólgen, jastardy qatygezdikke iytermelegen syrttan kelgen jat pighyldy dinder dep esepteymin. 2001 jyly 1-qyrkýiekte Niu-Yorktegi jarylysty jasaghan sodyrlardyng biri Kavkazda, Aughanstanda dayyndyqtan ótkeni mәlim boldy. Bizding jastar da osynday dayyndyqtan ótip, uly uaghyzdarmen ulanyp keledi. Songhy jyldary Kavkazgha ketip, sodyrlargha qosylyp, qaza tapqan qazaq balalary turaly faktiler de payda boldy.
- Erzat Uәlihanúly, Qazir Parlament «Diny qyzmet jәne diny úiymdar turaly» zandy qabyldaghany belgili. Qazir qoghamdyq pikirde jana zang jóninde әrqily pikirler aityluda. Siz Mәjilisining jalpy otyrysynda әriptesterinizge «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» Zannyng jobasyn tezdetip qabyldaugha shaqyrdynyz. Jana zannyng әleumet ómirindegi ornyn qalay baghalaysyz?
- Búl zandy tezirek qabyldau kerek degen oy búrynnan tuyndady. Osydan 4 jyl búryn osy zang bizding Mәjiliste qaralyp, keyin belgili sebeptermen qol qoyylmay, enbey qalghan edi. Sol sebepten biyl jazghy demalysta osy mәseleni kótereyin dep oqtalyp keldim. Sebebi, jazda Aqtóbede salafitter bas kótergenin estidik, kórdik. Ózim - Ontýstik Qazaqstan oblysynyng azamatymyn. Songhy kezderi saqaldylar, qysqa shalbarlylar kóbeyip ketti. Bizding ónirde, ontýstikte meshittegi moldalar zar iylep otyr, әlgiler sózimizdi tyndamaydy, bizge baghynbaydy, Qúran oqyp otyrsaq, túryp kete beredi deydi. El arasynda osynday mәsele kóbeygennen keyin, diny ahual shiyeleniskennen keyin din turaly zandy tezirek qabyldayyq, diny úiymdardyng júmysyn tezirek baqylaugha alayyq, teksereyik degenmin. «Erteng kesh bolyp qalmasyn» dedim әriptesterime.
- Múny әriptesteriniz qalay qabyldady?
- Áriptesterimmen sóilesip, súhbattastym, mening oiymsha, әriyne, basym bóligi zang jobasy maqúldanarda da meni qoldady. Qoldamaghandar da boldy. Bizding Mәjilisting 80 payyzdayy osy maqúldanghan zandy qoldady. Biyl diny ekstremizm qaupi kórindi. Sondyqtan tezdetu kerek boldy.
- Búl zannyng úsynyluy býgin ghana emes qoy. «Diny senim bostandyghy jәne diny birlestikter turaly» qoldanystaghy zangha tolyqtyular eki mәrte Konstitusiyalyq kenes sheshimimen qabyldanbay tastalghany este. Zanger retinde qalay oilaysyz, ol olqylyqtar jana zandy dayyndaushylar tarapynan eskerilgen be?
- Áriyne, eskerildi. Óz basym osy zang jobasy boyynsha júmys tobynyng mýshesi boldym. Óz atymnan sol zangha әkimshilik kodekske biraz ózgerister engizgen edim. Ony qysqasha aita ketsem, IYegova kuәgerleri siyaqty diny toptar kóshege shyghyp, ýiimizge kelip, kitaptaryn taratyp, dinderine ýgittep jýrdi. Olardyng bizding qoghamymyzgha qansha ziyan әkelgeni qazir belgili. Qansha jastarymyzdy alyp ketti. Al endi diny úiymdar kitaptaryn arnayy kitap satatyn jerde ghana satylyp, ózining ghibadatyn jasaytyn jerine baratyn bolady. Qazirgi qoldanystaghy zanmenen olar kóshede de, avtobusta ta, ýilerge de kirip, kitaptaryn taratyp, uaghyzdaryn jýrgize beretin. Missionerler ýiding esigin qaghyp kelip dinin uaghyzdaytyn. Ákimshilik kodekske óz tarapymnan qosqan ýlesim osy. Endi ony zansyz jasaugha bolmaydy, eger adam rasynda sizderge, dinderinizge senetin bolsa, ol ózi barady. Sol jerge baryp kitabyn satyp alady. Ýiine baryp mazalap jýrmeydi.
