Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2452 0 pikir 18 Qazan, 2011 saghat 04:15

«Úly Dala» qozghalysynyng qyzmeti – qazaqtyng qamy

2011 jyldyng 15 qazany kýni Jazushylar odaghynyng saltanat zalynda (Almaty qalasy) «Úly dala» Respublikalyq qoghamdyq birlestigining (RQB) qúryltayy bolyp ótti. Búl basqosuda qoghamdyq sayasy qozghalystyng jarghysy men baghdarlamasy qabyldanyp, jetekshi organdary saylandy.

«Úly dala» Respublikalyq qoghamdyq birlestigining ókilderi «Atalghan úiym qoghamdyq pikirlerding altyn ózegi  men pragmatizmning qúndylyqtaryna iyek arta otyryp, týrli lozungtar men kózqarastarda óz ústanymyna beriktik tanytyp, etnikalyq nemese basqa da tegine qaramastan  «qazaq ýshin», «memleket ýshin» degen barlyq el azamattaryn biriktirui tiyis. Túsauyn endi kesken qozghalys últtyq liyberalizmdi damytyp, «ozyq konservatizm» iydeologiyasyn nasihatttaydy» dep biledi.  «Úly dala» birlestigi Qazaqstannyng qazirgi jetken jetistikterin moyyndap jәne Batystyng demokratiyalyq qúndylyqtaryn qabylday otyryp, qazaqtyng tilin, salt dәstýrin, tarihyn, últtyq qúndylyqtaryn saqtay otyryp, odan әri damytugha basa mәn bermekshi.

«Biz, HHI ghasyrdyng barlyq talaptaryna jauap beretin jana formattaghy últtyq qozghalystargha qoghamnyng susap otyrghanyna senimdimiz» deydi, «Úly dala» qoghamdyq birlestigining ókilderi.

2011 jyldyng 15 qazany kýni Jazushylar odaghynyng saltanat zalynda (Almaty qalasy) «Úly dala» Respublikalyq qoghamdyq birlestigining (RQB) qúryltayy bolyp ótti. Búl basqosuda qoghamdyq sayasy qozghalystyng jarghysy men baghdarlamasy qabyldanyp, jetekshi organdary saylandy.

«Úly dala» Respublikalyq qoghamdyq birlestigining ókilderi «Atalghan úiym qoghamdyq pikirlerding altyn ózegi  men pragmatizmning qúndylyqtaryna iyek arta otyryp, týrli lozungtar men kózqarastarda óz ústanymyna beriktik tanytyp, etnikalyq nemese basqa da tegine qaramastan  «qazaq ýshin», «memleket ýshin» degen barlyq el azamattaryn biriktirui tiyis. Túsauyn endi kesken qozghalys últtyq liyberalizmdi damytyp, «ozyq konservatizm» iydeologiyasyn nasihatttaydy» dep biledi.  «Úly dala» birlestigi Qazaqstannyng qazirgi jetken jetistikterin moyyndap jәne Batystyng demokratiyalyq qúndylyqtaryn qabylday otyryp, qazaqtyng tilin, salt dәstýrin, tarihyn, últtyq qúndylyqtaryn saqtay otyryp, odan әri damytugha basa mәn bermekshi.

«Biz, HHI ghasyrdyng barlyq talaptaryna jauap beretin jana formattaghy últtyq qozghalystargha qoghamnyng susap otyrghanyna senimdimiz» deydi, «Úly dala» qoghamdyq birlestigining ókilderi.

«Úly dala» qoghamdyq birlestigi ózining alghashqy qúryltayynda:

1. Qúryltaydyng júmysshy organdary turaly;

2. Qúryltaydyng Mandattyq komissiyasynyng bayandamasy turaly;

3. «Úly Dala» RQB-ning jana Jarghysy turaly;

4. Ortalyq baqylau-reviziyalyq komissiyasy turaly;

5. «Úly Dala» RQB-ning basqarushy organdary turaly,

6. «Úly Dala» RQB-ning filialdary turaly;

7. «Úly Dala» RQB-ning Ortalyq apparaty turaly;

8. «Úly Dala» RQB-ning Arqalyq qalasyndaghy ókildigi turaly;

9. «Úly Dala» RQB-ning Jezqazghan qalasyndaghy ókildigi turaly;

10. «Úly Dala» RQB-ning Semey qalasyndaghy ókildigi tuarly;

11. «Úly Dala» RQB-ning Týrkistan qalasyndaghy ókildigi tuarly.

