Abay kim? Búl – mәngilik súraq. Búl súraqtyng jauabyn búghan deyin san buyn izdegen. Áli de izdey bermek. Osy aptada Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynda hakim Abaydyng ómir aghysy men oy jelisine qúrylghan eki birdey qoyylymdy teatrdyng «Kórkemdik kenesi» qabyldap aldy. Pandemiya shyrghalangha salmaghanda, qos spektakli de teatrdyng ótken mausymynda kórermen nazaryna úsynylar edi. Birinshi qoyylymnyng aty – «Qara», ekinshi qoyylymnyng aty – «Abaydyng júmbaghy».

«QARA» QANDAY QOYYLYM?

Sahnalyq núsqasyn jasaushy jәne qoYshy-rejisser – Júldyzbek Júmanbay
Qoyshy-suretshi – Quat Týstikbaev
Kompozitor – Ghalymjan Sekeev
Horeograf – Karina Jiyrenbaeva
Hormeyster – Ghalymjan Berekeshev
Rejisser assistenti – Maghjan Asaubay
Rejisser kómekshisi – Alena Qabdeshova

«Qara». Aty aityp túrghanday Abaydyng qara sózderining jelisine qúrylghan drama-dialog. Rejiyesseri – Júldyzbek Júmanbay. Búl spektaklidi kóru ýshin «qara» sózining mәnine oy jýgirtu kerek. Nege «Qara»? Abaydyng «Qara sózderin» sahnalyq qoyylymgha ainaldyru mýmkin be?

Áuelgi súraqqa jauap bireu: «Qara» – últtyng ózine tәn úly úghymy. «Qara shanyraq», «Qara dala», «Qaraoy». Demek, qara sóz – úly sóz. Sahnalyq núsqany jasaghan hәm spektakli rejisseri Júldyzbek Júmanbay teatr әleminde alghash ret Abaydyng úly sózderine mәn berip, sol negizde qoyylym әzirlep otyr.

Rejisserlik sheshimning ózegine ýnilseniz, «Árkimning óz Abayy bar» deytin jalpaq úghymgha jan bitedi. Keyipker jalghyz – Abay. Ár Abay – ózinshe bir әlem, indiviyd. Ár individ – ómirdi ózinshe kóredi. Abaydyng qara sózderi aluan taqyrypty qamtidy. Rejisserlik әri dramaturgiyalyq tәsil jymdasqan sәtte taqyryby ólshemge syimaytyn úly sózderding ózara jýieliligi qalypqa týsetinine tәnti boldyq.

Abaydyng «Qara sózderi» negizge alynghan spekta­kli pikirtalas formasynda birtútas tuyndygha ainalghan. Jalghyz keyipker – Abay jәne Abaydyng oilary. Ol oilargha pishin darytyp, jan býrketin – otyz bes akter. Spektaklidi kóre otyryp, Abaydy kýiindirgen, Abaydy bezindirgen, Abaydy tolghandyrghan mәselelerding әli de ózekti ekenin kóresiz. Qara sózderinde hakim kýiinishining eng bir ghazauatty sәtterin bastan keshedi. Pikirtalas, dau-damay, qarsylyq (nemese miting) sahnalarynyng qay-qaysysy da býgingi kýnmen astarlasyp jatady. Alghashqy kórinistegi «kýltóbe» – býgingi parlament sekildi. Bitpeytin dau, sheshilmeytin mәsele, qúlaq aspaytyn shendilerding tirligin eske týsiredi. «Qara» – kórermenge óz iydeyasyn tanbaytyn, oilandyratyn qoyylym.

«ABAYDYNG JÚMBAGhY»

sahnalyq núsqa – B.Ábdilmanov, – M.Omarova
qoNGshy-rejisser – Aridash Ospanbaeva
qoishy-suretshi – Múrat Saparov
kiyim ýlgisining suretshisi – Balausa Ábdimanapova
baletmeyster – Aleksandr Liy
kompozitor – Ásel Omarova
hormeyster – Ghalymjan Berekeshev
rejisserding assistenti – Bolat Ábdilmanov
rejisser kómekshisi – Gýlnәr Seytimbet

Atalghan qoyylym hakim múrasyn boyyna da, oiyna da tereng sinirip, balamaly sózben aitqanda, «Abaymen auyrghan» barsha kórermen ýshin zor mәnge ie bolmaq. «Abaymen auyru» – baqyt emes, quanysh ta emes, ózinmen-ózing kýresu. Ózin jengen adamnan úly adam joq.

Akter Bolat Ábdilmanov – Abaysha oilanugha, Abaysha tolghanugha, Abaysha sheshim qabyldaugha úmtylyp jýrgen sanauly qazaqtyng biri. Piesanyng alghashqy jýlgesin qalaghan, belgili dramaturg Mәdina Omarovamen birge qaytadan jýieli júmys istegen akter Abay rólin sahnada ózi somdap shyqty. Búghan deyin de Abay obrazymen, «Abay» qoyylymymen (rejisser Á.Mәmbetov) tanylghan óner iyesining enbegin joghary baghalaugha bolady.

Úly Abay – tútas bir әlem, әli tolyq iygerilip bolmaghan gharysh. Abay júmbaghyn sheshuge úmtylu – onyng ómirlik-ónerlik bayanyn zerdeleuge degen úmtylys. Úly aqynnyng óz әleumettik ortasynan erekshelenuinin; ýnemi damu-kemeldenu jolynda boluy tiyis Adam atty úly qúbylysty zerttep-tanu danghylynda «tolyq adam» ilimin ashuynyn, osylaysha Hakimdik dengeyge jetuining júmbaghy nede? Búl kýrdeli saualdargha Abay shygharmashylyghyna jәne M.Áuezovting ataqty «Abay joly» epopeyasynyng oqighalaryna sýiene otyryp, óz tarapynan jauap izdeytin qoyylym kórermenin de osy bir kýrdeli saual tónireginde oiseriktestikke shaqyrady.

Rejisserlik sheshimning basty ereksheligi – qoyylymdaghy sujettik jalghanymdardyng ýzilissizdiginde der edik. Áridash Ospanbaeva sahnalaghan qoyylym Abay shygharmalary men «Abay joly» epopeyasynyng negizinde jasalghanyn eskersek, panorama auqymdy. Rejisser men qoyylym suretshisi óte sәtti júmys jasaghan. Múny sharaynadan, «Tamúq» konsepsiyasynan kóruge bolady. Jas rejisser osy qoyylymdy әzirleuge kóp kýsh júmsaghan.
Áuezov teatrynyng jana mausymy «Abaygha» arnalmaq. Spektakliderding premierasy pandemiya әserinen keshikkenin kórermen qauymnyng qaperine salamyz.

Derekkózi: qazaqadebieti.kz

Abai.kz