Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2462 0 pikir 13 Qazan, 2011 saghat 19:27

Tólen Ábdikúly. Parasat maydany (jalghasy)

Men hatty karidordaghy kelisilgen jerge aparyp tyqtym da, bólmege kelip, ózim jazghan hattyng әserimen oilanyp úzaq jattym.
Mening mazamdy alghan eng alghashqy hatta keltirilgen qytay filosofiyasyndaghy “Yan” men “Ini”-ning araqatynasy. Bir zattyng mezgil-mezgil kereghar eki kýshke ainalyp túratynyn moyyndayyn. Biraq   osy kereghar  eki kýsh qalaysha ózderining mәn-maghynalarynan airylugha tiyisti? Nege aq pen qara, adal men aram, izgilik pen qiyanat  ishtey bylyghyp, bir birimen miday aralasuy kerek?  Tolyp jatqan shyrghalang oilarmen kóz baylamay, anyq aqylmen, sezimmen payymdasaq, tamaq pisirip jatqan qazan týbindegi ot pen adamdardyng jighan-tergenin kýlge ainaldyryp jatqan súrapyl órtti týbi bir dep bir qúbylysqa ainaldyrugha bola ma? Joq. Ekeui bir tabaqqa syimaytyn qúbylys. Alayda ekeuining bir tabaqta jatqany kimge kerek boluy mýmkin?
Osyny” bәri, meninshe, adalgha da, aramgha da, izgilikke de, qiyanatqa da jatatyn ruhany qosmekendilerding kóbenginen. Ruhany germofroditterding kóbenginen. Kembaghaldar qashan da ómirge óshpendilikpen qarayly.

Men hatty karidordaghy kelisilgen jerge aparyp tyqtym da, bólmege kelip, ózim jazghan hattyng әserimen oilanyp úzaq jattym.
Mening mazamdy alghan eng alghashqy hatta keltirilgen qytay filosofiyasyndaghy “Yan” men “Ini”-ning araqatynasy. Bir zattyng mezgil-mezgil kereghar eki kýshke ainalyp túratynyn moyyndayyn. Biraq   osy kereghar  eki kýsh qalaysha ózderining mәn-maghynalarynan airylugha tiyisti? Nege aq pen qara, adal men aram, izgilik pen qiyanat  ishtey bylyghyp, bir birimen miday aralasuy kerek?  Tolyp jatqan shyrghalang oilarmen kóz baylamay, anyq aqylmen, sezimmen payymdasaq, tamaq pisirip jatqan qazan týbindegi ot pen adamdardyng jighan-tergenin kýlge ainaldyryp jatqan súrapyl órtti týbi bir dep bir qúbylysqa ainaldyrugha bola ma? Joq. Ekeui bir tabaqqa syimaytyn qúbylys. Alayda ekeuining bir tabaqta jatqany kimge kerek boluy mýmkin?
Osyny” bәri, meninshe, adalgha da, aramgha da, izgilikke de, qiyanatqa da jatatyn ruhany qosmekendilerding kóbenginen. Ruhany germofroditterding kóbenginen. Kembaghaldar qashan da ómirge óshpendilikpen qarayly.
Men beytanys qúrbymnyng boyynan terroristik bir qasiyet bayqaymyn. Ol adam balasynyng ghasyrlar boyy aqyl-parasaty men jigerin júmsap túrghyzghan ruhany ghimaratyn       tas-talqan etip jarghysy keledi de túrady. Eger  ol pighyl  oryndalsa, adamzattyng san myng jyldyq enbegining zaya ketkeni. Búdan keyin qalasang da, qalamasang da - hayuanattar әlemine qaytyp barugha tura keledi.
Ruhany terrorizmge qarsy kýres kerek.

