Aqyryp tendik súraghan
XIX ghasyrdaghy zúlym imperiyanyng otarlau sayasatynyng eldegi zalym isterine qarsy kýresting әigili qolbasshylary Isatay men Mahambet bastaghan kóteriliske eki ghasyrgha juyq uaqyt ótse de qayran erlerding qadirli esimderi jalghasqan júrtynyng jadynda әspettep saqtalumen keledi. Ol erlik tek erlik emes edi, ol - anyghynda, halyq aldynda tútas bolu, elding eri bolu, arqa sýier azamaty bolu paryzyn jankeshtilikpen óteuding erlikteri edi. Sóitken batyrlardy este saqtau maqsatynda atqarylghan iygilikti ister, sirә, az emes sekildi. Sonyng ózinde orny olqy anyq bir nәrse bar, ol - Isatay batyrdyng qaza bolyp, jerlengen jeri belgili bola túrsa da, qazaqy úghymda - layyghymen «basy qaraytylmauy», jalpy úghymda kórnekti belgi qoyylmauy. Songhy kezderi mәselening osy jaghy «Ana tili» gazetinde jәne basqa birqatar búqaralyq aqparat qúraldarynda әngimelene bastady. Ádette, әrkim de bilgenin, estigenin aitugha erikti. Biraq mәsele - kimning ne aitqanynda emes, týptep kelgende, shyndyghy solardyng qaysysy ekendiginde. «Osymen baylanysty aqiqaty - osy» dep nýkte qoyayyn deuden emes, mýmkindigimshe zertteu, taldau, súrastyru arqyly, osydan on jyl búryn oblystyq «Aqtóbe» gazetinde jariyalanghan «Aqyryp tendik súraghan» dep atalghan materialyma nazar audartqym keldi. «Ana tili» gazeti - oqyrmangha Isatay Taymanúlynyng batyrlyghy, taghdyry turaly túshymdy dýniyeler úsynyp kele jatqan basylym.
XIX ghasyrdaghy zúlym imperiyanyng otarlau sayasatynyng eldegi zalym isterine qarsy kýresting әigili qolbasshylary Isatay men Mahambet bastaghan kóteriliske eki ghasyrgha juyq uaqyt ótse de qayran erlerding qadirli esimderi jalghasqan júrtynyng jadynda әspettep saqtalumen keledi. Ol erlik tek erlik emes edi, ol - anyghynda, halyq aldynda tútas bolu, elding eri bolu, arqa sýier azamaty bolu paryzyn jankeshtilikpen óteuding erlikteri edi. Sóitken batyrlardy este saqtau maqsatynda atqarylghan iygilikti ister, sirә, az emes sekildi. Sonyng ózinde orny olqy anyq bir nәrse bar, ol - Isatay batyrdyng qaza bolyp, jerlengen jeri belgili bola túrsa da, qazaqy úghymda - layyghymen «basy qaraytylmauy», jalpy úghymda kórnekti belgi qoyylmauy. Songhy kezderi mәselening osy jaghy «Ana tili» gazetinde jәne basqa birqatar búqaralyq aqparat qúraldarynda әngimelene bastady. Ádette, әrkim de bilgenin, estigenin aitugha erikti. Biraq mәsele - kimning ne aitqanynda emes, týptep kelgende, shyndyghy solardyng qaysysy ekendiginde. «Osymen baylanysty aqiqaty - osy» dep nýkte qoyayyn deuden emes, mýmkindigimshe zertteu, taldau, súrastyru arqyly, osydan on jyl búryn oblystyq «Aqtóbe» gazetinde jariyalanghan «Aqyryp tendik súraghan» dep atalghan materialyma nazar audartqym keldi. «Ana tili» gazeti - oqyrmangha Isatay Taymanúlynyng batyrlyghy, taghdyry turaly túshymdy dýniyeler úsynyp kele jatqan basylym. Osyghan oray atalghan maqalamdy osy gazetke yqshamdap jariyalanghandy qúp kórdim. Material, salystyrmaly týrde - eski, biraq ol - tariyh, al tarihta kóne de, jana da joq. Tek ótken uaqyt qana bolady. Búl túrghydan alghanda atalghan material derekteri eskiruge jatpasa kerek. Osynda esimderi atalghandar osy oblysta enbek etip, ómir sýrude.