- Zandy Mәjilis qabyrghasynda qarau «jedeldetilgen týzimde» ótken siyaqty. Áriptesterinizding úsynys-pikirleri zang jobasyna engizip ýlgerdi me?
- Búl - búrynnan beri kóterilip jatqan kýrdeli mәsele. Sol sebepten әriptesterim engizetin úsynys, pikirlerin búrynnan dayyndap kelgen. Júmys toby bәrining pikirin jerde qaldyrmady. Osydan 4 jyl búryn osy zang qaralghanda mәsele jaqsy talqylandy. Qazirgi kezde ol jetildirilip, qayta maqúldanyp otyr.
- Siz óz deputattyq saualynyzda salafiylikti «júmsaq» nemese «qatqyl» (radikaldy) dep bólu qate ekenin kórsettiniz. Dәl osynday ústanym birneshe jyl boyyna «Ýsh qiyan» gazetining betinde aitylyp keledi. Shyndyghynda da, elimizde salafiylikti jaqtaushylar osynday úsynysty engizip, qúzyrly mekemelerding kózin shynayy diny ahualdan alystatyp jýrgendey. Jaqynda «júmsaq» salafiylik bolmaytynyn QMDB basshylarynyng biri Qayrat Joldybay da «Liyter» gazetinde (23.09.11) mәlim etti. Osy mәsele jónindegi óz pikirinizdi tarqatyp aitsanyz.
- Diny toptardyng óz pikiri bolady. Óz basym osy salafitterdi zangha basyn iygen, tәrtipke baghynatyn diny top dep esepteytin edim. Biraq songhy jaghdaylargha baylanysty, salafitterdi zandy oryndaytyn, memleketting tynyshtyghyn oilaytyn, beybitsýigish dep aita almaymyn. Qoy jemeytin qasqyr bolmaydy. Ol bәribir qasqyrlyghyn jasaydy eken. Zang qabyldansa, tekseretin bolamyz. Biraq eshkimge zansyz kedergi bolmaydy. Mening qarsy bolyp otyrghan sebebim - jap-jas qyz-jigitterding múrtyn qyryp, saqal qongy, shalbarynyng balaghyn qysqartyp, paranja jamylyp jýrgeni. Búl bizding dәstýrimizge, saltymyzgha qayshy keledi. Qazaqta onday bolghan emes. Qazaq qyzy betin jappaghan, balasy besikten beli shyqpay jatyp saqal qoymaghan. Biz kóshpendi, erkin jýrgen halyqpyz. Dýmshelikke úrynbaghan, bәrin aqyl tarazysymen sheshken halyqpyz. Shynghys hannyng imperiyasynda da din bostandyghy boldy, halyqtardyng senimin syilady, qúrmettedi. Basqagha qiyanat jasaugha bolmaydy dedi. Adamgershilik prinsiypi boluy kerek. Sol sebepten men ózim qyzdarymyzdyng paranja kiiine, jap-jas jigitterding saqal qongyna da qarsymyn. Babalarymyzdyng asyl múrasyn boyymyzgha sinirip, zamanymyzdyng jetistikterin mengereyik, algha jyljiyq.
Kóshpendilik ruh bizding qanymyzda bar. Jýregimning týkpirinde erkin dalanyng jeli men taza auasy túrady, ony meken etken qazaqtyng minezi, ruhy túrady. Barlyq últ ókilderine, onyng dinine qúrmetpen qaraymyz. Dinindi taratugha eshkim kederdi keltirmeydi. Biraq bireudi mәjbýrlep, «seniki dúrys emes», «bizding aitqanymyzben jýr», «sen óz-ózindi jarsan, jannatqa barasyn» dep, ol adamnyng ómirin býldirip, shahidtikke ýiretuge qanday qaqyng bar? Oghan ómirdi sen berding be? Kerek janyn Qúday ózi alady. Óz shyndyghyng nege basqalardyng da shyndyghy boluy kerek dep esepteysin? Ózining iydeyasyn basqagha tyqpalaugha, ómirinen aiyrugha bolmaydy. Búl dúrys emes.
-    Qazaqshylyq dep otyrghanymyzdyng ózi músylmanshylyq emes pe?..
