Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2146 0 pikir 20 Qazan, 2011 saghat 12:06

Gýlmira TOYBOLDINA. «ÚLY DALA» dýbirge tola ma?

Qazannyng 15-de Almatyda «Úly dala» respublikalyq qoghamdyq birlestigining birinshi qúryltayy ótti.

Almatynyng qaq ortasyndaghy Jazushylar odaghynyng aldy qúryltay ótetin kýni qaraqúrym halyqqa toly bolar dep oilaghanbyz. Óitkeni búl kýni aty әzirge qazaqtyng jerin jaryp keterdey bolyp túrghan «Úly dala» qozghalysynyng alghashqy qúryltayy ótpek edi. «Qazaq mәselesi» kórikte qyzghan temirdey balqyp túrghan kezde, aty darday úiymnyng bastamasynan dәmeli júrt qúryltaydan qalmaytyn shyghar degen edik.

 

Adam qarasy aitarlyqtay jinalghanmen, Odaqtyng auqymdy deuge kelmeytin saltanat zalynyng songhy qatarlary mýldem bos qalghanyn kórgende, bú qazaqqa daua joq eken degen oy til úshyna ýiirile ketti. Alys-jaqynnan shaqyrylghan delegattardan ózge kelgen júrttyng deni «búl ne úiym?» nemese «әlipting artyn baghayyq» degenge kóbirek úqsady.

Aldyn-ala taratylghan aqparat boyynsha, búl birlestik qogham qayratkerlerinen bastap, últtyq biznes ókilderi, ziyaly qauym men jastardyng basyn qosuy tiyis bolatyn. Bir esepten búl maqsat oryndalghan da sekildi. Sebebi, múnan biraz uaqyt búryn Memlekettik tildi qoldaugha qatysty ótken mitingide tóbe kórsete almaghan yghay men syghaylardy osynda kórip, quanyp qaldyq. Qysqasy, aimaqtardan kelgenderding sanyn qosqanda, jiyngha 152 delegat kelgen eken.

Qazannyng 15-de Almatyda «Úly dala» respublikalyq qoghamdyq birlestigining birinshi qúryltayy ótti.

Almatynyng qaq ortasyndaghy Jazushylar odaghynyng aldy qúryltay ótetin kýni qaraqúrym halyqqa toly bolar dep oilaghanbyz. Óitkeni búl kýni aty әzirge qazaqtyng jerin jaryp keterdey bolyp túrghan «Úly dala» qozghalysynyng alghashqy qúryltayy ótpek edi. «Qazaq mәselesi» kórikte qyzghan temirdey balqyp túrghan kezde, aty darday úiymnyng bastamasynan dәmeli júrt qúryltaydan qalmaytyn shyghar degen edik.

 

Adam qarasy aitarlyqtay jinalghanmen, Odaqtyng auqymdy deuge kelmeytin saltanat zalynyng songhy qatarlary mýldem bos qalghanyn kórgende, bú qazaqqa daua joq eken degen oy til úshyna ýiirile ketti. Alys-jaqynnan shaqyrylghan delegattardan ózge kelgen júrttyng deni «búl ne úiym?» nemese «әlipting artyn baghayyq» degenge kóbirek úqsady.

Aldyn-ala taratylghan aqparat boyynsha, búl birlestik qogham qayratkerlerinen bastap, últtyq biznes ókilderi, ziyaly qauym men jastardyng basyn qosuy tiyis bolatyn. Bir esepten búl maqsat oryndalghan da sekildi. Sebebi, múnan biraz uaqyt búryn Memlekettik tildi qoldaugha qatysty ótken mitingide tóbe kórsete almaghan yghay men syghaylardy osynda kórip, quanyp qaldyq. Qysqasy, aimaqtardan kelgenderding sanyn qosqanda, jiyngha 152 delegat kelgen eken.