Qazaq tarihyndaghy últ azattyghy jolyndaghy eng әigili kóterilisterding biri - Isatay men Mahambet bastaghan qozghalystyng songhy shayqasy 1838 jyly 12 shilde kýni qazirgi Aqtóbe oblysynyng Qobda audany ónirinde ótkeni resmy qújattardan belgili. Biraq jyldar boyy әrtýrli ezgilerden esengirep qalghan júrtymyzdyng kóp uaqyt boyy onyng býge-shigesin eske týsirumen kóp sharuasy bolmay, ol qasiyetti kýres tek tarihi, onda da kommunistik kózqaras qyrymen bayandalyp, negizgi mәni men múrattary ashylmay keldi.
Isataydyng qabirin izdeu alghash Oiyl audanynan bastau alghan-dy. Sonda 1966 jyldyng jaz aiynda osy audangha Almatydan qazaqtyng túnghysh antropolog-ghalymy, әigili Mihail Gerasimovtyng shәkirti Noeli Júmabayúly Shayahmetov kelgen. Jasy otyzdyng shamasyna ne jetip, ne jetpegen adam eken. Sonshalyqty sypayy, biyazy, jyly sóileydi. Ol bizge, ghalymdyghy óz aldyna, qazaqtyng kenes túsyndaghy tarihynda el basqaruda eleuli iz qaldyrghan iri memleket qayratkeri, 1942-1954 jyldar arasynda respublika Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy bolghan Júmabay Shayahmetovtyng balasy ekendigimen de qyzyqty kóringen. Sonau Almatydan «mynau jer týbi» deytindey batystaghy Oiylgha kelu maqsaty - Isataydyng mýrdesin tauyp, onyng bas sýiegi boyynsha gerasimovtyq әdispen kelbetin jasau eken.
Ghalym audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Baysalbay Jolmyrzaevpen kezdesip, burodan «Iske sәt» degen qoldaudy estigennen keyin nysanaly jerge jetuge asyqqan.
Antropologtyng jinaghan mәlimeti boyynsha, Isataydyng mýrdesi audannyng Qobdamen shekaralas Batpaqty ózenining Qiylgha qúyar túsy bolugha kerek edi.
Biraq mýrde nysanaly jerden tabylmay, ghalym sodan Almatysyna oralghan. Jýzi jyly, minezi biyazy bolghanymen janary oqys úshqyn shashyp qalatyn Noeli ketkende keyin qalay da tappay qoymaytyn yntamen oraludy oilap ketken eken. Sodan aragha on jylday uaqyt salyp, Qiyl ózenining tamaghyna tayau jerge qayta kelgen.
Búl jerde myna bir mәselening basyn ashyp alu kerek. Isatay bastaghan kóterilis turaly әdebiyetter men jazbalarda, sonday-aq auyzeki әngimelerding bәrinde de batyrdyng basy kesilgeni turaly aitylady. Patsha ýkimeti bolsa, Isataydyng basy ýshin 500 som bәige jariyalaghany resmy qújattardan belgili. Meninshe, tarihshy A.Ryazanovtyng 1926 jyly jaryq kórgen «Vosstanie Isataya Taymanova» degen kitaby naqty resmy qújattargha negizdelgendikten zertteulerine senimmen qaraugha kerek siyaqty. Ol kitabynda polkovnik Gekening habarlama qaghazdarynda Isataydyng songhy shayqasy men qazasy turaly mәlimetterding tolyq ekendigin aita kelip, bylay bayandaydy: «Songhy úrysta Isatay at ýstinde jýrip jaularyna sadaq oghyn jaudyryp, ózine úmtylghan uryadnik Bogatyrevting atyn eki jerden jaralady. Sol kezde kazak Zelenin batyrgha vintovkadan eki ret oq atqanymen, tiymey ketti. Sodan onyng ýshinshi oghy batyrdyng atyn qúlatty. ....Batyr búghan qaramay, jaularymen jayau qylyshtasa jýrip, taghy bir kazakty jaralady. Onyng sauyty jәne eki pistoleti bolatyn. Alayda kýsh teng bolmaghandyqtan jaqyn kelgen bir kazak qapysyn tauyp, nayza saldy. Uryadnik Bogatyrev qylyshymen sol arada basyn kesti. Batyr qansyrap qúlap bara jatqanda qazaq jigitteri onyng qoldarynan ústay berip edi, biraq kazaktar oljany ózderinen shygharghysy kelmedi. Bogatyrev vintovkasyn onyng keudesine taqap túryp taghy atty.
