Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2272 0 pikir 13 Qazan, 2011 saghat 19:35

Sofy Smataev. Jýregi - jalyn, jigeri - qayraq qazaqpyn!

(Derttespen serttesu)

(Derttespen serttesu)

I

– Janymdy qinap,
Qanymdy órtep,
Tolghantyp jetse
Azabym,
Sanamda sergip,
Sezimdi terbep,
Keudeme ener
Taza mún.
Arylam sol sәt
Jýrekti jyrtqan
Kýiik pen kýiki
Tirlikten.
Ayalap sipap,
Áldiylep qúshar
Ghajabym – anam –
Qazaghym!

II

– Agha, sening qazaghyng –
Bola qoymas ghajabyn.
Qazaq bolu býginde –
Eng auyry jazanyn.

Esh jalghansyz mәnerlep,
Aytsa sózding mәni enbek.
Qazaq qanday ekenin
Berem biraz dәleldep.

III

«Qazaq býgin kim?» degen,
Súraq tusa jýndegen.
Aghany ini kóre almay,
Birin biri kýndegen.

Kýpinuden arylmay,
Maqtandy-au darylday.
Oyy, miy – bos keuek
Ýrlep qoyghan qarynday.

Jerge shóksin aspany –
Oylary tek bas qamy.
Ózine týk jolatpas,
Kór jútsa da basqany.

Apat jetse kóldenen,
Oghan bos sóz «El!» degen.
Óle bersin ózge júrt,
Ózi qalsa ólmegen.

Aryn sýirer atanday,
Bolu qayda japonday.
Tóndirer ed apatty
Birin-biri baqanday.

Tonar edi ólgendi,
Suyryp ap ónmendi.
Jýrer kórge talasyp,
Sýirep tastap kómgendi.

Ashyp, shashyp kórindi,
Qaynatady soryndy.
Qazaq býgin qútyrdy,
Menshiktep ap qorymdy.

Qan qapsa da etegi
Ózgening bәri – bóteni.
Asqa úmtylsa, bas jatsa,
Basyp ótip ketedi.

Jansa shoghy kózdegi,
Ózek órter óz demi!
Jantalasa qyrqysyp,
Qyryp keter ózgeni.

Saqtap kónil búruyn,
Jaqtasa da ruyn,
Sol rugha ol keyde
Qúya salar bar uyn.

Ese alarda epshil ghyp,
Basqa kezde tek shúlghyp,
Ótkizedi ókintpey
Ótin jarghan kekshildik.

Eregis pen egeste,
Qúlaq aspas keneske.
Óshikti me dosyna,
Azu basar óneshke.

Qonsa qolgha kýshtilik,
Keudesi ysyp, ysqyryp,
Ózin adam etkenge
Qaramaydy pysqyryp.

Tabangha sap taptaydy.
Tas tóbennen attaydy.
Óz esegin túlpar ghyp,
Óz meshelin maqtaydy.

Syndyrady saghyndy.
Qyzghanady baghyndy.
Jóneltuge asyghar
Jahannamgha janyndy.

Mәnnen, nәrden júlyndyq.
Qazaq – naghyz júlynqúrt.
Biylep alghan sanasyn
Zirkildegen zúlymdyq.

Gazet ashsa ol taghy da,
Shygha keler qaghyna.
Ózderinen basqany
Jolatpaydy manyna.

Esing shygha dalaqtay,
Ýlgermeseng madaqtay,
Danyshpan bol,
Qoyady ol
Esiginen qaratpay.

Qazaq osy býgingi
Arshyp jatqan týbindi.
Erteng qúrtyp bitedi-au,
Qaldyrmastan týgindi...

IV

Áy, qaraq!
Qorlaugha últty
Qúlynday etip
Qanday da qanday
Eptisin!
Ózekti órtep,
Alynbay jýrgen
Qazaqtan ósh pen
Kekpisin?
Altaugha bola
Alauyz shyghyp,
Adasyp qalghan
Júrtynan,
Túqyrttyng sonsha
Dalamnyng mynau
Alash dep aitar
Tektisin.

