Jolymbet Mәkishev. Putin Kenes Odaghyn qayta qalpyna keltirudi kókseydi
Aldaghy bolatyn kezekti preziydent saylauynda Vladimir Putin sózsiz taghy da biylik basyna keledi. Oghan mýmkindigi jetip túr. Óitkeni qazirgi biyliktegilerding kóbisin kezinde Putinning ózi taghayyndaghan. Al olar ózderining «ósuine» kómektesken qojayyndarynyng taghy da taqqa otyruyna mýddeli. Bolashaq preziydentti mazalap jýrgen mәsele az emes. Sonyng biri kelmeske ketken Kenes Odaghyn qayta qúru. Preziydent bolysymen Putin ózining kópten beri kókeyinde jýrgen osy armanyn iske asyratyn siyaqty. Óitkeni el basqarghan kezinde onyng «Kenes Odaghynyng qúlauy 20 ghasyrdaghy eng ýlken geosayasy apat boldy» dep atap ótkeni esimizde. Ókinishpen birge onyng osy sózinen jylt etken júmbaq armandy da bayqap qalghanbyz. Qazir ýkimet basynda jýrgen Putin bolashaqta jýzege asyratyn osy josparlarynyng negizin jasap jatyr. Dәlirek aitqanda jasap qoydy. Búl integrasiyalyq jobany ol «Eraziyalyq Odaq» dep atap jýr. Ózining sózine qaraghanda, ol ýsh memleketting mýsheligimen shekteletin kórinedi... Olar Resey, Qazaqstan jәne Belorusiya. Biraq búl onyng qysqa merzimge arnalghan jospary. Keyin oidaghy maqsatyn oryndaghan song basqalary da búl odaqqa «óz erkimen» qosylady. Qosylmasa olardy «shómishten qaghyp», erkin jayyluyna erik bermeydi. «Jylandy ýsh ret kessende kesirtkelik kýshi qalatyny» siyaqty qazirgi Reseyding búghan qauqary jetedi.
Aldaghy bolatyn kezekti preziydent saylauynda Vladimir Putin sózsiz taghy da biylik basyna keledi. Oghan mýmkindigi jetip túr. Óitkeni qazirgi biyliktegilerding kóbisin kezinde Putinning ózi taghayyndaghan. Al olar ózderining «ósuine» kómektesken qojayyndarynyng taghy da taqqa otyruyna mýddeli. Bolashaq preziydentti mazalap jýrgen mәsele az emes. Sonyng biri kelmeske ketken Kenes Odaghyn qayta qúru. Preziydent bolysymen Putin ózining kópten beri kókeyinde jýrgen osy armanyn iske asyratyn siyaqty. Óitkeni el basqarghan kezinde onyng «Kenes Odaghynyng qúlauy 20 ghasyrdaghy eng ýlken geosayasy apat boldy» dep atap ótkeni esimizde. Ókinishpen birge onyng osy sózinen jylt etken júmbaq armandy da bayqap qalghanbyz. Qazir ýkimet basynda jýrgen Putin bolashaqta jýzege asyratyn osy josparlarynyng negizin jasap jatyr. Dәlirek aitqanda jasap qoydy. Búl integrasiyalyq jobany ol «Eraziyalyq Odaq» dep atap jýr. Ózining sózine qaraghanda, ol ýsh memleketting mýsheligimen shekteletin kórinedi... Olar Resey, Qazaqstan jәne Belorusiya. Biraq búl onyng qysqa merzimge arnalghan jospary. Keyin oidaghy maqsatyn oryndaghan song basqalary da búl odaqqa «óz erkimen» qosylady. Qosylmasa olardy «shómishten qaghyp», erkin jayyluyna erik bermeydi. «Jylandy ýsh ret kessende kesirtkelik kýshi qalatyny» siyaqty qazirgi Reseyding búghan qauqary jetedi. Osylaysha 2013 jylgha qaray TMD elderi ózderining әleumettik jәne ekonomikalyq problemalaryn sheshuding ortaq joldaryn qalyptastyrady. Resey Premierining aituy boyynsha «Ortaq ekonomikalyq kenistikte barlyq kóshi-qon jәne shekaralyq kedergiler alynyp tastalyp,ondaghy azamattar qay jerde oqyp, qay jerde júmys isteytderin ózderi tandaytyn» kórinedi. Búl degenimiz býkil TMD elderi, onyng ishinde Qazaqstanda orys tiline birjola kiriptar bolady degen sóz. Óitkeni