-    Áriyne. «Sen orys mektebin bitirgensin, sen orys bolyp ketkensin, sondyqtan dindi bilmeysin», - dep meni keybir әriptesterim kinәlaydy. Meyli, orys mektebin bitireyin, biraq ardan attamaudy, qazaqtyng mәdeniyetine nening jat ekenin, Otandy qorghau kerektigin bilemiz. Ákem Uәlihan bir jyl búryn 85 jasynda dýnie saldy. Ómiri auzynan Qúdayyn tastamady. «Jaratqan bizge jaqsylyq jasaudy búiyrdy, ainalana paydang tiysin, Qúdaydan qaytady», - degendi aitatyn. «Qúday seni búl jerge jaqsylyq jasau ýshin alyp keldi. Eshkimge jamandyq oilama, isteu bylay túrsyn, oilama», - deytin. Al bizde qanday? «Sen kәpirsin», «mynau bolmaydy, haram» dep, ýkim kesuge dayyn túrady. Kez-kelgen adamnyng diny sezimin qúrmetteu kerek emes pe?! Kóp jyl prokuraturada tergeushi bolyp istegenmin. Zannyng aty - zan, biraq aldyndaghy adam kinәli me, kinәsiz be, soghan kózing jetui kerek? «Qylmys ashu kerek», «kórsetkish kerek», «adamdy moyyndatu kerek» dep týrmege tyghyp jiberip, ol adam kinәsiz bolyp ketse, eng jaman qylmys - sol. Orystar: «Luchshe otpustiti desyati vinovnyh, chem posaditi odnogo ne vinovnogo»,- deydi. Qúday búl ómirge әkeldi me, jaqsylyq istey ber, Qúday sonyng bәrin kóredi. Ákem maghan osyny aityp ketti. Ózimning joldastarym kóp, ishinde orysy da, armyany da, qazaghy da, tәjigi de bar. Kimning qay dindi ústanatynynda júmysymyz joq, Qazaqstannyng azamaty retinde bәrimizding kózqarasymyz birdey. Qiyanat pen jaqsylyqty ajyrata bilu kerek, ol ana sýtimen daryghan, sebebi jamannan jiyirkenemiz, jaqsygha sýisinemiz.
Keybir aghalarymyz mәseleni nege kóteresing dep aityp qaldy. Ony basqa aitpasa, qaytemin? Ekinshiden, maghan qanshama adam dauys berip, senim artty. Erteng «Ne bitirdin?» dep aitpay ma? «Zansyz bolyp jatqandy kórip, nege ýndemeysin, nege aitpaysyn?» - deydi ghoy. Saylaushylar «búl mәseleni kótergening dúrys boldy», - dedi. Óitkeni diny ahual qazir kýrdelenip ketti, otbasylar oirandalyp jatyr, qarap otyrugha bolmaydy.
- Qazirgi kýni "sopylar isi" baspasóz betinde qatty talqylanyp jatqany belgili. Ismatulla maqsym men sopylargha taghylghan aiyp turaly ne aitasyz?
- Ol sopylar turaly eshtene aita almaymyn. Mening týsinigim boyynsha, ózimizding Qoja Ahmet Yasauy da sopy, Mәshhýr Jýsip Kópeyúly da sopy bolghan. Al búlargha qanday aiyp taghylyp jatqanyn, ne bolyp jatqanyn, shynymdy aitsam, bilmeydi ekenmin. Bizge resmy týrde hat-habar da kelgen joq. Eger sottary ashyq bolyp jatsa, BAQ ókilderi baryp, zertteuine bolady ghoy.
- Últtyq qauipsizdikke qater tóndiretin diny aghymdardy zanmen tyiym saludyng tetikteri qanday? RF-nyng Daghystan aumaghynda salafizmge qarsy zang bar eken. Eldegi songhy qantógisterding (Aqtóbe, Atyrau, Balqash) sebebi retinde tanylghan salafiylikke tyiym salu arnayy zang arqyly bola ma, joq әlde sot sheshimimen iske asugha tiyis dep oilaysyz ba?
-    Negizi halyqaralyq tәjiriybede «Hizb-ut-tahriyr», «Ali-kaida», «Jamaheri» degenderge qatysty halyqaralyq úiymdardyng sheshimi bar. «Hizb-ut-tahriyr», Ózbekstan islam qozghalysy úiymy qaterli úiymdar retinde tanyldy.