¬Óksiding tynbay
Óneshti jyrta,
Ó¬tindi shashyp
Bekerge.
Sen salghan tanba
Qara daq bolyp
Betinen eldin
Keter me?
Ózinen bezip,
Ózeurep ezip,
Óz erin jyghyp
Beretin,
Qaghynan jerir
Qasiretti ezdik
Qasiyetsizdikke
Óterde.
Kórmәdiktermen
Kóldeneng júrtty
Kólgirsip, qaraq,
Bylghama!
Olardy saqtap,
Mәpelep, baptap
Qaqpaylap jýrgen
Jyn ghana.
Halqynan parqyn,
Últynan yrqyn
Ayyryp, jyrtyp,
Bólmegen
Keshegi dana,
Eline pana
Tútqalar menen
Túlgha da!

Tatsam da zәrin
Tandaydy qauyp,
Óneshti órter
Azaptyn.
Túrsa da kókte
Tórdegi toptyq
Qolqamdy júlqyp
Eniretkizgen
Mazaq kýn.
Aruaqqa basyp,
Attandap shyqsa
Aspandy jerge
Qúlatar,
Batyrlar menen
Has aqyndardyn
Úrpaghy naghyz
Qazaqpyn!

Týskendey kókten
Tanaulap, tarpyp,
Tabalap, eldi
Elirme!
Aynalghan emes
Eshqashan qazaq
Jermeshel jәndik,
Jebirge.
Keudesin kerip,
Qúshaghyn ashqan
Dos týgil
Kelse qasyna,
Oraghan órtten,
Mert penen dertten
Tarylghan kezde
Keng irge.

V

– Oi, agha-au, qazaq qazirgi
Berip jýr jatqa әzirdi.
Tóbesine ol kótergen
Múrtty әkaday uәzirdi.

Al oghan býgin keregi:
Qazaqtyng soqyr, kereni!
Qajetsiz biyik arman men
Alashtyq oidyng tereni.

Býrsendey berse úldaryn,
Joghalyp óshse kil daryn,
Biledi ol mynau jalghanda
Kimdi kim úghyp, tyndaryn.

Tabady aryn satqandy,
Sýietin madaq, maqtandy.
Aghyndy qarakýielep,
Tabady qúday atqandy.

Tanidy qamsyz, múnsyzdy,
Tanidy mylqau, ýnsizdi.
Halqyna qarsy júmsaydy,
Halqynnan shyqqan qúnsyzdy.

Ózindi úryp ózinmen,
Aghyzar qandy kózinnen.
Ayyrar jandy nәp-nәzik
Últyndy sýier sezimnen.

Múrtynan әne ol jýz kýldi...
Shúrshitke berse tizgindi,
Arbalyp qalyp óksirsin,
Joghaltyp alyp izgindi.

Shygharsa hanidi ol basqaryp,
Shókkendey qorshap tasqa búlt:
Ketersing qúl bop shúbyryp,
Ár, nәr men halden ash qalyp!
Orys pen hanigha jaghyna,
«Lәppay!» dep jýrip baghyna,
Alashty satyp para ghyp,
Qonady ol erteng taghyna.

Ayaz bop qaryp kýngeydi,
Qazaqty týtip jýndeydi.
Týnekti ol týrmes eshqashan
Tóbennen bassyn týn meyli.

Bejiyni ony qoldaydy,
Óitkeni hanigha ol jayly.
«Sayla!» dep zekip, dikildep,
Búiyrar bizden «Qol jay!» dy.

Osyny múrtyng kózdeydi.
Al qazaq týkti sezbeydi.
Manqiyp qarap, mynq etpes
Kelige týiip ez meyli.

Mәngýrtke bizding bәribir.
Óitkeni ezding ary kir.
Ýrkektep qalghan bayghúsqa
Tóre bitkenning bәri dýr.

Oylasyn qaydan ertenin,
Órt shalsa býgin órtenin.
Qaytedi basyn auyrtyp,
Taba almay jýrip dert emin.

Qapamen boyyn qúrsaghan
Ne istesin kýiip túrsa adam.
Jemtik bop qúryr óneshte
Jenilip bitken bisharan.

Qaptaydy qytay,
Qaptaydy!
Jer-suyn elding taptaydy.
Qazaq bop tughan býldirshin
Hanisu bop óleng jattaydy.

«Iya!» dese әka-birinshin,
Qúiylar múnda Ýrimshin!
Sen sonda, Alash, janardan
Jas ta emes,
Syrghyr irinsin!
Bezesing Betpaq shóline,
Aynalyp sayghaq tóline.
Qadaysyng kóz der tesikti
Kók soqqyr Kókke emine.