«Úly Dala» RQB-ning Sayasy platformasy turaly qauly qabyldap,  tómendegidey sayasy mәlimdeme jasady (platformanyng qysqsha mazmúny.-red):

«ÚLY DALA» qozghalysy - jalpyadamzattyq demokratiyalyq, liyberaldyq qúndylyqtardy, adam qúqy men sóz, is-әreket bostandyghy qaghidalaryn basshylyqqa ala otyryp, Qazaqstandaghy sayasi-ekonomikalyq, әleumettik ýderisterge belsene aralasyp, memlekettin, halyqtyng taghdyryna, bolashaghyna qatysty sheshimderge ong yqpal etu maqsatynda qúryldy. Sebebi, biz kez kelgen eldegi janaru, janghyru ýrdisteri, ózgerister sol eldegi progressivti sayasy kýshterdin, belsendi әleumettik toptardyn, azamattardyng tikeley qatysuymen ghana jýzege asuy tiyis jәne sonda ghana tabysty bolady dep sanaymyz.

«ÚLY DALA» qozghalysynyng sayasy ústanymy - liyberaldyq konservatizm. Biz halyqtyng tandau erki men saylau qúqyna, azamattardyng bostandyqtaryna danghyl jol ashatyn, әlemdik tәjiriybeden ótken, ozyq liyberaldyq iydeyalardyng jaqtaushysymyz. Sonymen qosa, memleket pen sharuashylyqty basqarudyng kez kelgen qalyby qazaq halqynyng ghasyrlar boyy qalyptasqan sayasi, әleumettik, intellektualdyq oiy men ghúrpyna meylinshe beyimdelip, soghan qyzmet etui tiyis dep oilaymyz. Óitkeni, el men jerding tóltuma bolmysyn eskermey, memleket pen últtyng tabighy tútastyghyn qamtamasyz etpey túryp, Qazaqstandaghy jeke adam men azamattyng qúqyghyn qamtamasyz etu mýmkin emes.

«ÚLY DALA» qozghalysy memlekette túryp jatqan barlyq etnos ókilderining qúqyqtary men tildik, mәdeni, diny qajettilikterine qúrmetpen qaraydy. Sonymen qosa, memleket qúraushy últqa - qazaq halqyna qatysty tarihy әdilettiliktin  ornaytyn uaqyty jetti dep sanaydy. Biz, 1991 jylghy 16 jeltoqsandaghy «Memlekettik tәuelsizdik turaly» konstitusiyalyq zanda kórsetilgendey,  qazaq últynyng ózin-ózi biyleu qúqyn rastap qana qoymay, onyng tolyqtay is jýzine asyryluyn qalaymyz. Sebebi, myndaghan jyldar úly dalany meken etken babalarymyzdyng amanaty, qazaq halqynyng san ghasyrlyq azapty da danqty tarihyndaghy tókken terinin, qany men jasynyng jalghyz óteui - últtyq memleket.

«ÚLY DALA» qozghalysy úly dalanyng asty-ýstindegi materialdyq, ruhany qazyna-baylyq tek halyqqa tiyesili boluy tiyis dep sanaydy.

«ÚLY DALA» qozghalysynyng mýsheleri úly múratqa ashyq sayasat pen ashyq ekonomika, әleumettik tendik pen qoghamnyng tútastyghy arqyly ghana qol jetkizemiz dep biledi. Sondyqtan,  biylikting halyqqa, halyqtyng biylikke degen senimi, adaldyghy boluy tiyis.

«ÚLY DALA» qozghalysy - partiyadan tys, sentristik baghyttaghy qoghamdyq kýsh. Biz sayasy radikalizmge qarsymyz әri Qazaqstandaghy sayasi, ekonomikalyq damu - evolusiyalyq jolmen ghana jýzege asyryluy tiyis dep sanaymyz. Sonymen qosa, biz qazaq halqynyng mýddesine qayshy әreket etetin, Qazaq memleketining derbestigine, tútastyghyna qater tóndiretin kez kelgen destruktivti toptargha qarsy túrudy ózimizding paryzymyz sanaymyz. Otandy qúshaghyna alghanday bolyp, túnshyqtyrugha tyrysatyndargha eshqashan jol bermeymiz!

«Úly dala» qoghamdyq birlestigining úiymdastyru komiyteti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522