Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 15466 0 pikir 20 Qazan, 2011 saghat 11:25

Altyn Ordanyng songhy órleui jәne ydyrauy

Altyn Ordany saqtap qalu degenimiz, shyn mәninde, bayyrghy Joshy úlysynyng tútastyghyn qalpyna keltiru edi. Múny Aq Ordagha han bolghan Úrys han da, onyng qarsylasy Toqtamys ta jaqsy týsindi. Sondyqtan olardyng ekeui de Aq Orda taghymen qanaghattanbay, Altyn Orda taghyna otyrugha kýsh saldy. Úrys han ólgen son, kóp keshikpey-aq Toqtamys taqqa otyrdy. Altyn Orda taghyn kýshpen iyemdenbek bolghan Mamaydy jenip, ony óltirgen son, ol Altyn Ordadan bólinuge әreket jasaghan Astrahan handyghyna toytarys berip, ony Altyn Ordagha qayta qosyp aldy. Alayda Mamaymen Kýlik (Kulikovo) dalasynda 1380 jyly bolghan úrysta qol jetkizgen jeniske masattanghan Mәskeu knyazi Dimitriy Donskoy bastaghan orys knyazdikteri Toqtamysty da Mamay tәrizdi taqqa kezdeysoq kelgen túlgha retinde qabyldap, oghan baghynudan bas tartty.

Altyn Ordany saqtap qalu degenimiz, shyn mәninde, bayyrghy Joshy úlysynyng tútastyghyn qalpyna keltiru edi. Múny Aq Ordagha han bolghan Úrys han da, onyng qarsylasy Toqtamys ta jaqsy týsindi. Sondyqtan olardyng ekeui de Aq Orda taghymen qanaghattanbay, Altyn Orda taghyna otyrugha kýsh saldy. Úrys han ólgen son, kóp keshikpey-aq Toqtamys taqqa otyrdy. Altyn Orda taghyn kýshpen iyemdenbek bolghan Mamaydy jenip, ony óltirgen son, ol Altyn Ordadan bólinuge әreket jasaghan Astrahan handyghyna toytarys berip, ony Altyn Ordagha qayta qosyp aldy. Alayda Mamaymen Kýlik (Kulikovo) dalasynda 1380 jyly bolghan úrysta qol jetkizgen jeniske masattanghan Mәskeu knyazi Dimitriy Donskoy bastaghan orys knyazdikteri Toqtamysty da Mamay tәrizdi taqqa kezdeysoq kelgen túlgha retinde qabyldap, oghan baghynudan bas tartty.