Taba almay jannyng dauasyn,
Aqtaban bolyp auasyn.
Últyndy jútar qúmyna
Qandy jas bolyp jauasyn.

Salmasaq qúlyp irgege,
Qúrimyz qor bop, kirmege.
Qamaymyz jandy shynghyrtyp,
Bosatpas keude-týrmege.

Týrmege jandy qamaymyz.
Tonatyp ardy talaymyz.
Jýrekti qysqan kýiikke
Zar menen sherdi jamaymyz.

Ýreydi boydan tyya almay,
Jalaymyz kótti úyalmay.
Ótemiz qansyp ómirden
Birlikke qandy qúya almay.

Qor bolyp qausap bitemiz,
Shyqqansha týte týtemiz.
... Shyqpaymyz nege attan sap,
Shydarday neni kýtemiz?

VI

Áy, qaraq! Sәl-sәl
Entikpey bógel.
Tónkermey jerge
Aspandy.
Kózimnen ras
Yp-ystyq jylyp
Qyp-qyzyl qandy
Jas tamdy.
Sen aitqan búl gәp
Shynymen erten
Taqymgha basyp
Kep qalsa,
Dәl sonda júrtym
Qyrt múrtty emes
Tappay ma últtan
Qasqandy?

Aldyq pa sonda
Adasyp mýlde
Bәsine balap
Múndy argha?
Qorlansa kónil,
Alqynghan jýrek
Aqyldy úghyp,
Tyndar ma?
Astamshyl tilek,
Asqynghan bilek
Jasqanshaq etip
Bizderdi
Senimning kiltin
Bergizbey mýlde
Qoyar ma endi
Ózinnen tuar
Úldargha?

Qinama, shyraq!
Qidalap midy
Qiyangha búryp
Qiyaldy.
Bógdege berip
Tizgindi qoldan
Búzghyzamyz ba
Yp-ystyq mynau
Úyamdy?
Etekten kesip
Jeng jasap basty
Kergizip soghan
Súqsaq biz,
Dәstýr men
Salttan
Baz keship әbden
Tastarmyz kómip
Kýi, әndi.

Jok, qaraq! Senben!
Qiysyp túrghan
Qisynyng jangha
Enbeydi.
Ensemdi ezip,
Men sensem de,
Alashym asqaq
Senbeydi.
Óresi biyik
Tóresi qonar
Últynyng altyn
Taghyna,
Taltayyp kelip,
Shalqayyp qonar
Ózgege ólse
Kónbeydi!

Jenbeydi Kýndi
Tóbemnen tónip
Túqyrtar qúldyq
Týnegi.
Sónbeydi Eldin
Azattyq ansar
Asqaq ta asyl
Tilegi.
Ónbeydi qastyn
Óneshti ýzip,
Ókpeni tiler
Óktemi,
Qasqayyp shyghar
Kóshimdi bastap
Halqymnyng qaysar
Týlegi!

Janymdy sipap,
Dertimdi jenip,
Erkimdi berer
Ertenim.
Eljirep kelip,
Ertedi júrtyn
Eli ýshin tughan
Erke inim!
Ózgeden emes
Ózimnen órgen
Ózegi – eldik
Órimtal
Tiyady mynau
Sheneunik deytin
Ozbyr jebirdin
Tәlkegi menen
Tentegin!..

VII

– Áy, agha, soghan shúlghyr em,
Búrylmay túr-au qúrghyr ón.
Omyraulap jýr ghoy ýiirdi,
Ala ishinde bir kýren.

Jaldyndy jatsa sayaqtap,
Qúryqtap kórshin, tayaqtap.
Oyyna alghan jobasyn
Tynady-au olar ayaqtap.

Al júrtyng bitpey ayany,
Keypinde kónbis bayaghy.
Shәnk ete qalsa bir kýshik,
Qolynan týser tayaghy.

Jatyrqamay jat ýnin,
Bazargha aidap qatynyn,
Kirmelerge kiriptar,
Ýide ghana batylyn.

Odan-búdan quylyp,
Ishtegi órtting buy úlyp,
Kýrsinedi onasha
Kóz jasymen juynyp.

Tirligi onyng – bir eles.
Tútana almay túr eges.
Tek óksigin jútady,
Qylghynumen qúr ónesh.

«Attan!» týgil, ýni joq.
Syry da joq, syny joq.
Jigerine janityn
Qylysh túrmaq, qyny joq.

Ayrylghan song erkinen,
Qúr byqsyghysh órtimen
Semip, sónip barady
Júmyssyzdyq dertinen.