Qúryltayda spiykerler jiyn tórine jayghasty. Olar: Jaqsylyq Amanúly - aqyn,Talghat Ábdijappar - Aughan soghysy jauyngerlerining «Ardager» qoghamdyq birlestigi tóraghasynyng orynbasary, Almaty qalalyq mәslihatynyng deputaty, Aydar Álibaev - Qazaqstan zeynetaqy qorlary assosiasiyasynyng preziydenti, Rahym Ayypúly - kәsipker, qogham qayratkeri, «Jebeu» Respublikalyq birlestigining atqarushy diyrektory, Izbasar Bozaev - kәsipker, Almaty sauda palatasynyng preziydenti, Ghabiyden Jәkey - Ghabit Mýsirepov atyndaghy qoghamdyq qordyng preziydenti, Dәuren Quat - «Abay-aqparat» qoghamdyq qorynyng preziydenti, Aydos Sarym - sayasattanushy, qogham qayratkeri, Aldajar Seyitúly - Aughan soghysynyng ardageri, «Aybyn» ordenining iyegeri, imam.

Birinshi sóz «Úly dala» qoghamdyq birlestigi úiymyn ýilestirushilerding biri Aydos Sarymgha berildi.

«Búl qozghalys osyghan deyingilerge qaraghanda dәrejesi joghary boluy kerek», - dedi Aydos Sarym. Bayandamashy múnan әri qazir qazaq últyn bóluding qajeti joq ekenin jәne ózge úlystargha qamqor bolu kerektigin aitty.

- Bizding ózgelerden aiyrmashylyghymyz ne? Bizding biylikpen, ózge partiyalarmen ara qatynasymyz qanday bolady? «Úly dala» býgin ýkimetpen de, biylikpen de, parlamentpen de, sayasy partiyalarmen de júmys isteydi, sóitip ýlken-ýlken mәselelerdi sheshetin de jaghdaygha jetemiz, - dedi bayandamashy.

Búdan әri Aydos myrza «Úly dalanyn» ýlken qoghamdyq kýshke ainaluy kerek ekendigin aitty. «Bizding әrqaysymyzdyng bólek-bólek ýlkendi-kishili úiymdarymyz bar, biraq biz jeke-jeke jýrip, mәsele sheshe almaymyz, bizge birigu kerek. Aymaqtargha shyghyp, kópting kýshin kórsetetin zaman keldi. Býgingi biylik milliondaghan dollardy syilaydy degen edim, biylik milliondardy, qarapayym azamattardy syilauy kerek. Biz solardyn, milliondardyng dausy boluymyz kerek. Baylyq milliondargha tәueldi boluy kerek. Kez kelgen mәseleni ýlken qoghamdyq dәrejede kóteruimiz kerek. Biz biylikke talaspaymyz, halyq ýshin júmys isteymiz. Populizmge barmaymyz...» - dedi Aydos Sarym.

Áriyne, әrbir jana isting bolashaqta berer ýmiti býgingi oigha ýlken bolyp kórinetini ayan. Sodan da bolar, Aydostyng keleshek kókjiyekti jaghalata sóilegen sózinde ýlken ýmit basym boldy. Álbette, qazaq ýshin bastalghan isting jemisi asta-tók bolghany ghaniybet qoy...

«Aq jol» partiyasynyng jana saylanghan tóraghasy Azat Peruashev últ mәselesin osy uaqytqa deyin tek aldynghy buyn ókilderining kóterip kelgenin, býgin últ mәselesinde jastar boy kórsete bastaghanyn atap ótti. Onyng pikirinshe, últ mәselesin dәl osylay jastar kóteretin uaqyt jetti. Últqa qatysty qordalanghan mәselelerdi jastardyng qolgha ala bastauy - onyng osy jiyngha keluine basty sebep bolghan kórinedi.

«Azat» JSDP-nyng atynan shyghyp sóilegen Ámirjan Qosanov: «Eger últtyng tilin, dilin, salt-dәstýrin janghyrtu turaly aitylatyn sózge bәige jariyalanatyn bolsa, qazaq búl bәigede birinshi oryn alghan bolar edi, - dedi. - Qazaqta biyiktik pen kendik bar, biraq 20 jyl boyy qordalanghan mәselelerdi sheshude terendik tanyta almay otyrmyz. «Úly dalanyn» túghyrnamasyndaghy elding qazba baylyghy halyqtyng iygiligine tiyesili bolu kerek degeni jәne demokratiyalyq qúndylyqtargha qatysty aitylghandary bizding «Azat» partiyasynyng ústanymyna sәikes keledi. Biz osy baghytta sizdermen birigip júmys isteytin bolamyz», - dedi «Azattyn» bir serkesi.

