Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2241 0 pikir 20 Qazan, 2011 saghat 12:11

Gýlzina Bektasova. «ÚLY DALA» ÚLTTYNG SÓZIN SÓILEMEK

Osydan birer apta búryn elimizde taghy bir qoghamdyq birlestikting túsauy kesilgen bolatyn. Últ ýshin qyzmet etuge dayar, әrdayym últtyq mýddeni biyik qoyyp, elimizdegi sanaly el azamattaryn tegi men etnikalyq ereksheligine qaramastan, últ ýshin, memleket ýshin qyzmet etuge ýndeytin «Úly dala» dep atalatyn qoghamdyq qozghalys qazaqtyng tilin, dilin, dinin, salt-dәstýri men tarihyn saqtaugha erekshe den qoidy basty maqsat etip otyr. Batystyng demokratiyalyq qúndylyqtaryn saqtay otyryp, júmys isteuge әzir qozghalystyng alghashqy qúryltayy da bolyp ótti.
«Úly dala» qoghamdyq qozghalysynyng irgesi osydan ýsh jyl búryn qalanghan eken. Biraq, onyng qyzmeti ontýstik ónirmen ghana shektelip qalypty. 15 qazanda Jazushylar odaghynyng Ádebiyetshiler ýiinde ótken «Úly dala» respublikalyq qoghamdyq birlestigi qúryltayynda qozghalystyng jarghysy jәne baghdarlamasy qabyldanyp, jetekshi organdaryn anyqtady. «Úly dala» - qogham qayratkerleri, últtyq biznes ókilderi, ziyaly qauym men jastardy, sonday-aq azamattyq ústanymyn biyik qoyatyn jandardyng basyn qosudy maqsat etedi.

Osydan birer apta búryn elimizde taghy bir qoghamdyq birlestikting túsauy kesilgen bolatyn. Últ ýshin qyzmet etuge dayar, әrdayym últtyq mýddeni biyik qoyyp, elimizdegi sanaly el azamattaryn tegi men etnikalyq ereksheligine qaramastan, últ ýshin, memleket ýshin qyzmet etuge ýndeytin «Úly dala» dep atalatyn qoghamdyq qozghalys qazaqtyng tilin, dilin, dinin, salt-dәstýri men tarihyn saqtaugha erekshe den qoidy basty maqsat etip otyr. Batystyng demokratiyalyq qúndylyqtaryn saqtay otyryp, júmys isteuge әzir qozghalystyng alghashqy qúryltayy da bolyp ótti.
«Úly dala» qoghamdyq qozghalysynyng irgesi osydan ýsh jyl búryn qalanghan eken. Biraq, onyng qyzmeti ontýstik ónirmen ghana shektelip qalypty. 15 qazanda Jazushylar odaghynyng Ádebiyetshiler ýiinde ótken «Úly dala» respublikalyq qoghamdyq birlestigi qúryltayynda qozghalystyng jarghysy jәne baghdarlamasy qabyldanyp, jetekshi organdaryn anyqtady. «Úly dala» - qogham qayratkerleri, últtyq biznes ókilderi, ziyaly qauym men jastardy, sonday-aq azamattyq ústanymyn biyik qoyatyn jandardyng basyn qosudy maqsat etedi.
«Úly dala» Respublikalyq qoghamdyq birlestigining ókilderi «Atalghan úiym qoghamdyq pikirlerding altyn ózegi men pragmatizmning qúndylyqtaryna iyek arta otyryp, týrli ýndeuler men kózqarastarda óz ústanymyna beriktik tanytyp, etnikalyq nemese basqa da tegine qaramastan «qazaq ýshin», «memleket ýshin» degen barlyq el azamattaryn biriktirudi oilaydy. Kýni keshe ghana túsauyn kesken qozghalys últtyq liyberalizmdi damytyp, «ozyq konservatizm» iydeologiyasyn nasihattaymyz deydi. «Úly dala» birlestigi Qazaqstannyng qazirgi jetken jetistikterin moyyndap jәne Batystyng demokratiyalyq qúndylyqtaryn qabylday otyryp, qazaqtyng tilin, salt dәstýrin, tarihyn, últtyq qúndylyqtaryn saqtay otyryp, odan әri damytudy kózdeydi.
Qozghalys ókilderi «Biz, HHI ghasyrdyng barlyq talaptaryna jauap beretin jana formattaghy últtyq qozghalystargha qoghamnyng susap otyrghanyna senimdimiz» degendi algha tartady. Sonymen birge, «úly dalalyqtar»: «ÚLY DALA» qozghalysynyng sayasy ústanymy - liyberaldyq konservatizm. Biz halyqtyng tandau erki men saylau qúqyna, azamattardyng bostandyqtaryna danghyl jol ashatyn, әlemdik tәjiriybeden ótken, ozyq liyberaldyq iydeyalardyng jaqtaushysymyz. Sonymen qosa, memleket pen sharuashylyqty basqarudyng kez kelgen qalyby qazaq halqynyng ghasyrlar boyy qalyptasqan sayasi, әleumettik, intellektualdyq oiy men ghúrpyna meylinshe beyimdelip, soghan qyzmet etui tiyis dep oilaymyz. Óitkeni, el men jerding tóltuma bolmysyn eskermey, memleket pen últtyng tabighy tútastyghyn qamtamasyz etpey túryp, Qazaqstandaghy jeke adam men azamattyng qúqyghyn qamtamasyz etu mýmkin emes» deydi.
Jarghysy men baghdarlamasy qabyldanghan «Úly dala» qozghalysynyng ókilderi «ÚLY DALA» qozghalysynyng memlekette túryp jatqan barlyq etnos ókilderining qúqyqtary men tildik, mәdeni, diny qajettilikterine qúrmetpen qaraytynyn da tilge tiyek etedi.

Gýlzina Bektasova

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=35&id=6759

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5484