Dәm tambasa tandaygha,
Áueleter әn qayda.
Tórelerding toqpaghy
Sart-súrt tiygen mandaygha.

Júdyryq bop býrilmey,
Shala jansar,
Tirilmey.
Tórge kózin sýzedi,
Tizeleri dirildey.

Bilek qospas bilekke
Ýrkek jýrek – jýrek pe?
Órekpudi bilmeydi,
Ókpelemes qúl ókpe.

Arqalasa qúldyqty,
Qaytsin izdep shyndyqty.
«Júmaqtaghy ersin!» der
Jarnalamalar tym myqty.

Alsa múng men sher bólep,
«Kórgenindi kórme!» dep,
Joqty bar ghyp BAQ shular
Kýndiz-týni termelep.

Qúrsau kýnder mýjigen,
Qan aqsa da izinen,
Kónbistikten basqany
Kóre almaysyng jýzinen.

Tayaghy joq jemegen,
Mәngýrt edi ne degen!
Basty iymeytin eshkimge
Qayda qalghan ónegem?

Eregiste er myqty
Tu ghyp ústar órlikti.
Nege kegin qumaydy
Kóre bermey qorlyqty?

Bel jazbasa qúl dene,
Sherdi jútar, múndy eme.
Ses kórsetpey tiri óler
Qanden qúrly pilge de.

Jatqa berip kezegin
Óksik órtep ózegin.
Ózgege ótip baylyghy
Ógeysy me óz Elin?
Izdemeydi Qúdayyn,
Kenin,
Gazyn,
Múnayyn.
Satsa bireu mynq etpes,
Kórin,
Jerin,
Kýn, Ayyn!

Agha-au, býgin qazaq kim?
Áuenimen azaptyn,
Peyishinen airylghan
Pәtershisi ol tozaqtyn!

Jetsedaghy irgeden
Jandy býrgen dýrbelen,
Úiqyly-oyau kózinin
Qabaghyn da týrmegen.

Kýn men týnin aiyrmay,
Tamyry joq qayynday,
Japyraqtan júrdayyn
Qoyar emes payymday.

Suyq qany jylynbay,
Tiken kirgen júlynday,
Qybyrlaydy әzirshe
Sýrinse de jyghylmay.

Oy baqpaydy búl dene,
Shimirkpesten múndy eme.
Qoyyp ketip jatady
Týnegi mol týnge de.

Týnek toryn týrmeydi,
Tóbesinen úr meyli.
Ashu qayda aqyrtar, –
Kýshik bop ta ýrmeydi.

Alandatpay әrnege,
Qúr qaltyldau – bar dәme.
Aynaldyrghan qúl tirlik
Qúlaqkesti pendege.

Agha, qazaq kim býgin?
Dókeyi ol múndynyn.
Planeta BOMJysy ol
Ýzgen jerden kindigin.

Kórgen kýni – sor ghana,
Óz elinde qor bola.
Topyraq joq bir uys
Iyqtaghy dorbada.

Bezip Tau men Daladan,
Pana tappay qaladan,
Kózin satyp kirmege,
Jan jarasyn jalaghan.

Qanghyp kezip kósheni,
Bosqa ókpesi óshedi.
Býgininen jerinip,
Kýidi ansaydy keshegi.

Tyghyryqqa tirelip,
Qybyrlaydy
Tiri ólik...
«Mersedesten» qaraydy
Sheneunikter shirenip.

Kórse de olar «kórmeydi».
Qúlaqqa zar enbeydi.
Tas tóbede «kýni» bar
Batpaydy ol.
Sónbeydi.

Tәnir bergen tauany
Kókten «núr» bop jauady.
Mensinbeydi qazaghyn
«Býldiretin» auany.

Ense týsip, jyghylyp,
Týiilmesten júdyryq,
«Mersedeske» túr qazaq
Jaltang qagha býgilip...

Kómilgen be sóz, ýni.
Netken berik tózimi.
Jabayy ang bop ketken be,
Shimirkenbes sezimi?

Ishtegi órtten dym shyqpay,
Qalay jýrgen túnshyqpay?
Jan jalynyn shashpay ma,
Miy bolsa shymshyqtay.

«Tirәpki» bop ózgege,
Qúl bolghansha kezbege,
Azattyq dep aiqasqan
Qazaq tozaq kezde de.
Izdemegen ólse de,
Kebindik te kezdeme.
Enkeytpegen ensesin
Kýidi jútyp, sózdi eme!

