Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2246 0 pikir 12 Qazan, 2011 saghat 08:45

Internet-konferensiya: Mәmbet Qoygeldiyev (Jalghasy)

Internet-konferensiyamyzdyng qúrmetti qonaghy, bilgir tarihshy Mәmbet myrzamen Abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandary arasyndaghy súhbat jalghasyn tauyp otyr. Oqyrman qauymgha internet-konferensiyanyng bastapqy jariyalanymdaryn múraghattar qorynan tauyp alugha bolatynyn eskertemiz.

«Abay-aqparat»

 

- Siz basqaryp otyrghan tarihshylar qauymdastyghy naqty qanday júmystar jasady? Jalpy, úiym qanshalyqty «tiri»? Mýshelikte kimder bar? Josparlarymen qalay tanysugha bolady? Nege internette veb-paraghyn ashpaysyz?

- Onyng qúramynda tórt jýzge juyq tarihshy jәne basqa mamandyq iyeleri bar. Olardyng arasynda mektep múghalimderi, jogharghy oqu oryndarynyng oqytushylary, ghylymiy-zetteu instituttarynyng qyzmetkerleri, shetel azamattary, ghalymdary bar.

Qauymdastyq 2007 jyly qyrkýiekte Pekin (QHR) qalasynda ótken Tarih Ghylymynyng Halyqaralyq Komiytetining Bas Assambleyasynyng mәjilisinde osy úiymgha mýshelikke qabaldandy. Búl elimizding tarihshy-ghalymdarynyng halyqaralyq kenestikke shyghuyna mýmkindik tughyzatyn jaghday bolyp tabylady. Qauymdastyqtyng belsendi aralasuymen elimizde respublikalyq jәne halyqaralyq ghylymy konferensiyalar, dóngelek ýstelder, oqytushylardyng bilimin jetildiru kurstary jәne basqa sharalar ótkizildi.

Internet-konferensiyamyzdyng qúrmetti qonaghy, bilgir tarihshy Mәmbet myrzamen Abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandary arasyndaghy súhbat jalghasyn tauyp otyr. Oqyrman qauymgha internet-konferensiyanyng bastapqy jariyalanymdaryn múraghattar qorynan tauyp alugha bolatynyn eskertemiz.

«Abay-aqparat»

 

- Siz basqaryp otyrghan tarihshylar qauymdastyghy naqty qanday júmystar jasady? Jalpy, úiym qanshalyqty «tiri»? Mýshelikte kimder bar? Josparlarymen qalay tanysugha bolady? Nege internette veb-paraghyn ashpaysyz?

- Onyng qúramynda tórt jýzge juyq tarihshy jәne basqa mamandyq iyeleri bar. Olardyng arasynda mektep múghalimderi, jogharghy oqu oryndarynyng oqytushylary, ghylymiy-zetteu instituttarynyng qyzmetkerleri, shetel azamattary, ghalymdary bar.

Qauymdastyq 2007 jyly qyrkýiekte Pekin (QHR) qalasynda ótken Tarih Ghylymynyng Halyqaralyq Komiytetining Bas Assambleyasynyng mәjilisinde osy úiymgha mýshelikke qabaldandy. Búl elimizding tarihshy-ghalymdarynyng halyqaralyq kenestikke shyghuyna mýmkindik tughyzatyn jaghday bolyp tabylady. Qauymdastyqtyng belsendi aralasuymen elimizde respublikalyq jәne halyqaralyq ghylymy konferensiyalar, dóngelek ýstelder, oqytushylardyng bilimin jetildiru kurstary jәne basqa sharalar ótkizildi.