Qypshaq dalasynan әsker jinap әkelgen ózining senimdi serigi arghyn rularynyng kósemi Qaraqojany Toqtamys orystarmen beybit kelisim jýrgizuge attandyrdy. Múnday әreket tabysqa jetkize qoyghan joq. Óitkeni Mәskeu knyazi Altyn Ordanyng beybit kelissózderdi bastauynyng ózin búl memleketting әlsizdigi dep týsindi. Al Toqtamys bolsa osydan song ashyqtan-ashyq Mәskeuge qarsy joryqqa dayyndaldy. Búl kezde Qypshaq dalasynda onyng bedeli arta týsken edi. Endi halyq arasynda «bizding el Toq­tamysty jamandaghanyn da qoymaydy, kórse, bas iyip tonqayghanyn da qoymaydy» degen maqal keng taralyp ketken edi. Yqpaldy Toqtamystyng Mәskeuge joryghyna alshyn, noghay, qypshaq, arghyn, qonyrat, jalayyr, ýisin, kerderi, qyyat, saray, nayman, baqriyn, búrjoghly, búlghar, mordva taypalarynan jinalghan kóp qol qatysty. Basty maqsat - Kýlik (Kulikov) shayqasynan keyin danqy orys dalasynyng basyn ainaldyrghan Mәskeuding saghyn syndyryp, ony Altyn Ordagha qayta tәueldilikke mәjbýrleu edi. Jaghdaydy shiyelenistire týsken Mәskeuding Altyn Ordagha qarsy Litvamen odaq qúrudy kózdep jatqandyghy turaly ósek-ayannyng órbip ketui boldy.
Orys tarihshysy N.M.Karamzin Toqtamystyng kele jatqany turaly habardan qatty abyrjyghan orys batyry Dmitriy Donskoydyng aldy-artyna qaraugha shamasy da kelmesten Kostromagha qashyp ketkenin jazady. Sarbazdary Kýlik dalasynda qyrylyp qalghan onyng búl tústa Toqtamysqa qarsy túrar qauqary da joq edi. Altyn Ordanyng qalyng qoly Mәskeu irgesine 1382 jyldyng 23 tamyzynda kelip toqtady. Mәskeulikterding jantalasa qorghanulary ýsh kýnge sozyldy. Eki jaqtan da kóp adam shyghyn boldy. Týbi jeniletindikterin týsingen mәskeulikter jertóledegi sharap bóshkelerin talasa iship, mastyqpen ýreylerin baspaq boldy. Mas­tar qamaldyng biyigine shyghyp alyp, Toqtamysqa shalbarlaryn sheship, jalanash qúiryqtaryn kórsetip, hannyng namysyna tiydi. Sondyqtan da ashu bughan ol, jaz mezgilinde Mәskeuge basyp kirgen bette halyqty kóshege aidap shyghyp, shetinen bauyzdady. Osylaysha, 24 000 adam bir sәtte qyrylyp qaldy. Nikon jylnamasy «kóshelermen adam qany Mәskeu ózeni qúsap aqqanyn» jazady. Mәskeuding órtengen qanqasyna qaytyp kelgen Dmitriy Donskoy qalada tek Kremli men múnaralardyng ghana aman qalghanyn kórip, til-auyzdan aiyryldy. Toqtamys Mәskeudi jermen-jeksen etumen shektelmey, orystyng basqa da qalalaryn qayta jaulady. Dmitriy Donskoy osydan song Altyn Ordagha ózining baghynatynyn tolyq moyyndap, balasy Vasiliydi kóptegen qymbat syilyqtarmen saraygha jiberdi jәne ony ózining ornyna Vladimirge jәne Novgorodqa úly knyazi etip taghayyndaudy ótindi. Ámir-Temirden qatty qauiptenip otyrghan Toqtamys ózining tylyndaghy orystardy jaugha ainaldyrmau ýshin amalsyzdan búl talapty qanaghattandyrugha mәjbýr boldy. Múnday jenister Toqtamysty jigerlendire týsti. Endi ol Altyn Ordanyng Ózbek han biylegen tústaghy aimaqtaryn qalpyna keltirudi kózdedi. Osy maqsatpen ol Ámir-Temir úlysymen shekaralas aimaq Horezmge eki ret - alghash 1383 jyly, odan song 1388 jyly basyp kirdi. Ol sonymen qatar Kavkazda da Temir jaulaghan kórshi aimaqtargha basa-kóktep kirdi. Múnda da Ázirbayjangha eki ret joryq jasap, Ámir-Temirding balasy Miranshahtan jenilgen song ghana keyin shegindi. Qalay bolghanda da, ol ózine deyin oryn alghan Shynghys túqymdary arasyndaghy 25 jylgha sozylghan taqqa talasqan kýresterdi toqtatyp, biraz uaqyt Kók Ordanyn, Horezmnin, qajy Sherkestin, Astrahannyng jәne Mamay ordasynyng Altyn Ordadan qol ýzudi kózdegen bólshektenu pighyldaryn iske asyrmay tastady.
Toqtamys sonymen qatar syrtqy baylanystargha da kónil bólip, Mysyr elimen aradaghy dәstýrli baylanystardy qalpyna keltirdi. Osylaysha, 1393 jyly ol Egiypet súltany Barqúqqa elshilik attandyryp, ony Ámir-Temirge qarsy birigip kýresuge kóndirdi. Alayda 1391 jyly Edilge qúyatyn Qondyrsha aimaghynda eki jaqtan bir milliongha juyq adam qatysqan úly shayqasta Toqtamystyng Ámir-Temirden jenilis tabuy múnday baylanystyng órby týsuine kedergi boldy. Ámir-Temir Toqtamystyng ózining yqpalynan shyghyp ketip, Altyn Ordany jәne onyng shyghys bóligi bolyp tabylatyn Aq Ordany tútastay tәuelsiz biyleushige ainalghanyn keshire almady. Onyng ýstine Toqtamys Qypshaq dalasynda da ýlken bedeldi túlghagha ainalyp, bolashaq Alash qauymdastyghyn qalyptastyruda sheshushi ról atqarghan alshyndardyn, naymandardyn, arghyndardyn, qonyrattardyng senimine ie boldy. Ony Horezmge qarsy joryqta Kamar-ad-din әmir basqarghan Dulat rulary ashyqtan-ashyq qolday bas­tady. Alghash Ámir-Temirding jaghynda bolghan jala­yyrlar da, jalpy Horezm aimaghy endi Toqtamystyng jaghyna shyghudy jón kórdi.