VIII

– Áy, qaraq!
Kýikentay etip
Zangharda úshar
Qanaty qúrysh
Býrkitti.
Qúya saldyng ghoy
Keudeme zorlap
Udan da beter
Irkitti.
Aytshy ózin
Qaysy el,
Qanday bir zaual
Zamanda,
Emdeymin dep erdi
Zahar men zәrin
Betine kýshtep
Býrkipti?

Áy, qaraq, aitshy
Nendi úttyng endi
Sonshama jerlep
Sen últty?
Nashar-aq bolsyn,
Osal-aq bolsyn
Qazaghyn.
Ne qúryp sonda,
Neng bitti?
Tópeley bersen
Tóbesi tesik
Onsyz da mynau
Júrtyndy,
Alar ma tartyp
Tórdegi qoldan
Túnshyghyp jatqan
Tendikti.

Qorlatyp qasqa,
Zarlama bosqa
Elindi kýndep,
Áy, qaraq!
Óshpegen ruhty,
Sónbegen shoqty
Tappastay shoshyp,
«Qaydalap?»
Jýregi – jalyn,
Jigeri – qayraq,
Jalanash býgin
Júrtynnyn!
Oghan da Ay, Kýn
Shashady kókten
Shuaq pen núryn
Aymalap.

Qidalap qashap,
Mandaygha baspa
Óshpestey etip
Tanbany.
Sensiz de júttyn
Júrtymdy ilgen
Bosatpas tútqyr
Qarmaghy.
Jaghalap jýrgen
Jar menen ordy
Býrsendep jortyp
Últyna ,
Bersenshi baghyt,
Kórsetip joldy
Maqsatqa jeter
Aldaghy.

Áy, qaraq, bilsen
Shyndyqtyng joly
Ámanda bolghan
Shyrghalan.
Ýzildi býgin
Keshegi әsem
Janyndy terber
Qyrdaghy әn.
Talapty tike
Qoysanshy batyl
Tórdegi toptyn
Ózine.
Otyrmaghan shyghar
Ónkiyip bosqa
Dәl sonda ónkey
Kil nadan?!

IV

– Oi, agha! Boyda tynyp qan,
Órligin qazaq úmytqan
Kórpe astynda bulyghar,
Ýrkip, qorqyp úlyqtan.

Eske de almay «negeni?»
Jemit bolyp jegeni,
Tepkiletuge tóseydi
Oysyz, misyz tóbeni.

Tirligi qúl ghyp qamshylap,
Jas pen qany tamshylap,
Mal shydamas azapqa,
Jýr ghoy bizding jan shydap.

Jan degenim – qazaq ta,
Mal bop kóngish azapqa.
Peyishindi qaytsin ol,
Ýirengen song tozaqqa.

Kónip qorlyq kebine,
Qol jangmen emine,
Aynalghanyn bilmeydi-au
Múrt pen qyrttyng jemine.

Kók,
Jer sense Adamgha,
Ay men Kýni aman da,
Búl qazaqqa ne bolghan
Bas tóserdey tabangha?

Es-týsi joq jynday bop,
Qasiyetten júrday bop,
Jezókshege bir týndik
Beriletin púlday bop,

Týsse bәsi saudagha,
Kereksiz bop jaugha da,
Týrshiger me úlynan
Kie meken – Tau, Dala?

Erni jalaq, kózi irin, –
Ýlgisindey ezinin!
Qyr men Syry dәl býgin.
Tanymas-au óz úlyn.

Qondyryp ap tóske Kýn,
Daudy úl bop sheshken ýn.
Jerúiyghym kórmegen
Úldan qúldyng óskenin.

Erden ezding tughanyn,
Tilin tistep, bughanyn.
Babasynyng úmytqan
Qanmen aryn jughanyn.

Uyz bergen myng ólshep,
Úl men qúlgha bir emshek.
Qúl da úl bop ketetin
Qar jaughyza týnersek.

Úl qúl bolmay qoyar ma,
Uyz embey, múng emsek.
Múz qatyrar qabaq joq,
Kýlgin janar – tilemsek!

Tiktey almay iyindi,
Sherden shekpen kiyindi.
Qayyr súrap, taba almas
Tenge týgil, tiyndy.

