Eskirgen dәstýrlerdi alyp tastau qajet shyghar
Biz qyzyqpyz. Áli kýnge deyin adamdar bir birining uyine barsa mata aparady. Búrynda mata aparghandardy týsinuge bolady. Sol matadan kiyim tigip alatyn. Qazir endi kiyim túrmaq matadan kórpe jastyq ta tikpeydi ghoy. Tikseng de qymbatqa týsip ketedi. Ne ýshin bir birlerine mata tasityny týsiniksiz.
Qay bir jyldary qazaqsha oymen mashinanyng cheholi shygha bastady. Internette 35 000 tenge túrdy. 30 000-gha ber desem bermey qoydy. Bazargha barsam 12 000-nan tolyp túr eken. Jalpy endi hendmeyd degender ekskluziv bolyp qymbattap jatyr ghoy. Búrynda kedeyler qoldan zat jasap, baylar magazinning zatyn qoldansa endi kerisinshe bolyp qaldy. Biz eki ortada qalyp kettik.
Keybir әielder ydys jinaydy. Ol ydysty ózderine qoldanugha da qimaydy. Sóitip jýrip qaytys bolyp ketui de mýmkin. Az ghana ómirde óz rahatyna kerek jaraghyn qoldana almay, tyqpyshtap ómir sýretinder de bar. Ne ýshin deseyshi. Zaman ózgerdi dep qoyyp 100 jyl búrynghy dәstýrdi ústanyp jýrmiz. Key jerlerde mynau qoja, mynau tóre búlar tórge shyqsyn dep qoyady. Ne ýshin? Qanday qúldyq psihologiya deymin da. Búl nәrseler kóp adamdardy sharshatqanymen bәri osyny jasaydy. Ne ýshin ekenin ózimiz bilmeymiz.
Mýmkin bizge de kerek emes, eskirgen dәstýrlerdi alyp tastap adamdardyng ómir sýruin jenildetetin reforma qajet shyghar.
Sәbit Rysbaevtyng jazbasy
Abai.kz