Ókinishke oray, bizding әriptesterimizding arasynda osynday Qauymdastyq siyaqty ýkimettik emes úiymdardyng mýmkindigin paydalanyp týrli jobalar jasap jana nәtiyjelerge qol jetkizu, sol arqyly ghylymnyng qajetine qarjy tabu mәdeniyeti qalyptaspaghan. Tarih ghylymynyng qoghamdyq súranystargha say arnada, qoghammen birge ósip-jetilui aldymen sol qogham ýshin qajet. Yaghni, qoghamda tarihy sananyng zaman súranysyna layyq dәrejede boluyna mýddeli kýshter (elementter) әr uaqytta tabylghan, qazir de bar. Tarihshy-mamandar sonday toptardy tauyp, olar men júmys jasay biluleri qajet. Ghylymnyng  ómirmen baylanysty degenimiz  - osy.

Bir ghana mysal. Jaqynda mening bir tuysym matematika ghylymy salasynyng kórnekti ókimi, ghylym doktory, professor, institut diyrektory Muvashyrhan әuletining tarihyna arnap kitap shyghardy. Kitappen tanysqan kisi avtordyng kózdegen maqsatyn jenil týsine alady. Ol uaqyt arasynda atasynyn, әkesinin, ózinin, qorshaghan adamy ortasynyng jýrip ótken jolyn mýmkin bolghansha tereng jәne dәlirek týsingisi keledi. Kezinde ómirge kelip úrpaq ósirgen adamdardan  artynda iz qalsyn degen oida. Qúptaugha, qoldaugha túrarlyq is dep bilemin.

Ál Faraby atyndaghy QazÚU-de Saghatbek Medeubekov degen aqyn, ghalym, kafedra mengerushisi bar. Sol azamattyng qoldauy men Qauymdastyq qazaq qoghamyndaghy әuletter tarihyna arnalghan birneshe ghylymy konferensiyalar ótkizdi. Halyq elding ortasyna alystaghy auyldargha bardyq. Jeke әuletterge daryghan qadyr-qasiyetterdi elep-ekshep, tarih arnasynda týsingimiz keldi. Búl әreket jalpy qoghamnyng talay taghdyryn neghúrlym terenirek týsinuge jol ashady degen ýmittemiz.

Tarih mýmkin bolghansha uaqyt arnasyndaghy jeke túlghalyq tynys-tirshiligine jaqynday týsken jón. Búl onyng gumanistik mindeti, funksiyasy. Jeke adamnyn, túlghalyq ómirin bilu arqyly әleumettik toptardyn, jalpy qoghamnyn, últtyq ómirin tura týsinuge jaqynday týsemiz. Áriyne, múnday maqsatqa jetu onay emes. Ol ýshin tarihy zertteuding jana әdis-qúraldaryn iygeru qajet.

XX ghasyrdaghy qazaq auyly. Búl da bir tarihtyng ghajap qúbylystarynyng biri. Dramagha, quanysh pen qayghygha toly ómir. Biz bәrimiz sol auyldan shyqtyq. Sol auylgha bәrimiz de boryshtarmyz. Al sol auyl qazir joq dese de bolady. Qoghamdaghy kýrdeli ózgeristermen birge qazaq auyly da ózgeriske úshyrau jolynda túr. Mine, biz tarihshylar, sol auyldyng aldyndaghy mindetmizdi orynday almay kelemiz. Mening aitpaghym, sol XX ghasyrdaghy qazaq auylynyng «mikro» deymiz be, joq әlde «makro»  deymiz be tarihy jazylghan joq. Ol jazylugha tiyis. Býgingi tarih ghylymynyng bir mindeti osy dep bilemin.