Kótermese ensesin,
Qalay tabar er sesin.
Býrip týrer etegin
Esiginen ense súm.

Jerge taptap aryndy,
Tәlkek eter jaryndy.
Ayaq asty etken son
Asqaqtatqan nәrindi.

Tym bolmasa býlk etpey,
Beze berseng ýrkektey,
Taghdyr, taqsyr toqpaghy
Túr tóbennen bir ketpey.

Soqqylaydy, soghady,
Tómengini joghary.
Sel bop qyryp ketedi
Zansyzdyqtyng toghany.

Qayyrady malday ghyp,
Tandayyna tambay týk.
Qaydan tapsyn.
Maylasa
Ózge óneshti bar baylyq.

Shýrshit jaylap jerindi,
Tósek eter tórindi.
Sinip, qúryp solargha,
Tapqyzbassyng kórindi.

Hanisha sóiler atyrap,
Hanisha biyler japyraq.
Kóring qaydan tabylsyn,
Búiyrmasa topyraq...

X

– Ol ras, shyraq!
Qamdanyp túr ghoy
Qaptaugha kórshin
Irgeden.
Olargha qajet
Bizderdi shyrmap
Alaókpe eter
Dýrbelen.
Qaptap kep jetip,
Taptap bir ketse
Jalaqtap jýrgen
Qos kórshin,
Dәl sonda elin
Aynymay qalar
Ókpendi qysqan
Týrmeden.

Jasytpayyq biz,
Shoshytpayyq biz
Mәngýrt dep últty
«Negelep?»
Solmaydy qazaq,
Bolmaydy qazaq
Erikkenge ermek
Ebelek.
Tastaydy silkip
Jelkege mingen
Jegisi menen
Kemisin.
Kiygeni últtyng
Qúrsaghan boydy
Tas kebin emes,
Kebenek!

Qaytemiz, shyraq,
Ózgeden búryn
Ózimizdi biz iylep,
Jamandap.
Tabar ma sonda
Aynalyp úshyp,
Qona almay jýrgen
Saghan baq?
Úiqydan týrtip
Oyatyp alyp,
Qyranday erten
Qanatyn silter
Halqymnyn,
Tileyik Haqtan
Ótuin jyldam
Tyghyryqtan mynau
Amaldap.

Uay, shyraq! Bilgin
Abylay, Qazybek,
Mahambeti bar
Biz degen –
Últ edik bir kez
Aspandy terbep,
Ayqaylap tendik
Izdegen!
Ysqyrghan jel men
Seldetken suyq
Telegey teniz
Janbyr bop,
Jeterin keyde
Bilmey qap jýrmiz
Áuezi tansyq
Kýzgi әuen.

Esigin jauyp,
Ashyq-tesikti
Qymtap,
Bekitip,
Asyqpay soghar
Qapysyn tapsaq,
Qazaqpyz bir jer,
Eki útyp!
Dýrildep shyqsaq,
Dirilder qasty
Quar ek qoyday
Sastyryp,
Armandy kóksep,
Jetermiz әli-aq,
Ketermiz kekpen
Lekitip.

Áni bar eldin,
Jany bar sher men
Zaryna mýlde
Bas úrmas.
Kýiigin kýimen
Qualap quar.
Kýlkisin múnmen
Jasyrmas.
Ádilet ansap,
Álemning jýzin
Sipalap juyp,
Tazalap,
«Adaldyq!» deude
Adamzatpen barlyq
Ghasyrlas!

Namysqa qyzsa,
Aruaqqa basyp
Qondyrar Jerge
Aspandy!
Tabandap shyqsa,
Tyndamas mýlde
Tәnirindi de,
Basqandy!
Shirengen kezde
Tebingi termen
Shiriytin taqym
Astynda,
Qiyanatqa qarsy
Qazaq dep úqqyn
Qasqaya shabar
Qasqandy!

XI

– Kóndi ghoy qúl bop jýndeuge,
Oy, agha-au, tilsiz túl keude.
Jetkizbeydi ol biraq ta
Birin-biri kýndeuge.

Jasyryp elden búiryghyn,
Jerdi berse biyligin.
Shybysh qúsap tosady-aq,
Tóreng hanigha qúiryghyn.

Qúiryghyndy mensinbey,
Taqyryndy jersinbey,
Shúraylyndy jambastar,
Qúda bolghan kórshindey.

Ash túmsyghyn tik súghyp,
Shetke quyp, tyqsyryp,
Basyp, janshyp ketedi ol
Jer astynan jik shyghyp.

