Senbi, 23 Qarasha 2024
Anyz Abay 3847 0 pikir 13 Mamyr, 2020 saghat 14:02

Abay jәne Firdausy túlghasy

Qazaq halqy men tanymal túlghalarynyn arasynan Shyghys mәdeniyetine tereng boylaghan Abay boldy. Abay Semey qalasyndaghy Ahmed Reza medresesinde bilim alyp jatqanynda parsy, arab jәne týrki tildi aqyndardyng shygharmalarymen tanysady. Aqynnyng nazaryn ózine audartqan túlghalardyng ishinde H ghasyrda ómir sýrgen irandyq tanymal aqyn Firdausy de bar edi. 

Firdausiyding Shahname atty enbegi men Abaydyng shygharmalaryna jasalghan taldaular olardyng oi-pikir túrghysynan kóptegen úqsas tústarynyng bar ekenin jәne Abaydyng «Shahnamanyn» prozalyq jәne poetikalyq audarmalarymen tanys bolghandyghyn kórsetedi. Osynday úqsastyqtardy Abay ólenderindegi batyrlardyng esimderinen, qarulardyng ataularynan, onyng ishinde Abaydyng kelesi óleng joldarynan angharugha bolady:

* Tas dulygha, tas sauyt kiyingenim,

   Denemdi qysyp jatyr býgin menin.

   Oq pen qylysh búzbastay kiyinsem de,

   Qayran atym, iyeng joq jalghyz senin.

* Eskendir, Temir, Shynghystay

   Músylmanda ataqty. 

Sonymen qatar Abay jel men borannan qúlap qayta qalpyna kele almaghan qayynnyng jaghdayyn mynanday әdemi óleng joldarymen sipattaydy:

* Men kórdim úzyn qayyng qúlaghanyn,

Bas úryp qara jerge súlaghanyn.

Japyraghy sarghayyp, ólimsirep,

Bayghústyng kim tyndaydy jylaghanyn?

Abay ózining qara sózderinde otandastaryn oqu-bilimge, óz ana tilderinen basqa arab, parsy jәne orys tilderin ýirenuge shaqyrady:

* «Sol óristetip, órisimizdi úzartyp, qúmarlanyp jighan qazynamyzdy kóbeytsek kerek, búl jannyng tamaghy edi. Tәnnen jan artyq edi, tәndi jangha bas úrghyzsa kerek edi.» (Jetinshi sóz)

* «Ghylymsyz ahiyret te joq, dýnie de joq. Ghylymsyz oqyghan namaz, tútqan oraza, qylghan haj, eshbir ghibadat ornyna barmaydy» (Onynshy sóz)

Abay shynayy qúlshylyqtyng basty shartyn iman men ghylym ýirenu dep atap, mynaday kenes beredi: 

* Payda oilama, ar oila,

Talap qyl artyq biluge.

Artyq bilim kitapta,

Erinbey oqyp kóruge.

Firdausy Shahnamasynyng key tústarynda da ghylym men bilimning manyzdylyghy men qúndylyghyn dәripteydi. Mysaly, shygharmanyng alghashqy beytterinde bylay delingen: 

توانا بود هر که دانا بود        ز دانش دل پير برنا بود

( Bilimdi adam ghana myqty bolady, bilim qartayghan jýrekti jasartady)

تو را دانش ودين رهاند درست     ره رستگاري ببايدت جست

(Bilim men din seni qútqarylugha jeteleydi )

Abaydyng diny dýniyetanymynda ótirik pen ghaybat aitu, menmendik, jalqaulyq pen ysyrapshyldyq adamnyng bes dúshpany dep atalady:

* Ósek, ótirik, maqtanshaq,

   Erinshek, beker mal shashpaq –

   Bes dúshpanyn, bilseniz.

Oghan kerisinshe bes asyl is pen adamy qasiyetterdi atap, adamdargha olargha úmtylugha kenes beredi: 

* Talap, enbek, tereng oi,

   Qanaghat, raqym, oilap qoy –

   Bes asyl is, kónseniz.

Abay da, Firdausy de adamdardy materialdyq, ruhany jәne ómirlik qajettilikterin qanaghattandyru ýshin kóp júmys istep, talpynugha shaqyra otyryp, halyqty búl pәny әlemning jalghandyghynan da habardar etedi. Eki aqyn da adamnyng búl әlemnen tek qajettisin qana alu kerek ekenin, sebebi onyng kýnining sanauly ekenin jәne búl ómirdi tәrk etetinin aitady. Abay bylay deydi: 

* Men kórdim dýnie degen itting k...n,

  Jep jýr ghoy bireuining bireui etin.

  Oyly adamgha qyzyq joq búl jalghanda,

  Kóbining syrty býtin, ishi týtin.

* Adamzat – býgin adam, erteng topyraq,

  Býgingi ómir jarqyldap aldar biraq.

  Erteng ózing qaydasyn, bilemisin,

  Ólmek ýshin tughansyn, oilan shyraq.

Ólim men taghdyrgha nemqúrayly qarau - eki aqyn da nazar audarghan mәsele. Abay bir óleninde adamdardyng ólim men taghdyrgha nemqúrayly qaraytynyn aiyptap, olardyng búl nemqúraylylyghyn maskýnemdikke teneydi.