- Mektepte tarih pәnining múghalimderi myqty boluy kerek. Ásirese, orys mektepterinde Qazaqstan tarihyn, qazaq tarihyn ózge últ ókilderi, orystar qanshalyqty adal jýrekpen bere alady dep oilaysyz? Sizding "Qazaqtyng últtyq sayasy elitasy" atty kitabynyzdy oqyghannan keyin oi-sanamda keremet ózgeris boldy. «Osynday kitap bar oqydyndar ma?», dep tarih múghalimderinen súrasam olar maqrúm eken. Bizding 20 jyl boyy sandalyp taba almay jýrgen últtyq iydeologiyamyz, memlekettik sayasatymyz osy kitabynyzda túnyp túr, amal neshik sony kóretin kóz, estiytin qúlaq joq. Kommunistik iydeologiyany da, batystyq baghytty da kórdik, biraq qazaqtyng janyna búlardyng eshqaysysy dóp kelmedi. Sonau kómilip jatqan qazynany ashyp, halqyna ýni men sózi jetpey jatqan arystarymyzdy arhivterden maydan qyl suyrghanday erinbey jalyqpay alyp shyghyp, halyqpen qauyshtyrghan enbeginizge kóp-kóp rahmet, agha! Endigi jerde bizge Alashtyq iydeyadan artyq iydeologiyanyng keregi joq, biraq bizding biylik basyndaghylar búny bilmeydi jәne bilgisi de kelmeydi. Olargha kýsh-quatty bosqa sarp etuding qajeti joq. Sizderding endigi mindetteriniz osy alashtanudyng irge tasyn qalap, mektep jәne JOO baghdarlamasyna engizu. Sizge zor densaulyq tileymin, qazaq tarihynyng aldaspany bolyp jýre beriniz.

- Kezinde Qauymdastyq «Mening Ólkem» degen joba dayarlap, ony keng auditoriya aldynda bayandadyq. Shymkent qalasynda oblys oqu oryndarynda (orta jәne joghary) júmys jasaytyn tarihshy mamandardy jinap oblys әkimining orynbasary, oblystyq oqu bólimining bastyghynyng qatynasuymen kenes ótkizdik. Búl joba BjGhM-gining patriottyq tәrbiyege baylanysty jogharydan úsynghan jobasyna balama baghdarlama edi. Baghdarlama Qyzylorda jәne Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimdikterine úsynyuy da. Qoldau tapady. Qazir biz búl baghdarlamany Abay atyndaghy QazÚPU-ning magistranttary men doktoranttarynyng kýshimen qayta jandyrmaq oidamyz. Mýmkin, qoldau dep tabarmyz.

Mine osy Shymkent qalasyn da ótkizilgen tarihshy múghalimder kenesinde biri Kentau qalasynan, ekinshisi Saryaghash ónirinen kelgen Qúralay jәne Mәmbet degen jas oqytushylardyng «Ólketanu» qosymsha pәni boyynsha dayarlanghan oqu qúraldarymen tanystyq. Mazmúndy da tartymdy eken. Sol oqu qúraldaryn sәl jetildire týsip, ýlgi retinde býkil respublika kóleminde taratugha layyq. Týkpirdegi auyldarda qoldau tappay qanshama ústazdardyng jaqsy oilary qúmgha sinude. Solargha senim is-jiger beretin is-sharalardy barlyq oblystarda, jeke audandarda, auyldarda ótkizuge әbden bolady. Jas úrpaqty patriottyq sezimde tәrbiyeleu osynday isterden bastalsa kerek.  Árbir auyldan shyqqan isker azamattar «Mening ólkem» siyaqty baghdarlamagha qarjylay qoldau jasasa ruhaniyat iske qosqan ýlesi bolar edi.

«Mekteptegi tarih pәnining múghalimderi myqty boluy kerek»,- deydi. Ábden oryndy aitylghan pikir. Kez-kelgen júmyr basty pәndege quat, qanat beretin ata-ananyng tәrbiyesi men múghalimning bergen bilimi. Al últtyq bilim jýiesi zaman súranysyna layyq belgili bir ústanymdargha sýienip, belgili bir maqsat-múrattardy kózdeydi.

«Últtyq sayasy elita» kitabyma baylanysty jyly pikir bildirgen bauryma osy enbegimde aitpaq oiymdy tura týsingeni ýshin zor rahmet! Kitap, maqala ne ýshin jazylady? Áriyne, otandastarymyzben otanymyzdyng ótkeni men bolashaghy jóninde jay pikir alysu ýshin ghana emes, sonymen birge ishki syrdy bólisu ýshin de. Múnday әreket әrqashanda sәtti shygha bermeydi. Degenmen ol qajet, әsirese býgingidey ózgerister kezeninde.