Izdemeydi seni eshkim.
Ósher mәngi kómeskin.
Bar-joghyndy eskerip,
«Qazaq qayda?» demes kim.

Oy baqsanshy, toy baqpay,
Miyng bolsa oimaqtay.
Qúrisyng ghoy kýni erten,
Qasap bolghan oirattay.

Túrsa da aldan tosyp ar,
Qytayyng ba shoshynar.
Oyrattardy bauyzdap,
Qyryp salghan osylar!

Kórge quar óris qyp,
Keregi oghan – Kenistik,
Egin eger ornyna
Molandy da tegis qyp.

Ashu, kekten tonalyp,
Jata berseng omalyp,
Qazaq atyng óshedi,
Jer betinen joghalyp.

Óshiredi ol qinalmay,
Bir tal shópti qighanday.
Azynaydy jat әuen
Tartylatyn kýy qalmay.

Tiktemeseng iyindi,
Kórden soghar ýiindi.
Múrtty әkanyng shýrshiti
Qaytsin sening kýiindi.

Kýnirenbes kýimenen
Sóner ruhyng kýiregen.
Kebeneging jyrtylyp,
Kebin bolar kiymegen.

Úmyt bolyp narlyghyn,
Joqqa ainalar barlyghyn.
Biyliktining byt-shyt qyp,
Búza almasang jarlyghyn.

Toqtatpasa Astana
Jer beruin basqagha.
Qazaq, ózing qimylda,
Dauylyndy basta da!

Aytsadaghy kim neni,
Saqta ruhty dildegi.
Týrip aidap, quyp shyq,
Basyndyrmay kirmeni.

«Men – Haq!» dese údayy ýn.
Bos sóz!
Kókte – Qúdayyn!
Sening ghana menshiging –
Kenin,
Gazyn,
Múnayyn.

Kekti ainaltsang kóshkinge,
Bәri biter bes kýnde.
Óz Eline ie bop,
Bas iymeysing eshkimge.

Sayrar tiling kýrmelgen.
Jaynar kónling kirlengen.
Suyq qoldar kesiler
Sumandaytyn irgennen.

Gýl ósedi izinnen,
Núr esedi jýzinnen.
Óte almaydy jaramsaq
Parlamentke tizimmen...

XII

Áy, qaraq baurym!
Búrylyp betin,
Sózing de shetin
Týzeldi.
Miymdy túsap,
IYindi janshyp
Qaltyrattyng biraz
Tizemdi.
Birimiz sógip,
Birimiz óbip,
Ala ter bolyp
Jatsaq ta,
Osydan artyq
Perzentim derlik
Tappaspyz basqa
Biz Eldi.

Uay, qaraq!
Arzandap,
Noli ghyp
Halqyndy,
Tapa-tal týste
Adastyn.
Tópelep úrar
Bas kózge,
Kelmep ed sendey
Ash kózben
Bet jyrtysyp
Talasqym.

Qúl emes,
Elding úly edim.
Eljirer erge
Jýregim.
Qimadym seni
Ókpege.
Óitkeni biz
Ekeumiz -
Týlegimiz ghoy,
Tiregimiz ghoy
Alashtyn!

Alashtyng qamy –
Arymyz.
«Alash!» dep aghar
Qanymyz.
Arnalar soghan
Ánimiz.

Qazaq bop tudyq,
Qazaqpyz.
Túsalmas erki,
Azatpyz.
Shygharda birge
Janymyz!
Ayalap sonyn
Armanyn.
Sayalap, bauyn,
Ormanyn,
Jaynatsaq Jerdi
Bәrimiz.
Sәnimiz.
Qayta oralyp,    
Ózgerip óser
Tirshilik,
Qút bolyp qúisa
Nәrimiz.

Ar, nәrdi elden
Ayamay,
Jýrekke núr bop
Tógilip,
Qúyarmyz jannyn
Jyluyn.

Óshirip múndy
Óksitken.
Shegelep sherdin
Shekesin
Tiyarmyz zardyn
Úluyn.
Tazartyp jandy,
Janartyp,
Álemge tigip
Janardy,
Tabarmyz últtyn
Tilegin.
Janghyrtyp ishten
Atylghan
Bir ghana demmen
Tógermiz
Ishtegi derttin
Myng uyn!

Uassalam!


5-15 nauryz 2011j.


«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5524