Qazirgi kezde zang komiyteti Qazaqstanda salafitter ne istep, ne jýrgizip jatqany jayly júmys istep jatyr. Reseyde olardy bekerden-beker zansyz dep tauyp otyrghan joq. Biz de tekseremiz, qarap otyrmaymyz. Búghan eshqanday sottyng qajeti joq. Bizde Ýkimetting qaulysy men Preziydentting ýkimimen zansyz dep tauyp, Qazaqstangha, qoghamgha zardap әkeletin diny úiym retinde tyiym salugha bolady. Mening biluimshe, dýnie jýzinde salafizm ekstremizmge jaqyndau iydeologiya retinde sanalady.
Zangha keler bolsaq, biz janadan janalyq ashyp otyrghanymyz joq, bәri - dýnie jýzinde búrynnan belgili tәjiriybeler. Kóptegen elde múnday úiymdardyng tirkeluine shekteuler qoyylady. Olardyng qyzmeti Konstitusiya normalaryna kereghar kelse, әreketterine tyiym salynady. Bizde Qazaqstanda din jaghynan bostandyq qatty berilip qoyghan. Tәuelsizdigimizdi alghannan beri konfessiyalardyng sany 7-den 54-ke deyin, al diny qauymdastyqtar 700-den 4000-gha deyin ósken. Al, tirkelgen dәstýrli emes diny birlestikter sany 54-ten 1189-gha deyin kóbeygen. Sarapshylar búny diny kenistigimizding ashyq, «Diny senim bostandyghy jәne diny birlestikter turaly» Zannyng tirkeuge alu normalarynyng jenil boluymen baylanystyrady. Biraq diny ahualgha qatang baqylau, memlekettik retteu sayasaty boluy kerek. Asau atqa bas ýiretken siyaqty. Attyng basyn tartyp qoymasa bolmaydy. Baukeng aitqanday, «Tәrtipke baghynghan qúl bolmaydy, tәrtipsiz el bolmaydy». Aqtóbede kóshede auyldyng ishinde quyp jýrip polisiyany atu degen ne súmdyq nәrse! Polisiya qyzmetkeri - biylikting ókili, sonda salafitter bizding ýkimetke, bizding qoghamgha qarsy shyghyp otyr degen sóz ghoy. Bas arazdyghymyz bar dese - basqa nәrse, ony polisiya qyzmetkeri retinde atyp óltirdi ghoy. Ony ýkimetimizge, qoghamymyzgha, Qazaqstanymyzgha qarsy shyqqany dep týsinemin. Múnday nәrsege Amerika bolsyn, Angliya bolsyn, basqa damyghan elderde qatty sharalar qoldanady. Búl shekten shyghyp ketti degen nәrse.
-    Deputtattar da, sarapshylar da Din turaly zang jobasyn qabyldarda hijab kii, memleketke qarasty mekemelerde namazhana ashu mәselesin kóp talqylady. Alayda osynday dauly mәselelermen júrttyng nazaryn audaru basqa baptardyng (әleumettik zalaly búdan da kóp) ótuine jaghday tughyzghan joq pa?
-    Joq, elimizding nazaryn bir mәselege búryp, basqa zang qabyldau degen joq. Qazirgi kezdegi eng qajetti zanymyz osy. Sol sebepten halyqtyng bәrine berdik, kórdi, bәri oqydy, sondyqtan búl jaghynan eshqanday búryp alu bolghan joq. Bәri zandy ótti.
-    «Diny zangha» qarsy koalisiya dep atalghan jekelegen qoghamdyq úiymdar tobynyng uәjderine ne aitasyz? «Repressiyalyq zang әleumettik tolqu tudyruy mýmkin» degen siyaqty.
-    Naqty bir koalisiyadan «osyny qabyldamandar, mynaday sebepteri bar» degen qarsy bir hat, bolmasa, eshqanday qaghaz alghan joqpyn. Teledidardan, gazetten shet jaghasyn oqyp kórdim. «Din bostandyghyn shekteysinder» degen jalpylama әngime bar. Namazhanalardyng jabyluyna qarsy bir-eki hat keldi. Ár mekemeden namazhana ashsaq, erteng basqa din ókilderi «shoqynatyn bólme ashamyz!» - dep shyghady. Sonyng bәrine ashuymyz kerek pe? Biz zayyrly memleket bolghasyn Qazaqstandaghy din ókilderining bәrining qúqy birdey, sondyqtan olar da aita alady. Arnayy namazhana ashudyng keregi joq.