11

8 kókek

Jalghyzdyq jayynda kóp oilandym. Qiyndyqqa da, qiyanatqa da, zorlyq-zombylyqqa da, jala men bәlege de tózuge bolatyn sekildi. Tózuge qiyn jalghyz nәrse - jalghyzdyq.
Adam ómiri qúnsyzdanghan kedey elderden góri tórt qúbylasy týgel dәuletti elderde adamdardyng ózine ózi qol salu әreketteri kóp deydi. Sebepteri әrtýrli: aiyqpas dert, aldangha mahabbat, adasqan arman, týzelmes túrmys t.s.s. Búlardyng bәrin de bir ghana jalghyzdyq  degen úghymgha syidyrugha bolady. Dauasyz dertke shaldyqqandardyng bәri ózderin ózderi óltire bermeytinderi belgili. Tónireginde  qasiretindi bólisetin,   tirshiliktegi әr sәtine quanatyn qalyng qauym qaumalap túrghanda  eshqashanda ózine ózing qol júmysay almas edin.  Taghdyrdyng tolyp jatqan basqa da soqqylary,   bólisetin jan bolsa, seni esengirete almaydy. Adamnyng júlyn-jýikesining qayghy qasiretke tótep bere almauy  jan azabyn bólisetin jaqyn jannyng joqtyghynan. Onday kezde jalghyz әmirshing - Jalghyzdyq. Ghashyghynday jabysqan, týnde týsinde, kýndiz isinde serik bolghan, jatyrlas synaryng Jalghyzdyq  - endi sening taghdyryn. Eteginen ústa da, o dýniyening yzgharly da túmandy kenistigine sýngy ber.
Ghalymdardyng aituynsha ghalam kenistigindegi oy jetpes alys galaktikalarda “qara tesikter” (“chernye  dyry”) bolady eken. Osynau  kosmostyq  qúrdymgha  jútylmaytyn eshtene joq, býkil massa atauly, tipti oghan tap bolghan sәule de odan qaytyp shygha almaydy.
Jalghyzdyq ta osynday kosmostyq qara tesik sekildi. Boyyndaghy sәulendi, kýsh-quatyndy, jigerindi, ýmitindi, senimindi  qaytyp shyqpastay etip  soryp alady. Jalghyzdyqqa ketken qayratynnyng jýzden birine qyruar erlik jasaugha bolar edi. Jalghyzdyqtan qúr sýlderi qalyp qajyghan qansha adam erlik jasamaq týgili qaraqan basyn әreng alyp jýr.
Jalghyzdyqtyng ózime tym jaqyn kelip qalghanyn denemmen, syzdaghan jýregimmen sezip túrmyn.
Alasúryp serik izdeymin. Koridormen ótip jatqan әrkimderge, bólme tazalaushy men medbiykelerge de jabysyp jaghdaylaryn súrap, olardyng ózimmen әngimeleskenin tileymin. Olar maghan tanyrqay qarap, әlde mazaq, әlde sandyraq dep úghyp, jauap bermey óte beredi.
Autotreningke bardym. Dәriger qyzdyng ýnemi birdene aitqysy kelip túrghanday sәl-pәl týrilip túratyn sәby erinderin kórgende kónilim azdap ta bolsa  jaylanghanday boldy. Biraq ishki beymaza sezim әli tolastamaghan edi. Seanstyng ón boyynda ótirik úiyqtaghan bolyp, tipti júrt tarap ketkennen keyin de qimyldamay jata berdim. Aqyry kózimdi ashyp qalghan kezde tura qarsy aldymda airyqsha bir jyly shyraymen ózimdi ýniz barlap túrghan dәriger qyzdy kórdim. Onyng janarynan  taraghan jyly aghyngha janym da, tәnim de balqy týsken sekildi. Apyrmay, adamnan júmbaq  ne bar eken jer betinde! Jalt etken jalghyz janar janyna osynsha quat beredi dep kim oilaghan?
Alayda onyn:
- Siz úiyqtamadynyz ghoy,- degen sózi әzil ýnmen aitylsa da, meni sәl-pәl abdyratyp tastaghanday boldy.
Men ózimning “tәtti” úiqymmen júrtty alansyz sendirdim dep oilagham... Biraq qyzdyng júmsaq jýzi bәrin juyp-shayghanday boldy. “Adamgha kóp eshtenening keregi joq, iyә, tipti eshtenening de, tek dәl osylay jyly shyraymen bir qarasa jetip jatyr” dep oiladym ishimnen.
- Siz ózinizdi qinaghan mazasyz oilardy maghan bere alasyz ba?- dedi kenet ol mening qolymnan ústap.
Abdyrau sezimi maghan qayta oraldy. “Qaytip? Qalay?” Alaqanym terlegendey boldy. Qolymdy bosatyp aldym. Ol maghan “múnynyz ne, kónilge keletin eshtene degen joq   edim ghoy” degendey, renishsiz nazdana qarady. Túnghiyq janary tútas bir әlem sekildi. Ondaghy meyirim, inabat, әdemilik janyndy baurap, jauraghan jýregindi beymaghúlym rahatqa bóleydi. Álgi janar meni ýnsiz júbatqanday bolady:
“Kónilinizge auyr tiyetindey ospadar qylyq jasasam, ghafu ótinemin! Janynyz sonsha nәzik pe edi?! Sizding ishki oy azabynyzgha daua bolsam dep edim. Jangha jannan basqa shipa joq. Qaranyz mening janaryma. Janar eshqashanda ótirik aitpaydy.”