«Ruhaniyat» (Jasyldar partiyasy) partiyasynyng tóraghasy Serikjan Mәmbetalin últ ýshin eng basty degen qadau-qadau súraqtardy taghy bir qaytalap ótip, múnyng bәri «Ruhaniyattyn» baghdarlamasynda bar ekenin eskertip ótti. «Dәl qazir qazaq últy ýshin basty qauip - býgingi biylik bizdi qaytadan Resey bodandyghyna aparghaly otyr. Ortaq ekonomikalyq kenistik, ortaq valuta osynyng belgisi. Eger biz qayta bodandyqtyng noqtasyn kiysek, qazaq últynyng tarihy orystar qalay qalasa, solay jazylatyn bolady, qazaq tilining damuy shekteledi, ekonomika, syrtqy sayasat, valuta, kóshi-qon mәselesi Mәskeuding pәrmenimen sheshiletin bolady. Jeltoqsan kóterilisining bar shyndyghy qúpiya kýiinde qalady. «Sondyqtan býgin Qazaqstangha Euroaziyalyq odaq qolayly», - dedi Serikjan Mәmbetaliyn.

 

Birinen keyin biri sóz alghan ghalymdar men óner adamdary, jastar qozghalystarynyng jetekshileri, týrli qoghamdyq úiym ókilderi men jetekshileri qazaq últynyng mәselelerine jan-jaqty toqtaldy. Óz kezeginde sóz alghan aqyn Jaqsylyq Amanúly: «Últ dep, til dep shyryldap jýrgen jalghyz Múhtar Shahanov emes, onday azamattar barshylyq», - dey kelip, qazaq últynyng mýddesin әr qazaq otbasy ózinen bastauy kerek ekenin qadap aitty. Al Sovet-Han Ghabbas: «Qazirgi ata-ana jetidegi balany jetpis týrli týiinmen mektepke әkeledi. Ata-analardyng ózine de kómek kerek. Biz qazir Almaty oblysynyng birneshe audanynda ata-analargha arnalghan mektep ashyp, júmys istep jatyrmyz. Osynday naqty ister kerek», - dedi.

Elge әli tanylyp ýlgermegen «Jas maman» qoghamdyq birlestigining ókili Erkebúlan Iliyasov jastargha qatysty mәselelerdi kóteruge, onyng sheshu joldaryn izdestiruge dayyn ekendikterin jetkizdi. Qazaq tiline ýnemi janashyr bolyp jýretin Asyly Osman últqa qatysty kez kelgen mәsele qazir qoghamda kóterilip jatqanyn, biraq olardyng әli de shaban jýrgizilip otyrghanyn sóz etti.

Qúryltay óz júmysynyng sonyna qaray, basqaru jәne úiymdastyru mәselelerin dauysqa saldy. Qúryltaydyng Ortalyq organyn tóralqa saylasyn degen úsynysqa delegattar bir kisidey qol kóterdi. Aldaghy uaqytta «Úly dala» respublikanyng barlyq oblystary men audandarynda óz filialdaryn ashu ýshin, birlestikti tirketu ýshin júmys isteytinderin mәlimdedi. Aydos Sarymnyng aituyna qaraghanda, olar bir jyl emes, jarty jylda qozghalysty tirkeuge, tirketuge kýsh salady. Eger osyghan deyin belsendiler aimaqtarda jedel júmys jýrgizse, filialdardy tirkeu tez jýzege asuy mýmkin.