Osy bes adam orys ýkimeti batyrdyng basyna taghayyndalghyn 500 som syilyqty bólip aldy...»
Osy sóilemderding qisyny men ýsh nýktelerden bayqalghanday, batyrdyng basyn kesip alghandyghy shýbә keltirmeydi.
Búl - resmy qújattardaghy bayandaular. Al el auzyndaghy bir әngimede, atap aitqanda, osydan ýsh-tórt jyl búryn ómirden ótken qariya Súltanov Týrkpen (men de ol kisining jazbasy saqtauly - I.A.) bylay deydi: «Eshkiqyrghan (shayqas ótken jerge jaqyn - I.A.) soghysynda Isataydyng aty orgha qúlap, basyn bireu kesip alyp qashqan da, ekinshi bireu sýiegin ala qashqan eken. Sonda Ábilen ataydyng (Ábilen-Isataydyng batyrlarynyng biri, Sherniyaz aqynnyng әkesi Jarylghaspen birge tughan adam-I.A.) әieli aiqay salyp: «Qarasaqal, Ábilen, Qúdaybergen (ýsheui de aghayyndy adamdar-I.A.), qaydasyndar» - dep, astyndaghy qaralaayaq aighyrgha qamshy basqanda(osy erjýrek әielding esimi tabylar ma edi?!) Ábilen de solay qaray jýitkiydi. Ábilen әlgilerge jaqyndaghanda kazaktar seskenip, sýiegin tastay qashqan..»
Múndaghy qisyn batyrdyng denesi qalyp, basy ketkendigin bildiredi. Búlardy Noeli, әriyne, bilmeydi emes, sonda tym bolmasa mýrdesin kórip, anyghyna jeteyin degeni shyghar, qazugha taghy keldi.
Men búl materialda kóterilisting sol songhy shayqasy qazirgi Qobda audanynyng Sheyitsay degen jazyghynda qalay bastalyp, qalay ayaqtalghandyghyn bayandamaymyn. Ol jogharyda aitylghan A.F.Ryazanovtyng zertteu enbeginde, tarihshy Isatay Kenjaliyevting kitabynda, sonday-aq әr jyldary birqatar búqaralyq aqparat qúraldarynda birshama bayandalghan. Zertteushilerge búlardy jan-jaqty sóz etuge kóterilisting mәn-jayyn bayandaytyn derekterding Reseyding Orynbor, Peterburg qalalaryndaghy múraghattaryndaghy resmy qújattarda saqtauly ekendigi de kómektesse kerek. Búl rettegi qújattardyng moldyghy oqighanyng barysyn әlde de asha týsu ýshin izdestiru júmystaryn atalghan qalalarda odan әri jalghastyra berudi qajet etetin de sekildi.
Men eger janylmasam, ghalymnyng 1966 jyly Oiylgha keluinde de, keyin 1975 jyly Qobda audanyna keluinde de ýkimet nemese respublikanyng ghylymy mekemesi tarapynan oghan eshqanday materialdyq, tipten moralidyq jәrdem bolghan joq. Sol sebepti Oiylda da, Qobda da qabirdi qazumen jogharyda aitylghanday, erikti az ghana «arhelogtar» ainalysty. Sóitip, Isataydyng mýrdesi jatqan jer 1975 jyly qazirgi Qobda audanyndaghy Sheyitsay degen jerden tabylghan. Ghalym batyrdyng basyn tappasa da, denesin anyqtap, degenine jetti. Joqtan bar jasaumen teng osy oqigha elde erlikke teng bir janalyq retinde qabyldanuy kerek edi. Alayda biylik oghan nazar audarmaghandyqtan búl eleuli is tek әlgindey azdaghan eriktilerding ghana mýddeleri sekildenip, tez úmytyldy. El Noelidi de úmytqan siyaqty. Ghalym qazir Mәskeu qalasynda bir bólmeli pәterde túratyn kórinedi.