“Sizding jaqtan jangha jayly bir jyly aghynnyng esip túrghanyn birinshi kórgende sezip edim,- deymin men de ýnsiz.- Biraq onyng kimge baghyttalghanyn aiyra almaghanmyn. Mazasyz oilar mende tym kóp qoy. Onyng bәrin bersem, Sizge obal jasaymyn ba dep qorqamyn.”
“Sizdi oy azabynan qútqara alsam,  ol - maghan da baqyt.”
Men selk ete qaldym. Ýitkeni әlgi sóz ishki әngimege úqsanqyramaydy. Qúlaghyma anyq estilgendey.
- Ne?- dedim dausymdy shygharyp, estigen-estimegenimdi anyqtau ýshin.
- Sizdi oy azabynan qútqara alsam, ol - maghan da baqyt, - dedi ol aitqan sózin qaytalap. 
Ishki dialog syrtqy dialogqa auysty. Maghan janarmen sóilesken әldeqayda shynayy da týsinikti kórinip edi. Sóz - kóp jaghdayda bualdyr, ekiúshty... Men ýndegem joq. Ýitkeni әngimeni ýnsiz jalghastyrghym keldi. “Sizge azapty oilarymdy bergenim - býkil taghdyrymdy bergenim”,- deymin ishtey ghana. Áriyne, ómirde bir-aq ret aitylatyn múnday sheshushi oilardy estirtip aitu men ýshin qiyn bolar edi.
“Qabyl aldym bәrin de”,- deydi onyng janary әlde bir nartәuekelge bel baylaghanday týrmen. Mening jýregim lýpildep qoya berdi.
- Ras pa?- dedim qalay sóilep qoya bergenimdi ózim bayqamay.
- Ras,- dedi ol sabyrly ýnmen.
Toghandy búzghan dariya suynday әldebir quatty sezim tasqyny mening jan dýniyeme lap berdi. Qúlazyghan kónilimning shól dalasy lezde qúlpyrghan kók-jasyl ólkege ainaldy. Adam janyna quat beretin   qúdiretti kýsh búl ómirde bar eken. Tek keziguge qúday jazsa...
Men alaqanymnyng qúp-qúrghaq ekenin sezip, onyng qolynan ústadym. Ol ózgening pәrmenine moyynsúnghan adamday múnayghan sharasyz kýide janaryn tómen týsirdi. Qolyn bosatpaq bolyp, bolmashy qimyl jasap edi, men jibermedim. Ýitkeni mening boyymdy biylegen quat pen senim tym zor edi. Men óz boyymnan әlde bir jenis saltanatyn sezgendey bodym. Múnym, әriyne, pendelik. Ýitkeni osynyng aldynda ghana jalghyzdyq qaharynan qaltyraghan beyshara jangha búl quatty onyng ózi berdi. Endi sol quatty arqalanyp búl ózining jarlyqaushysyna ózi kýsh kórsetip túrghan sekildi.
Men ony qolynan tartyp ózime jaqyndattym. Jangha jәili qonyrjay júpar iyisti sezdim. Onyn   dymqyl tartqan qolynan bolmashy diril bayqalady. O, toba, onyng boyyndaghy diril kýsheygen sayyn, mendegi әldebir astamshyl, tentek sezim qan iyisin sezgen akuladay oiqastap, aibattana týskendey bolady. Men ózime ózim týsinbey, beytanys bireudi kórgendey anyryp qaldym. Aqyry әlgi beytanys bireudi tanyghanday boldym. Ol - mening bir sәttik pendeligimdi paydalanyp, kónil týbindegi zyndannan bas kótergen hayuany sezimder eken.
- Joq! - dedim yshqyna sybyrlap. - Joq! Eshqashanda! - Men hayuany sezimderdi zyndan ishine qayta quyp, әreng degende auzyn bekitip, uh dep demimdi alyp, basymdy kóterdim. Ol әldeneden qysylghan sәbiydey betining úshy qyzyryp, maghan ýrke qarap, abdyrap túr eken.
- Sizge emes. Sizge aityp otyrgham joq. Ózime, ózime,- deymin ózimdi qolymmen kórsetip.    
Ol sәl-pәl jymighanday boldy. Adam jýzindegi alqyzyl aray tazalyq pen nәziktikting belgisi ispetti. Qyzara biletin jany júqa jandardyn  ón boyynan tendesi joq súlulyqtyn, imangershilik pen shynshyldyqtyng lebi esedi.
Ol qatardaghy oryndyqqa otyryp, birdene aitugha oqtala bergen edi, men aqyryn ghana qolymmen onyng auzyn jaba qoydym. Onyng júp-júmysaq erinderi alaqanymdy qytyqtaghanday boldy.
- Keregi joq,- dedim sybyrlap.- mynanday ghajayyp ýnsiz әngimeden keyin, qalghannyng bәri artyq. Eshtene aitpanyz.
Ol synghyrlap kýlip jiberdi de, ýnsiz әngimening songhy nýktesin qoyghysy kelgendey, maghan kýn shúghylasynday shuaqty janarymen meyrimin tóge qarap, tóniregimdi appaq núrgha bóledi. Men taghy da ertegi әlemine sýngidim de kettim.
Naghyz ertegi - anyq ómir.   