«Úly dala» respublikalyq qoghamdyq birlestigi basqaru isinde «tóragha», «teng tóragha» degenderden әzirge bas tartyp otyrghandaryn jetkizdi. «Sebebi, osy uaqytqa deyin týrli sayasy partiyalar men qoghamdyq úiymdar belgili bir túlgha men belgili bir qarjynyng ghana ainalasynda toptasyp, qúrylyp keldi. Bizde búl kerisinshe bolady: biz aldymen el ishindegi halyq janashyrlaryn, qogham belsendilerin izdep tauyp, olardyng qalay júmys istegenine qaray basshylyq qyzmetke saylaytyn bolamyz. Jergilikti jerde, ortalyqta halyq óz tandauyn jasaydy», - deydi úiymdastyrushylar. Al әzirge ortalyqta bolsyn, aimaqtarda bolsyn, tek qana ýilestirushiler júmys isteydi.

Basshy ataulyny jasaghan qyzmetine qaray halyqtyng ózi saylaytyn bolsa - búl demokratiyanyng basty belgisi bolary haq. Bir sózben aitqanda, «Úly dala» ýshin úly kýnder әli alda sekildi. Óitkeni qúryltay óz delegattaryna baghdarlama emes, sayasy ústanymdaryn tanytatyn túghyrnama ghana taratty. Al baghdarlama aldaghy uaqytta, úiymdastyrushylar aitqanday, el ishinde talqylanyp, týzilip, kelesi qúryltayda jariya etiledi. «Úly dalany» úiymdastyrushylar búl qozghalystyn, jogharyda aitylghanday, osyghan deyin qúrylghan týrli sayasi, qoghamdyq úiymdardan joghary bolatynyna senimdi kórindi.

 

Áytse de býkil sanaly ghúmyrlaryn últ pen tilding taghdyryna arnap jýrgen Múhtar Shahanov pen Dos Kóshim siyaqty tanymal azamattardyng qúryltayda bas kórsetpeui, tym qúrysa qúrmetti qonaq bolyp otyrmauy - «qazaq mәselesi» taghy da jarqyshaqtanyp kete me degen kýdikke sebep boldy. Qúrmetti qonaq retinde kelgenderden Tólegen Jýkeev qúttyqtau sóz aitqany bolmasa, beligili qogham qayratkerlerinen eshkimdi kóre almadyq. Jiynnyng ortasynda kelgen Asylbek Qojahmetov, 15-20 minuttan song zaldan eleusiz shyghyp ketti.

Biraq qozghalys ýilestirushilerining biri Aydos Sarym bir sózinde: «Biz jasaghan baghdarlamada kórsetilgen naqty mәseleni sheshudi óz jauapkershiligine alatyn kez kelgen sayasy partiyagha ertengi saylau kezinde qol jinaugha kómektesip, qoldau tanytamyz», - degen-di. Búl shamasy Aydos myrzanyng sayasy partiya basshylaryn jana qoghamdyq úiymnyng qoldauyna nәumiyez qyludyng amalymen aitqan sózi boluy kerek. Aytpaqshy, «Úly dala» eldegi sayasy partiyalardyng birine qol jinaugha kómektesetin bolsa, múnday dәme «Núr Otan» nemese «Aq jol» partiyalarynda da boluy әbden mýmkin. Sebebi, búl eki partiya qazaqtyng últ patriottarymen mardymdy júmys jasay almay, búl orayda Aqordanyng aidauynda jýrgen partiyalar ekeni belgili.

Taghy bir belgilisi - jana qozghalys adamdardy últyna, tegine qaramastan, «qazaq ýshin», «memleket ýshin» degen barlyq azamattardy biriktirudi maqsat etedi. Últtyq liyberalizmdi damytyp, progresshil konservatizmdi nasihattaydy. Qazaqstannyng qazirgi jetken jetistikterin moyyndaydy. Batystyng basty qúndylyqtaryn qabyldaydy, qabylday otyryp, qazaqtyng tilin, salt-dәstýrin, tarihyn, últtyq qúndylyqtaryn saqtaugha basa mәn beredi.

Búl, әriyne - aldaghy maqsat, al onyng qalay jýzege asaryn uaqyt kórsetedi. Eng bastysy - «Úly dalanyn» dýbirin jalpaq qazaq jerinen estisek degen ýmitti júrttyng senimi seyilip ketpese bolghany.

Gýlmira TOYBOLDINA,

«D»

 

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 35 (118) ot 19 oktyabrya 2011 g.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5489