...Oyyl audanymen shekaralas Isatay audany derbes әkimshilik retinde 1976 jyly Qobda audany qúramynan bólinip shyqty. Audannyng búlay ataluy osy jerden batyr mýrdesining tabyluy sebepti sol kezdegi oblystyq partiya komiytetining hatshysy, qazir zeynetker, el azamaty Kenes Nokinning úsynysy boyynsha bekitilgen. Sol kezde audandyq partiya komiytetining alghashqy birinshi hatshylarynyng biri Maqsot Kereyúly Balghynov Isatay esimin este qaldyrudyng mýmkin bolghan sharalaryn qolgha aldy. Qabirding basyna ornatu ýshin temir materialdan shaghyn qorshau jasatyp, qaydan, qalay әkeldirgenin bilmeymin, bir ýlken kólemdi tasqa batyrdyng jәne sol shayqasta ózimen birge qaza bolghan balasy Qúspannyng esimderin qashap jazdyrghan. Biraq ol da kóp úzamay basqa audangha qyzmetke auystyrylyp, búl rettegi onyng basqa da kóp oilary jýzege aspay qaldy. Ol ózi elding qúrylymdyq ta, sayasy da jýielerinde, әsirese kadrmen baylanysty ózgerister jiyilep, túraqsyzdyq oryn alghan әri-sәri kezeng edi.
Men Sheyitsaygha osy oqigha ótkennen keyin 12 jyldan song 1988 jyly barghanmyn. Ol kezde saydyng úrys jasalghan joghary jazyqtyghynda biyiktigi qúmyrsqanyng iyleuindey ghana sansyz úsaq tómpeshikter - azattyq jolynda sheyit bolghan babalardyng beyitteri kóz úshyna deyin tizbektelip jatty. Isataydyng sýiegi jatqan jer sol jalpaq tizbekting say jaq shetinde eken. Maghan «osy edi» dep kórsetken múnyng ózgelerden ereksheligi - barlyq basqa tómpeshikterding bәri de jermen dengeyles tegisteluge qaraghan da, al mynau keyin qazylghanyn anghartyp, jas topyraq týrinde ýiindi bolyp jatty. Ýstinde batyr men balasy Qúspannyng esimderi jazylghan qarapayymdau әlgi temir qorshau qoyylghan. Jogharyda aitylghan kólemdi eskertkish tas «búl elsiz jerde eshkimning kózine týspeydi» dep keyin kenshar ortalyghy - Novonadejdinka mekenine tayau Aqtóbe-Oral kóterme jolynyng jiyegine aparylghan. Sosyn ony kenshar diyrektory Halidolla Saghyndyqov ortalyq mekenge jetkizgen...
Isataydyng songhy shayqasy ótken myna Qiyl ózeni de jergilikti bolmasa, basqa kólemdi kartalarda kezdese bermeydi. Búl jerde karta týgili, osy manaydan sәl әrirektegiler de bile bermeytin Suyqbúlaq pen Aqbúlaq, kishkene Qaraghandy ózeni Qiylmen salalas, qaptaldas aghyp jatyr. Uaqyt bәrin de ózgertedi - shayqas zamanynda, yaghny búdan bir jarym ghasyr búryn Suyqbúlaq pen Aqbúlaq qosylyp aghyp, ótkel bermeytin ózender bolghan desedi. Keybir keyingi mәlimetterde Aqbúlaqty býgin tek jay aghyp jatqan búlaq retinde qarap, Isataydyng úrys maydanyn búghan qimay, qomsynyp, әrirektegi Orynbordyng Aqbúlaghy deu de bar.
Men jogharyda aitqanymday, Sheyitsaygha 1988 jyly kelgen jurnalistik is-saparymda kóterilisting songhy shayqasy turaly jaza almadym. Sebebi mening jazatynym da oqulyqtardan, әdebiyetterden búrynnan belgili jaydy qaytalau ghana bolyp shyghar edi. Al jana pikir aitu ýshin oqighanyng mәn-jayyn bayyppen zerdelep ghylymgha, naqtylyqqa, ótkenning shynayy bolmysyn ashatynday tarihy erejelerge sýienu qajet-ti.