12

9 kókek
Men úzaq uaqyt kýngirt te qapyryq ghimarattyng ishinde bolyp, endi syrtqa shyghyp, tabighatty, qoghamdy, adamdardy kórip, ózinen ózi mәz bolyp jýrgen bireudey kýy keship jýrmin.
Ózimdi mazaq qylyp jýrgen zymiyan qúrbymdy auruhanadaghy aurulardyng arasynan tabam degen oidan birte-birte qayta bastaghan sekildi edim. Álde bir shashy kózine týsken aryq jigitting meni kórgende sasqalaqtap bólmesine kirip kete beretini bolmasa, qalghandarynyng jýris-túrysynan kýdikti eshtene biline qoymaghan. Aryq jigit , tek men emes, betine tura qaraghan adamdy kórse boldy, bólmesine tyghylatyn ýrey dertine shaldyqqan bireu eken.
Biraq oiym taghy ózgerdi. Boyyma quat jinalghan kezde Beytanys qúrbymen teketires ishimde qayta bastalady. Ony qolgha týsiruding jana aila-tәsilderin oilastyra bastaymyn.
Kim biledi, bәlkim, kezdesip qalar degen oimen syrtqa shyqqanmyn. Auladaghy adamdar ózgeripti. Tóbeleskish dәu jigit te, tayaq jegen jalbyr shash ta, auzy sózden bosamaytyn aqsary kisi de joq. Ózin “Aysa payghambarmyn” dep tanystyratyn qaratory jigit aula týkpirindegi eng shetki oryndyqta ózimen ózi sóilesip otyr. Jana kelgenderding kóbisi kisi kiyiktenip eshkimge jolamaydy. Sondyqtan mening júrtty sózge tartpaq bolghan әreketimnen eshtene shyqpady. Árkimning jýzine kýdikpen súqtana qaraghan    osy jýrisimning ersi ekenin ózim de týsine bastaghan sekildimin.
Aqyry kýderimdi ýzip, әbden qaljyrap sharshaghan kýiimde týnning bir uaghynda tósegime qisaydym.