Firdausy da Shahnamening key bólimderinde qiyamet, ólim, taghdyr men ólimnen keyingi ómir turaly bayandap, adamdy nadandyq úiqysynan oyatady: 

بدو گفت پردخته کن سر ز باد     که جز مرگ را کس ز مادر نزاد

(Tәkapparlyqty oiynnan shyghar, sebebi, anadan tughan әr adam óledi)

 Abaydyng diny oilarynyng kelesi bir ózegi – dúgha. Dúgha adamnyng jýregi men ruhynyng júbanysh qúraly әri mәnglik Jaratushymen ruhany baylanysty nyghaytudyng birden-bir joly: 

* Ómirden tepki jesem jazyghym joq,

Eshnәrsege kónilim bolmasa toq,

Qayta-qayta oqysam bir dúghany,

Sónip qalghan jýrekte janady shoq.

Quaty bar dúghanyng quantarlyq,

Qapalanghan jýrekti júbantarlyq.

Adam úqpas bir tәtti lebizinen

"Uan" degen estiler úly jarlyq.

 

Kónilim auyr jýkten bir qútylar,

Kek arylyp kókirekten úmytylar.

Adamnyng balasyna ashyp janym,

Izgilikke jýregim bir úmtylar. 

Abay osy óleng joldarynda Qúran Kәrimning Raghyd sýresining «Allany eske alumen jýrekter ornyghady» delingen 28 ayatynan shabyt alghan kórinedi. Búl oi-pikir Rustamnyng Sohrabpen shayqasyndaghy dúghasyn eske týsiredi. Firdausy absolutti kedeylik pen absolutti baylyqtyng kórinisin kórkem tilmen surettep: 

شنيدم که رستم از آغاز کار     چنان يافت نيرو ز پروردگار

(Rustam is batamas búryn Jaratushydan bylaysha kýsh-jiger alghanyn estidim)

Firdausy dúgha qylu jәne jalbarynudyng әdebin jetik bilgen. Onyng dúghalary erekshe әdeppen bayandalghan. Ol jyr-dastandardyng keyipkerlerining Qúdaydan súraghan dúgha-tilekterining kirispesinde ilahi  qúdirettilik pen úlylyqtyng biyik úghymdaryn keltirip, Haqty dәripteydi. Mysaly, Key-Hosrou men Afrasiabtyng shayqasynda bylay keltirilgen: 

وزآن جايگه شهريار زمين        بيامد به پيش جهان آفرين

ز لشکر بشد تا به جاي نماز    ابا کردگار جهان گفت راز

(Ózining jerdegi patshalyq taghynan shyghyp, jahandy Jaratushynyng aldyna keldi. Áskerden shyghyp, namaz qylatyn jerge kelip, Jaratushymen syrlasty)

Abay shygharmashylyghynda búqaralyq mәdeniyet, mysaldar men ýkimderdi paydalanuda Shyghys mәdeniyetining yqpaly bayqalady. Birneshe mysal keltireyik: 

* Saghattyng ózi úry shyqyldaghan,

Ómirdi bildirmegen, kýnde úrlaghan.

Tiyanaq joq, túrlau joq, keldi, ketti,

Qayta ainalmas, búrylmas búldyr zaman.

Búl óleng joldary parsy tilindegi myna maqaldy eske týsiredi: «Ketken su arnagha qayta oralmaydy». 

* Mal jiyady maqtanyp bildirmekke, 

Malmen shúqyp kózine kýidirmekke. 

Ózi shoshqa basqany it dep oilar, 

Sorpa, su men sýiekti sýidirmekke. 

Búl óleng joldary «hamam suymen dos bolu» degen mәtelge keledi. 

* Kýshik asyrap, it ettim, 

Ol baltyrymdy qanatty. 

Bireuge myltyq ýirettim, 

Ol mergen boldy, meni atty.

Búl óleng joldary «jeninde jylan ósiru» mәtelimen barabar. 

Sonday-aq, ómirden ótken perzentterine joqtau aitu da eki aqynnyng shygharmashylyghynan oryn alghan. Abay 1895 jyly ózining eng sýiikti, sauatty әri eng qabiletti balasy nebәri 27 jastaghy Ábdirahmannan aiyrylady. Osy auyr oqighanyng qayghysy aqyngha qatty әser etedi. Jýregi qan jylay otyryp, kóptegen ólender jazyp, ózining jan dýniyesin júbatqanday bolady.

Abay Ábdirahmandy joqtap 8  ólen, al taghy bir perzenti Ákimbaygha arnap bir joqtau jazady. 

Biz Firdausy Shahnamasynda da osynday joqtaudy kóremiz. Búl joqtaular shygharma keyipkerleri qaza bolghanda onyng artynda qalghan jaqyndary tarapynan aitylady. Osynday joqtaulardyng eng jaqsy mysaly Rustam men Tahminanyng ózderining perzenti Sohrabqa aitqan joqtauy: 

همي گفت زار اي نبرده جوان                        سرافراز و از تخمه پهلوان نبيند

چو تو نيز خورشيد و ماه                                نه چوشن نه تخت و نه تاج و کلاه

که را آمد اين پيش که آمد مرا                  بکشتم جواني به پيران سرا 

(Rustam: O, jas jigit, batyrdyng úrpaghy! Sendey batyrdy kýn men ay da, esh taq pen tәj de kórmegen. O qatal taghdyr, qartayghan shaghymdy óz úlymdy óltirdim.)

Qazaqtyng úly aqyny Abay óz shygharmalarynda Shyghys әdebiyetine, әsirese, parsy tildi aqyn-jazushylardyng tuyndylaryna kónil bóledi. Abay parsy tildi aqyn-jazushylardyng arasynda Firdausy men onyng Shahname shygharmasyna erekshe nazar audarghan. Sondyqtan onyng shygharmalarynda Shahnamanyng kóptegen taqyryptary men mazmúnyn kezdestiruge bolady.

Iran Islam Respublikasynyng Qazaqstan Respublikasyndaghy Elshiligining Mәdeny ókildigi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5493