Senbi, 23 Qarasha 2024
4470 2 pikir 2 Qarasha, 2020 saghat 15:56

Jana «Álippe» mazmúny bekitildi

Qazaqstanda Ahmet Baytúrsynúlynyng әdistemesine negizdelgen jana Álippe mazmúny bekitildi. Jana oqulyq negizinde keler oqu jyly balalar jana Álippemen oqyp, jeltoqsanda Álippemen qoshtasady. Búl turaly bilim jәne ghylym viyse-ministri Sholpan Karinova aitty.

"Júmys toby 20-dan artyq otyrys ótkizdi. Ghylymy negizge, praktikalyq qoldanymgha baylanysty birneshe úsynys týsti. Sonyng bәri zerdelenip, osy uaqytqa deyin baghdarlama, oqulyq jasap jýrgen naqty avtorlardyng qatysuymen júmys toby júmysyn ayaqtady

Ekinshi mәsele, әlippening oqu baghdarlamasyna qatysty oqulyqtar әzirleu júmysy bastaldy. Búl júmystyng sony retinde aldaghy 2021 jyldyng qantar aiynda oqulyqtar aprobasiyagha engiziledi. Ol ýshin BGhM aprobasiya ótkizetin pilottyq mektepterding tizimin bekitti. Osy bekitilgen mektepterde әlippening baghdarlamasy birinshiden zerdelenetin bolady. Sodan keyin oqulyq әzirleuge baylanysty barlyq kezennen tolyq ótedi. Saraptamadan ótken oqulyqtar oqu jylynda mektepterge engiziledi.

Jalpy әlippeni 2021-2022 oqu jylynda engizu josparlanghan. Osy jospargha say júmys jýrgizilip jatyr. (...) Álippening jalpy mazmúny Ahmet Baytúrsynúlynyng әdistemesin paydalanyp jasalatyny aityldy. Búl jýie, birinshiden, oqushylardyng bilimine qatysty naghyz talaptardy qaray biletin: dybystardyng reti, qoldanu jiyiligi eskerildi", - dedi viyse-ministr OKQ onlayn-brifinginde.

Vedomstvo ókili әlippeni oqytudyng ýsh kezeni baryn atap ótti: әlippege deyingi kezen, әlippe kezeni, әlippeden keyingi kezen.

"Osynyng eki kezeni Álippe oqulyghy arqyly, al әlippeden keyingi kezeng Ana tili oqulyghy arqyly jalghasyp iske asyrylady. Búrynghy oqulyqta әlippege deyingi kezenge kóp kónil bólgen. Qazirgi oqytylyp jatqan pәnning ishinde de osy erekshelikterge toqtalghan, biraq óz erekshelikteri naqty oqugha baylanysty berilgen. Sodan keyin býginde ata-analardyng týsinispeushiligin tudyryp jatqan tústary bar. Bәri eskerilip, qazirgi jasalatyn Álippe oqulyghy balanyng neghúrlym fiziologiyalyq jas erekshelikterin eskerip jasalady.

Óte manyzdy - әlippe kezeni. Árip ýiretu, dybys ýiretu, buyn ýiretu. Osy kezenge basa nazar audarylghan. Ózderinizge belgili, Álippemen qoshtasu jeltoqsanda ótetin. Qazirgi prinsip te osyghan jasalyp, Ana tili oqulyghyna kóship, jalpy oqushynyng sóz talghamy, sózjasamyn damytu kezeni osy Ana tili kezeni arqyly jýrgiziledi", - dedi viyse-ministr.

Eske salayyq, elimizde ata-analar oqushylargha Álippeni qaytarudy talap etip, narazy bolghan. Sodan song Bilim jәne ghylym ministrligi jana әlippe Ahmet Baytúrsynúlynyng әdistemesi negizinde jasalatynyn habarlady.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381