Kezinde týrmelerding ishinde de meshitter ashyldy. Basynda búl bastamany tolyqtay qoldadym. Sebebi, týzeu mekemelerine týsken sottalghan adam din arqyly tәrbiyelener dep oilaytynmyn. Týzeu mekemesi adamdy týzeu ýshin arnalghan, sondyqtan meshit, namazhanasy boluy kerek deytinmin. Biraq qatelesippin. Hristiandar týrmedegi shoqynatyn jerinde shoqyndy. Al, bizde ne boldy? Ashylghan meshitterde salafitter otyryp alyp, ózderining úyasyna ainaldyrdy. Shyn niyetimen namaz oqyghysy kelgenderdi qúryghyna týsirip otyrdy. Olargha 18-19 jastaghy kózqarasy qalyptasyp ýlgermegen jigitter dayyn ónim. Salafizm iydeyasyna ýgittep, qataryna qosyp aluda. Olar týrmede de qarqyndy júmys jasap jatyr. Biz osyny kórip otyryp, sharasyz qalamyz ba? Bolmasa ol jerge baryp, «Sen mynany tyndama», - dep әrqaysysyna aityp jýre almaymyz ghoy. Týrmening әkimshiligi tәrtipti qaraydy. Onda sottalghandar ne uaghyz tyndap, ne oqyp jatqanynan beyhabarmyz. Qazir qarap otyrugha bolmaydy, sony toqtatu kerek. Zerttep qarasam, salafitter týrmege baru ýshin әdeyi sottalady eken. Bir sudiya jigit: «Biz oghan bap boyynsha ýsh jyldan bes jylgha deyin jaza kesip, bes jylgha ýkim shygharsaq, ol «nege kóp berdi?» dep qayta aryzdansa, ýsh jylgha qysqartugha bolady, biraq olar aryzdanbaydy», - deydi. Bes jyl berse, lәm mim demey kete beredi. Sóitsem, búlar sanaly, maqsatty týrde salafizmdi nasihattau ýshin týrmege otyrady eken. Sol bes jyldyng ishinde qanshasynyng basyn ainaldyrady? Olar týrmede qataryn kóbeytip, armiyasyn qúryp jatyr. Eng zalaldy iydeolgiya - osy, búghan ketken jastardy qaytaru qiyn bolady. Byltyr Aqtau qalasynda týrmeden qashqandar da, Balqashtaghy býlikte de sottalghandar óz-ózin jardy. Olar qalay osynday әreketke bardy? Qanday iydeologiya iytermeledi? Sondyqtan búl kýrdeli, ózekti mәsele. Olargha baqylau ornatatyn sharany qarastyryp jatyrmyz.
Jazdygýni tanysymnyng balasy ýilendi. Bizding atalarymyzdan kele jatqan salt - betashardy ýilenip jatqan saqaldy bala qarsy bolyp ótkizbedi. Kelinge: «Eshkimge sәlem bermeysin, tek qana Qúday men maghan, yaghny kýieuine ghana salasyn», - dedi. Baghyp-qaghyp ósirgen, dýniyege әkelgen ata-anasyn qúrmettemeydi. Salafittik iydeyanyng shylauyna ainalghan, eshkimning pikirin tyndamaydy. El arasynda osynday jaghdaylar oryn alyp jatyr. Múny eskermeuge, kóz júmyp qaraugha bolmaydy.
-    Búl sessiyada Mәjilis basqa qanday zandargha basymdyq berip otyr?
-    Búl sessiyada Zang komiyteti gumanizasiya, yaghny izgilendiru zanyn, notariyat turaly zandy qarastyrady. Jaqyn arada Zang komiyteti Qylmystyq kodeks pen Qylmystyq ister jýrgizu kodeksin talqylaytyn bolady. Bas prokuratura, IIM, Qarjy polisiyasy, Ádilet ministrligi t.b. birigip qaraytyn bolamyz. Bәrinen búryn býginde eng manyzdy bolyp otyrghany -  diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly zan. Salafizm siyaqty iydeologiyalargha tolyqtay úrynbay túrghanda jastarymyzdy arashalap aluymyz kerek. Zandy jolmen salafitterding jolyn kesu kerek, әitpese erteng kesh bolady. Estuimshe, búlardy qarjylandyratyn qorlar da bar. Sonyng bәrin tekserip, toqtatu kerek. Sharasyz otyra beretin bolsaq, basymyzgha shyghady.
- Ángimenizge rahmet!


Súhbattasqan:
Dәuren SEYITJANÚLY

http://baq.kz/kaz/news/cat/4/6360/?PHPSESSID=9b0197318c6a68c00711876c085c214f

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502