Elimizding tarihyndaghy kýrdeli kezenderde halqymyzdyng týpkilikti mýddesin janyn salyp qorghaghan úldary men qyzdary az bolamaghan. Bolashaghyna  tóngen qauipti ishtey sezingen halyq ómirlik súranysqa jauap retinde biyik ruhty otanshyl azamattaryn auyq-auyq, lek-legimen shygharyp otyrghan. Ol jóninde Maghjan aqyn «tolqynnan tolqyn tuady, tolqyndy tolqyn quady» deydi. El ómirindegi osynday jaghdaydy biz 18 ghasyrdaghy «aqtaban-shúbyryndy, alqakól-súlama» zamanynan, sonday-aq 20 ghasyrdyng alghashqy shiyregindegi orys otarshyldyghyna qarsy kýres kezeninen bayqaymyz.

Songhy kezendegi tolqyn el ómirin týbegeyli ózgertudi múrat tútqan, osy kýrdeli sharuany qolgha alghan, sonday-aq ol isti sonyna deyin jetkizuge qarym-qabileti jetetin úly tolqyn deydi. Osy tolqyndy (eki birdey buynnan túrghan) ómirge әkelgen halyq ta bolashaghy jarqyn júrt ekenin osy mezgilde kórsetip ýlgirgen edi. Bizding sorymyzgha qarsylasymyz ózinen basqanyng ómirin óshiruge әzir dýley kýsh bolyp shyqty. Halyqty kósh bastaghan serkelerinen ajyratyp, olardy jau retinde kórsetip, últtyq «janashyry» ózi bolyp shyqty. Múnday «qomqorlyqtyn» nemen ayaqtalghany bizge mәlim.

Jiyrmasynshy ghasyrdyng basyndaghy últ ómirine qatysty prosestermen tanys adam retinde mynaday jaghdaygha kónil audarayyn. Osy mezgilde ómirge qazaq aghartushylary, onymen birge qazaq últshyldyghy keldi. Búl ekeui de ómirlik súranystan, qajettilikten tughan tolyq tabighy qúbylystar bolatyn. Olardy ómirge әkelgen alghashqy buyn últ ziyalylary edi. Búl jalpy últtyq iydeyalardy kelesi ekinshi buyn ziyalylr, sayasy bastaushy top tez týsine qoyyp, ary qaray ilip-alyp ketti. Ókinishke oray búl últtyng ishki prosesine syrtqy otarshyl kýshter dóreki týrde aralasyp, sonyng nәtiyjesinde qazaq aghartushylyghy qazaq últtyq, onyng últtyq sanasynyng bir jola qalyptasuymen ayaqtalmay, ýzilip qaldy. Jana imperiyashyl kýshter ýzip tastady.

Sol siyaqty qazaq últshyldyghy da qazaq últtyq memlekettining qalyptasuymen ayaqtalmady. Kenestik biylik bergen avtonomiya jay quyrshaq memlekettilik bolyp shyqty.

Basqasha aitqanda, ghasyr basynda ómirge kelgen qazaq aghartushylyghy men qazaq últshyldyghy bar bolghany 10-15 jylgha ghana sozyldy. Búl qatar jýrgen eki iydeyalyq aghymnyng avtory jәne qozghaushy kýshi bolghan alghashqy eki buyn ziyalylardy represiyalyq jolymen ómirden alyp ketken sayasat olardyng iydeyalaryn da ala ketti. Býginde memlekettik tәuelsizdik alyp, el qataryna qosylamyz degen ýmitpen alghan úmtylghan shaqta aldymyzdan shyqqan kýrmeui qiyn kóptegen qoghamdyq mәselelerding týp-tamyry sol janaghy últshyldyghynyng óz tabighy damu satylarymen jýrmey, bastapqy kezeninde-aq zorlyqpen ómir sahnasynan ketirilgendigine baylanysty.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5510