Sonymen batyrdyng sýiegi tabyldy, qarapayym bolsa da temir qorshau jasalyp, eskertkish tas qoyyldy delik. Ol 1978 jyl bolatyn. Sheyitsay ol uaqytta Isatay audanyna qarasty «Qiyl» kensharynyng jeri edi. Keyin kenshar әldebir sebeptermen kórshi Qobda audanynyng qaramaghyna berildi. Osydan keyin-aq Sheyitsay oqighasyn әigileu jóninde jaqsy bastalghan búrynghy birsypyra ister endi ol audanda joqtaushysy joqtyqtan birte-birte úmytyla berdi. Eger Isatay audandyq partiya komiytetining birinshi hatshylyghyna 1985 jyly Ersayyn Ájibaev kelmegende búl kýnde batyr jatqan jerden mýldem kóz jazyp qaluymyz әbden mýmkin edi. Sheyitsay búl kezde kórshi Qobda audanyna qaraghanmen tughan júrtynyng mәdeniyeti men ónerine, tarihyna, salt-dәstýrine qashan da sergektigimen tanymal Ersayyn Ysqaqúly әigili últ-azattyq kóterilisting ataqty kósemi jatqan jerdi bir sәt esinen shygharghan joq. Sóitip, ol irgeles Qobda audandyq partiya komiytetining sol kezdegi birinshi hatshysy IY.Lusenkogha jolyghyp, (Sheyitsay ol kezde Qobda audanyna qaraghan. I.A.) osyghan nazar audarudy ótingende marqúm IY.Lusenko oghan yqylas tanyta qoymaghan. Sodan Erekeng óz audanyndaghy partiya, kenes qyzmetterindegi jauapty adamdardy ertip, Sheyitsaydy kóruge keledi. Shayqas ótken alaptaghy tómpeshikter tegisteluge de tayap qalghan. Al Isataydyng qabiri qayda? Sóitse, sol sansyz tómpeshikterding say jaq shetinde eken. Erekeng bireulerden estigen әlgi temir qorshau túr. Oghan Isatay men onyng balasy Qúspannyng esimderi jazylghan. Ózge audan, ózge territoriya jәne onyng eleuli sayasy mәni bolghandyqtan ol kezde óz betinmen kiyip-jaryp is qylu da onay emes. Sóitip jýrgende 1988 jyl kelip, sәtin salyp Ersayyn Ájibaev Qobda audandyq partiya komiytetining birinshi hatshylyghyna auystyrylghanda alghashqy qyzmetin naq sol Sheyitsaydyng mәselesinen bastady deuge bolady. Ol kezde Oblystyq partiya komiytetining iydeologiyalyq hatshysy Yuriy Kotunov bolatyn. Isatay batyrdyng sýiegi Aqtóbe ónirinde, osymen baylanysty oblys tarapynan eskertkishtik layyqty sharalar jasau qajettigin aityp, búl mәseleni oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Yu.Trofimovke jetkizu kerektigi jóninde Erekenning úsynystaryn ol samarqau tyndap: «Qaydan bileyin, sonshalyqty nazar audararlyqtay qanshalyqty ózekti mәsele ekenin ...yriy Nikolaevich te qolday qoyar ma eken, aityp kórermin» dep asa yqylas tanytpaghan. Yuriy Trofimov ta qazaqtyng eldik isterine yntasy kóp kisi emes edi, әlgi úsynystargha onsha mәn bermey «dabyra qylmay, jan-jaqqa әigilemey-aq, mýmkin, jenildeu birdeneler jasaugha bolar» degen kórinedi. Sol sol-aq eken, әiteuir oblystyng birinshi basshysynyng auzynan «rúqsat» reti shyqqasyn boyyn últtyq namys biylegen Erekeng «kóteriliske - 150 jyl» degen sebep tauyp, Qiyldyng boyynda oblystyng ózderine kórshiles audandarynyng ókilderi qatysuymen Almaty qalasynan, Atyrau, Batys Qazaqstan oblystarynan qonaqtar shaqyryp, bayraqty mereke ótkizdi. Toy qarsanynda búrynghy eskertkish materialdar sol kezde Aqtóbe qalalyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Serjan Jamanqúlovtyng qaladaghy túrmystyq metall óndeu zauytyn әdeyi qosyp, tikeley kómek beruimen qayta jasaldy. Ersayyn zauyttyng sol kezdegi diyrektory Valiterge