ortaq ekonomikalyq kenistikting qatynas tili - búrynghyday orys tili bolyp qala beredi. Osydan keyin orys tilining jaghdayyn jasap, ony «resmy mәrtebesinen» aiyrugha jol bermegen elimizdegi atqaminerlerding sayasatyn kóregendik emes dep kór... Búl bolashaqty boljay biletin kemenger sayasatkerlerding ghana qolynan keletin dýniye. Eng ókinishtisi songhy bes jyldan beri qúrylyp jatqan osynday odaqtardyng barlyghy da birynghay Reseyding mýddesin kózdeuden tughan. Resey óz úpayyn týgendep alghannan song ghana ózgelermen sanasady. Keden odaghy turaly da osylay deuge bolady. Búl úiymnyng ishki-syrtqy isine qatysty qújattar, tarifter men basqa da manyzdy aqparattargha qol jetkizu mýlde mýmkin emes. Sayty da oryssha. Eger taraptardyng mýddesi tolyq qorghalsa úiymnyng barlyq júmysy turaly mәlimet júrtqa jariya etilip, saytta ýsh tilde tolyq aqparat berilui tiyis edi. Jalpy Keden Odaghy - búl 90 jyldan beri qúrylghan eng ýlken ekonomikalyq odaq. Onyng kóptegen prinsipteri Kenes zamanyndaghy jaghdaydy eriksiz eske týsiredi. Kenes odaghy óz kezinde әlemdik naryqtan oqshau ómir sýrgeni belgili. Keden Odaghyn qúrghandardyng kózdegeni de osy. Olar oqshaulanudy qalaydy. Álemdik tәjiriybege kóz jýgirtsek, múnday odaqqa kirgender týbi bir-birine tauar baghasyn tym qymbattatyp satugha kóshedi eken. Óitkeni olar әlemdik naryqta tauardy ózderi qalaghan baghagha ótkize almaydy. Sarapshylardyng pikirinshe, búlaysha túiyq ómir sýru týbinde toqyraugha alyp keletinin kórinedi. Baspasózdegi aqparatqa qaraghanda, 2009 jyldan beri keden komissiyasynyng 14 otyrysy ótip, 194 sheshim qabyldanypty. Biraq júrt búdan beyhabar. Onda ne aitylyp, qanday mәseleler sheshilgeni kóp jaghdayda júrttan jasyryn ústalady. Álde sheneunikter búl úiymda Últtyq mýddemizding eskerile bermeytinin búqaragha bildiruden qorqa ma? Keden odaghy komissiyasynyng hatshysy bolyp Sergey Glazievting taghayyndalghany da tegin emes. Glaziev kezinde Dmitriy Rogozinmen «Rodina» atty sayasy blokty basqarghan. Ol blok Reseydegi últtyq-patriottyq kýshterding basy-qasynda bolghany mәlim. Byltyr osy úiymnyng Minskide kóp nәrsege kózimizdi ashqan baspasóz mәslihaty bolyp ótti. Onda Kremliding sayasatkeri Borodin «2017 jylgha qaray Kenes odaghynyng balamasyn qúramyz» dep mәlimdedi jinalghan júrtqa. Al úiymnyng hatshysy jurnalisterding aldynda «men jurnalisterge 2017 jylgha qaray kenestik kenistik qayta qalpyna keledi» dep jazudy búiyramyn, - dedi. Búlardyng týpki oiyn endi әrkim ózi týsinip alsyn..
Aytpaqshy, Kenes odaghynan bir ózgesheligi búl odaqty kommunister basqarmaydy. Kommunister demekshi, Qazaqstandaghy «qyzyl kósemnin» izbasarlary turaly da birer sóz aita ketsek. Óitkeni bizdegi qalyptasqan jaghdaygha búlardyng qatysy kóp. Ashyghyn aitsaq, Qazaqstanda múnday partiya mýlde bolmauy tiyis. Óitkeni Búl últtyq múratpen, tәuelsizdik iydeyasymen mýlde qabyspaytyn úghym. Oghan qarama-qayshy keletin qúbylys. Al oghan dauys berip jýrgenderding tirligin sayasy satqyndyq dep baghalaugha bolady. Sebebi kommunistik partiyagha dauys beru arqyly biz ózimizdi «sayasy mәngýrttendiruge» jol ashamyz. Búl tәuelsizdik jolynda janyn pida etken Alash azamattarynyng aruaghyn syilamau, Qazaqtyng últtyq múratyna qighash qylyq jasau degen sóz!
«Abay-aqparat»