13

13 kókek
Kónilim bey-jay. Birneshe kýnnen beri basym auryp, kýndelik jazugha qúlqym bolmady.
Beytanys qúrbymnyng qarasy batqan sekildi. Habar joq. Biraq onyng kesapat oilary mening kókiregimde sayrap túr. Onyng ózining bar, joghy endi maghan bәri bir sekildi, men әlgi kesapat oilarmen ishtey arpalysudamyn.
Tabighat ayasynda kógaldy jerlerdi birte-birte qúm basyp,shóleytke ainaldyryp jatqany sekildi, múrat tazalyghy men imangershilik dep atalatyn ruhany kógaldy sayqal әlemning birte-birte taryltyp kele jatqanyn angharmau, әriyne, mýmkin emes.
Kórkem әdebiyet, muzyka, teatr, kino neghúrlym dóreki sezimderge  toly bolghan sayyn, neghúrlym shekten tys úyatsyz bolghan sayyn, soghúrlym ótimdi. Bethovendi tyndamaytyndar eng tómengi sanagha arnalghan túrpayy muzykagha qúmyrsqasha qaptaydy. Shynayy da maghynaly kórkem filim jasaghan rejisser baghasyn ala almay, baghy janbay, qayyrshylyqta jýrui mýmkin, al taza parnografiyadan dobaldap filim jasaghan shalaghay bireu aqshanyng astynda qalyp jatady. Yaghny arsyzdyq әlemine súranys mol.
Órkeniyetti elderde aty shuly aktrisa iә әnshi tyr jalanash kýiinde jurnalgha jariyalanyp, jurnalisterge óz boyynda kýnine neshe ret orgazm bolatyny turaly súqbat berip, eng jogharghy zang jýiesi Parlamentter әielding әielge, erkekting erkekke ýilenuine rúhsat beretin zang shygharyp jatsa, jәne biz ony býgingi demokratiyanyng jenisi dep qabyldap jatsaq - ony izgilikting jenilisi demegende ne deymiz? 
Biraq búl qúldyrau dәuirinin  bolmys zandarymen ýndesken dәiekti anyqtamasy joq. Kez kelgen ruhany qúbylys ómir sýruge haqyly bolu ýshin, matematikalyq tendikke baghynatyn tabighat jaratylysy sekildi, belgili bir jýieli qisyngha baghynugha tiyisti. Al jappay ruhany kýireude   uniyversalidy qisyn joq. Túiyqqa tirelu ghana bar. Araqtan jenilgen maskýnem, nemese esirtkige ulanghan nashaqor ózining týzeluden ketkenin sezgen kezde ózine ózi qol júmysaytyny sekildi, adamzat ta búdan ózin ózi mert qylu arqyly ghana qútyla alady. Parasat maydanynda izgilik jeniliske úshyrasa, onyng aqyry nemen tynatyny jóninde basqasha boljam aitu mýmkin emes.
IYә, iyә, ghylym men tehnikanyng eng jogharghy jetistikterimen qarulanghan býgingi adamdy әldebir syrtqy alapat kýsh qúrtyp jibere almaydy. Yadrolyq qater nemese kosmos apaty әsheyin anyz ghana. Adam qúrysa shegine jetken ruhany azghyndyqtan ghana qúridy.
Al sonda ruhany kýireuding basty sebebi ne? Meninshe, әuelde jan iyesining tirshiligine tútqa bolyp bastalghan, odan shegine shygha sharyqtap, endi parasatty ómir túsynda ayaqqa túsau bolyp otyrghan Ózimshildik auruy. Onyng úrany - “Men”. Biraq anyq ómirde osy “Mendi” qútyrtpay, auyzdyqtap otyratyn kýsh adam boyynda bar ma? Tipti ony bylay qoyghanda, adam óz “Menin” auyzdyqtau qajet dep eseptey me?
Biologtar úzaq uaqyt qabylandardyng óz kýshikterining auzynan tamaqty tartyp alyp jeytin әdetterin hayuany taghylyq dep baghalap kelgen. Biraq keyin mýlde basqa nәrse anyqtalghan. Qabylandardyng balalary qomaghay bolghandyqtan, syrttan bireu toqtatpasa, toyghandaryn bilmey, kýpti bolyp ólip qalady eken. Qabylannyng ózi bolsa, genetikalyq jad arqyly múny jaqsy biledi. Sol sebepti artyghyn jegizbeydi.
Ómirding barlyq salasynda - ishetin tamaqtan bastap, basqa qonghan baq-dәulette de, bәseke-tartysta da, nәpside de qomaghaylyq pen ynsapsyzdyqqa boy aldyryp, qabylannyng kýshigindey qaterde túrmyz. Qabylannyng kýshigin qútqaratyn kýshti tabighat kýni búryn oilastyrghan. Al adamdy qútqaratyn ózinen basqa kýsh joq.