Toqtamystyng Qypshaq dalasyndaghy yqpalyn әlsiretu ýshin Ámir-Temirding әskerleri alghash Altyn Ordanyng shyghystaghy úlysy Aq Ordanyng aimaghyn kóktep ótip, Kók Ordagha enteley basyp kirdi. Búl noghaylardyn, alandardyn, sherkesterdin, búlgharlardyng jәne orystardyng otany edi. Osy halyqtan qúralghan jasaq Toqtamysty qoldap, Ámir-Temirge qarsy kýreske shyqty. Alayda etnikalyq túrghydan әrtýrli jәne Altyn Orda handarynyng taqqa talasqan ýzdiksiz soghystarynan әbden zәrezap bolghan, onyng ýstine aumaqtyq túrghydan ózara baqastyqtary órshigen búl qalyng qol, Ámir-Temirding tyghyz toptasqan jәne soghysty túraqty kýnkóris kózine ainaldyrghan ýiretilgen әskerinen әldeqayda әlsiz edi. Sondyqtan da sany jaghynan basym Toqtamystyng qalyng qoly jaqsy ýiretilgen Ámir-Temir jasaghynan alghash, jogharyda atap ketkenimizdey, Edilge jaqyn Qon­dyrsha aimaghynda 1391 jyly mausymda jenil­se, odan song 1395 jyldyng kókteminde Kavkazdaghy Terek ózeni boyynda taghy da onbay jenildi. Endi Ámir Temir Altyn Ordagha oiyna kelgenin istedi. Saraydy órtep, Qypshaq dalasyn talan-tarajgha saldy. Zorlyq-zombylyqtan әbden mezi bolghan Altyn Orda endi Qúiyrshyq han, Temir Qútlyq basqaratyn ordalargha bólinip, odan Manghyt júrty bólinip shyqty. Kóp keshikpey-aq, Qyrym handyghy da Altyn Ordadan derbestenip, jeke otau tikti. 1399 jyldan bastap, Ámir manghyt Edigeden qoldau tapqan jәne Qúiyrshyq hannyng ornyna Altyn Orda taghyna otyrghan Temir Qútlyq Ámir-Temirding qoldauymen Toqtamysty birjolata kýiretuge kiristi.
1398 jyldyng jaz mezgilinde Vorskla ózenining jaghasynda Toqtamys ózining odaqtasy Litvanyng úly knyazi Vitovtpen birge Ámir-Temirden kómek alghan Altyn Orda hany Temir Qútlyqtan, jәne onyng әmiri Edigeden qiray, qaytyp bas kótere almastay jenildi. Onyng Sibirge qashyp, onda ózining jeke handyghyn qúrmaq bolghan әreketin sonyna sham alyp týsken Edige boldyrmay tastady. Ol qudalaudy toqtatpay, aqyry Toqtamysty óltirip tyndy. Endi taqqa Úrys hannyng úly Qúiyrshyq (1395-1399) otyryp, odan song Temir Qútlyq (1399-1400), Shәdibek (1400-1408), Bolat súltan (1408-1410), Temir han (1410-1412) taqty iyemdendi. Búlardyng bәri Toqtamystyng ata jauyna ainalghan әigili Úrys hannyng úrpaqtary men múragerleri edi.
Alayda Toqtamystyng balalary men nemereleri ydyraugha bet alghan Altyn Ordanyng taghyn ózderine taghy da qaytaryp ala aldy. Toqtamystyng segiz úlynyng arasynda Jәlel ad-Diyn, Kerimberdi, Kebek han, Japarberdi, Kәdirberdi tәrizdi úldary qysqa merzimge bolsa da, saraydaghy taqqa otyryp, han atandy. Biraq olardan Úrys hannyng Qúiyrshyqtan tughan nemeresi Baraq 1423 jyly Altyn Orda taghyn qayta tartyp aldy. Al 1430 jyly Úrys han túqymynan Altyn Orda taghy Toqtamystyng Kәrimberdiden tughan nemeresi Seyit Ahmedting qolyna kóshti. Osylaysha, eki әulet arasyndaghy taq tartysy Altyn Ordany odan ary әlsirete týsti.
Aqyrynda 1431 jyly Altyn Orda hany kishi Múhammed ólgen son, onyng balalary Altyn Ordany әrtýrli úlystargha bólshektep, iyemdenuge kóshti. Endi ataqty Altyn Ordanyng ornynda «Ýlken Orda», «Qazan handyghy», «Qyrym handyghy» dep atalatyn jana memleketter payda boldy. Múnday bólinis etnikalyq túrghydan jana jiktelulerge jol ashty. Endi ózderin «ózbektermiz» dep ataytyndar tatarlargha, manghyttargha jәne kóshpeli ózbekterge jiktele bas­tady. HV ghasyrdyng sonyna qaray múnday jiktelis terendey týsip, tatarlardyng ózi Qyrym, Astrahan jәne Qazan tatarlaryna bólshektense, al kóshpeli ózbekter noghaylargha (manghyttargha) jәne qazaqtargha bólinip ketti. Altyn Ordanyng múrageri bolyp, eseptelgen Edilding jogharghy jaghyndaghy Ýlken Orda 1481 jyly kishi Múhammedting úly Ahmet han qaytys bolghan son, «Astrahan handyghy» dep ataldy. Osylaysha, aty anyzgha ainalghan Altyn Orda adamzat tarihynyng mansapqorlyqty ansaghan toyymsyz pighylynyng kezekti qúrbandyghyna ainaldy.

Talas OMARBEKOV,
tarih ghylymdarynyng doktory, professor

http://anatili.kz/?p=7587#more-7587

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485