de sheberlerin Sheyitsaygha әdeyi jibergeni ýshin dәn riza. Say boyynda, elsiz dalada qyzmet etken ondaghan adamdargha ýzdiksiz túrmystyq jaghday tughyzudy Halidolla Saghyndyqov óz moynyna aldy. Isataygha eskertkish mýsin, әriyne, jergilikti jaghdayda jәne az uaqyttyng ishinde jasalghandyqtan monumentttik ónerding joghary talaptaryna jauap bere almauy mýmkin. Ol alayda jekelegen azamattardyng eldik ruh pen jigerlerin beyneleuge degen qúshtarlyghyn bildiruimen qadirli. Búl toy keyin oblysta eki birdey Esetti, aqyn Áubәkir Kerderini, Qaraghúl, Qaydauyl, Sәnkibay batyrlardy, Myrzaghúl, Áyteke biylerdi eske alu toylarynyng basy bolghandyghymen de qymbat edi.
Osydan keyin, kóp úzamay atyraulyqtar qobdalyqtardy kórip, ózderinde oblystyq dәrejedegi ýlken toy ótkizdi, Almaty qalasynda Isatay bastaghan kóteriliske arnalghan respublikalyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya úiymdastyryldy. Ersayyn Ájibaev osynyng ekeuine de qúrmetti qonaq retinde shaqyrylyp,toyda da, konferensiyada da onyng batyrdyng esimin este qaldyru jónindegi qajyrly qyzmetterine joghary bagha berildi.
Endi Isataydyng sýiegi qalay tabylghandyghy jóninde aitalyq. Býginde búl jaghdaydy tolyq biletinderdi tabu qiyn dedik. Óitkeni sol 1988 jyldyng ózinde qazba júmysyn kimder jýrgizgenin biletinder tym az bolatyn. Men súrastyra jýrip, sol kezde Qobda audandyq gazetinde qyzmet etetin Mәskeu Shýkiranov deytin azamatqa jolyqtym. Ol ózi tarihy derekterge qúlaghy týrik adam eken, meni yqylaspen tyndap, aitqanyn aityp, aitylmaghanyn qaghazgha týsirip berdi. Ol qaghaz da mende saqtauly. Mәkenning mәlimetteri boyynsha, sol kezde «Qiyl» kensharyna birikken búrynghy úsaq újymsharlar sharuashylyghyna qosylyp jiberilgen. Biraq tughan jer, ataqonysyn qimay «Qúdaydyng salghanyn kórermiz» dep jana oryndargha barmay qalyp qoyghandar da bolghan, olar keyin dalada qalmay, әueli «Jaysan» kensharynyn, sosyn tyng kótergen tústa onyng altynshy brigadasynyng qúramyna kiredi. Solardyng biri - Qúbash Múqanov deytin jasamys adam Aqyrab auylynyng poshta tasymalshysy bolghan. Qiyl boyyn erte uaqyttardan beri qazaqtyng kete ruynyn, onyng ishinde, namazghúl dep atalatyn tarauynyng úrpaqtary meken etken. Isatay qolynyng songhy shayqasy, mine, osy Qiyl alabynda ótkendikten úrys turaly estelikter osyndaghy úrpaqtar jadynda saqtalyp, jalghasqan. Sol Qúbekenning Mәskeuge aitqan әngimesinde oqighanyng mәn-jayy resmy mәlimetterdegi bayandaulardan auytqymaytyndyghymen shyndyghyna shýbә keltirmeydi. Batyrdyng sýiegi balasymen birge Sheyitsaydyng qay jerinde ekenin aityp, kórsetken - osy adam. Qazagha úshyraghandardyng jerlengen jerin, onyng jas kezinde atasy jetektep әkelip, әdeyi kórsetken. Ol uaqyttyng adamdarynda býgingidey jýitkigen uaqyttay әldenege qamyghyp, aptyqqan alanghasarlyghy bolmaghangha úqsaydy. Mýmkin, jappay jazu-syzudyng joqtyghynan da shyghar, әiteuir atalarymyz әigili oqighalardy este saqtau jóninen kónili oyau, kókiregi ashyq, qúimaqúlaq kelgen sekildi. Áytpese bala Qúbashtyng әke Múqannyng әkesinen estip, kórgeni este saqtalmas edi. Noeli Júmabayúly izdegenin osy әngime men osy derekting negizinde tapqan. Biraq qújattar men әngimelerde aitylghanday, qayran erding denesi bar da, basy joq bolyp shyqty.