Tirshilikke qajetti soqyr sezimder qanshalyqty qúdiretti bolghanymen, joghary sapaly   parasat әleminde  biyleushi kýsh bola almaydy, eng bastysy, bolugha tiyisti emes. Biraq adam balasy әli de óz “Menin” ózi qyzyqtap, sol soqyr sezim patshalyghynan shygha almay jýrgen siyaqty. Eger býkil “Mender” qosylyp parasatty “Bizge” ainalsa, adamgershilik qaghidalaryn iske asyru, әriyne, әleqayda jenilder edi.
Adamnyng ruhany týlep, janaruyna, jana biyikke kóteriluine kedergi bolyp otyrghan qatygezdik, kýnshildik, qyzghanshaqtyq, menmendik, astamshyldyq, sarandyq,   aqshaqúmarlyq, araqqúmarlyq, әielqúmarlyq, ataqqúmarlyq sekildi kesapat qasiyetterding qay-qaysysynyng da týp-tamyrynda “ózim, ózim ghana“ dep emingen “Mennin”  jatqany eshkimge de qúpiya emes.
Tarihta irgeli memleketterding qúlauyna negizinen basqarushylar arasyndaghy alauyzdyq sebep bolghan. Al alauyzdyqty  bas basyna by bolghan, biriguge jandary qas “Menderdin” ózimshildigi tudyrady.
Ot basynan baq tayyp, erli-zayyptylar ajyrasyp jatsa, oghan da bireuining iә ekeuining boyyndaghy ózinen basqany oilamaytyn ózimshildik  kinәli.
Aghayyndy eki adam nemese qandy kóilek dostar arazdasyp jatsa, ol  da ónmendegen ózimshildikting kesiri ekeni dausyz.  “Mennin” ólermendigi túrghan jerde jarasymdy mahabbat ta, riyasyz dostyq ta, bereke-birlik te boluy mýmkin emes.   “Men” qashan da toyymsyz - bәrinen artyq, bәrinen biyik, bәrinen yqpaldy bolghysy keledi de túrady. Onyng bas súqpaytyn, býldirmeytin jeri joq.
Ras, arsyzdau “Mennin” arqasynda ózining ghana emes, ózgening de nesibesine ie bolyp jýrgen oljabaylar jeterlik. Alayda “Men” jýiesi  qauym talabyn oryndaugha jaramsyz. 
“Ómir degening qashan da - kemening apaty”,- deydi H.Ortege- iy-Gasset.
1912 jyly 14 sәuirding týninde  Úlybritaniyada jasalghan “Titaniyk” kemesining Niu-Iorkqa bet alghan saparda Atlant múhitynda apatqa úshyraghany mәlim. Óz zamanyndaghy eng alyp, eng kórnekti búl kemede negizinen ziyaly qauym ókilderi, asa dәuletti adamdar ornalasqan edi. Aysbergke soghylyp, qiraghan  keme  múhiytqa batyp barady. Ajal qúrsauynda qalyp, ýreyleri úshqan  eki mynnan astam adam essiz jantalas ýstinde. Árkimning sanasynda - jalghyz “Men”. “Qaytyp aman qalamyn? Qalay qútylamyn?” Basqasha oilaugha uaqyt ta, mýmkindik te joq. Búl tabighy qúbylys. Biraq parasatty adam qashan da ruhany әlemning biyik qaghidalarymen ómir sýrgisi keledi. Ol qaghida boyynsha sen eng aldymen ózindi emes ózgelerdi oilauyng kerek ( búl óz boyyndaghy “Menge” qarsy soghys ashu degen sóz). 
Keme kapitany tótenshe jaghday negizinde qútqarushy qayyqtargha eng aldymen balalar men   әielderdi  otyrghyza bastady. Qútqarushy qayyqtardyng sany óte az edi. Qayyqqa otyrugha úmtylghan essiz toptyng tasqynyna, qisapsyz aqsha berip, qayyqqa otyrghyz dep jalbarynghan millionerlerdin  aryzyna tótep beru, bәlkim, onay da bolmaghan shyghar. Biraq sharttyng bәri oryndaldy. Qútqarugha mýmkin adamnyng bәrin qútqaryp, baqytsyz 1500 adammen birge ekipaj batyp bara jatqan kemede qaldy. Kózi kórgenderding aituyna qaraghanda, teniz suy kemedegi muzykanttardyng tizelerinen asqan kezde de orkestr toqtausyz oinap túrghan. Orkestr osylaysha ruh mәngiligining gimnin oinaghan kýiinde ajal qúshaghyna engen. Kemening kapitany men onyng ekipajy óz mindetterin oryndap bolghannan keyin, kemedegi qalghan jolaushymen birge qaza bolady.
Osylaysha “Men” emes, “Biz” dep atalatyn jýiening arqasynda keme basshylyghy ajal aldynda adamgershilikting biyik qaghidalaryn           (meyli, tolyq kýiinde bolmasa da) iske asyru arqyly adam balasynyng parasat mýmkinshiligining mol ekenin kórsetti. Eger sol sәtte adamdardyng bәri tek qara bastaryn ghana oilap, “Mennin”  jeteginde ketse, kemedegilerding bәri o dýniyege hayuan kýiinde attanghan bolar edi.

(Jalghasy bar)
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5529