Búl jaydy endi Qobda ónirinde, qazir Aqyrab eldi mekeninde túratyn azamat sol Mәskeu Shýkiranov qana aita alady. Mýmkin, Qiyldyng boyynda Qúbash aqsaqaldyng balalary boluy kerek, solar әke әngimesin biletin de shyghar. Taghy da qaytalaugha tura keledi, osy atalghan adamdardyng bәri de kelesi jyly qazaq últynyng abyroyyna qaray әlemdik mәn berip, atap ótiletin aituly oqighagha baylanysty búqaralyq aqparat qúraldaryna kórgen-bilgenderin, zerdelep týigenderin oqyrmandy qyzyqtyra bayandasa, kóterilis tarihynda jana better qosar edi.
«Aqyryp tendik súraghan» dep atalghan materialda negizgi derekkózi retinde Qobda audanynyng túrghyny, jergilikti ólketanushy Mәskeu Shýkiranovtyng esimi atalady. Jaqynda oblystyq «Aqtóbe» gazeti (8 qyrkýiek, 2001 jyl) sol Shýkiranovtyng búrynghy aitqandarymen ýndesetin «Batyrdyng qabiri - Sheyitsayda» degen materialyn jariyalady.
Redaksiyadan: Elimiz tәuelsizdik alghaly joghymyzdy týgendep, barymyzdyng baghasyn bile bastadyq. Talay tarihy túlghalarymyzdyng basyn qaraytyp, enseli eskertkishter ornattyq. Jәngir han men Mahambet Ótemisúlyna sәuletti kesene ornatylsa, bertin kele Atyrau qalasynda sol kezdegi oblys әkimi Imanghaly Tasmaghambetovting bastamasymen әri qolgha aluymen Mahambet pen Isataydyng at ýstindegi mýsini boy kótergen edi. Tayauda Reseyding Astrahani oblysynda últjandy azamattardyng úiytqy boluymen Bókey hannyng kesenesi ashylghany jayly quanyshty habar jetti. IYә, biri Isataymen zamandas, biri ýzengiles dos bolghan tarihy túlghalardyng nazardan tys qalghany joq. Alayda osy rette «Isatay - basshy, men - qosshy» dep jyrlaghan aqyn әri batyr Mahambettey batyrdyng maydandasy, últ-azattyq kóterilisting qolbasshysy bolghan Isatay batyrdyng ziratyna әli kýnge kesene ornatylmay, atausyz qalyp bara jatqany kónilge qayau týsiredi. Isataydyng әkesi Tayman men Bókey hannyng aiyrylyspas dos bolghanyn da býginge jetken tarihy qúndy derekter aighaqtaydy. Qala berdi, batyrdyng han ordasyn qorshap ala túra shappauyn osy ata antyn búzbauymen de baghalaugha bolar. Er esimi el esinde qaluy tiyis. Ol ýshin keler úrpaq batyr babasynyng enseli eskertkishine qarap, ruhtanyp, bolashaqqa batyl qadam basuy kerek. Býginde Atyrau oblysynyng әkimi Bergey Rysqaliyev pen Aqtóbedegi Isatay atyndaghy qordyng josparynda batyrdyng basyn qaraytyp, enseli eskertkish qon sekildi iygi isti qolgha alu da bar. Endeshe Isatay batyrdyng sәuletti eskertkishining janynda tarih jayly syr shertuge jazsyn dep tileyik.
Idosh ASQAR
Aqtóbe
http://anatili.kz/?p=7611#more-7611