Qazaqstanda әleumettik tólemderge qatysty birneshe manyzdy qújattar qabyldandy. Búl jóninde Tengrinews.kz jazdy.

Mәselen, 2021 jyly ailyq eseptik kórsetkish (AEK) 139 tengege ósip, 2 917 tengeni qúraydy. Zeynetaqy men jәrdemaqy ósedi. Al, eng tómengi jalaqy 42 500 tenge bolyp ózgerissiz qaldy.

Zeynetaqy

2020 jyldyng 25-qarashasynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Nur Otan partiyasynyng kezekten tys HH qúryltayynda aldaghy bes jyl ishinde әleumettik tólemderdi jyl sayyn indeksteu ýshin 3 trillion tengeden astam qarajat bólinetinin aytty. Ortaq zeynetaqy mólsheri de jyl sayyn indeksteletin bolady. Ol ýshin inflyasiya dengeyine 2 payyz qosyp jýzege asyrudy úsyndy.

Sonymen qatar, 1 qantardan bastap «2021-2023 jyldargha arnalghan respublikalyq budjet turaly» zangha sәikes zeynetaqy mólsheri 7 payyzgha ósedi. Memlekettik bazalyq zeynetaqy tólemining eng tómengi mólsheri 1 689 tengege ósip, 18 524 tengege jetedi. Eng tómengi zeynetaqy mólsheri 4,6 myng tengege ósip, 43 272 tengeni qúraydy.

Áyelder ýshin zeynetke shyghu jasy 60 jasqa deyin kóteriledi. Ayta keteyik, 2020 jyly zeynetke shyghu jasy 59 jarym jas dep belgilengen. Al, er adamdar ýshin zeynet jasy 63 jas.

Jәrdemaqy

Jәrdemaqylardy jәne ózge de әleumettik tólemderdi esepteu, sonday-aq Qazaqstan Respublikasynyng zannamasyna sәikes aiyppúl sanksiyalaryn, salyqtardy jәne basqa da tólemderdi qoldanu ýshin ailyq eseptik kórsetkish - 2 917 tengeni qúraydy. 2020 jyly AEK eki ret ózgertildi, jyl basynda ol 2 651 tengeni qúrady, al 1 sәuirden bastap 2 778 tengege deyin kóterildi.

Al, bazalyq әleumettik tólemderding mólsherlerin esepteu ýshin eng tómen kýnkóris dengeyining shamasy - 34 302 tenge bolyp belgilengen. 

Mysaly, birinshi nemese ýshinshi balanyng tuyluyna beriletin bir rettik jәrdemaqy 105,5 mynnan 110,8 myng tengege deyin, tórtinshi jәne odan kóp balagha - 175-ten 183,7 myng tengege deyin ósedi.

Sonday-aq, kóp balaly analargha ay sayynghy jәrdemaqy ósedi:

- Tórt balagha - 44,5-ten 46,7 myng tengege deyin;

- Bes balagha - 55,6-dan 58,4 myng tengege deyin;

- Alty balagha - 66,8-den 70,1 myng tengege deyin;

- Jeti balagha - 77,9-dan 81,8 myng tengege deyin;

- Segiz balagha - 88,8-den 93,3 myng tengege deyin;

- Toghyz balagha - 100-den 105 myng tengege deyin;

- On jәne odan kóp balalargha - 111,1-den 116,6 myng tengege kóteriledi.

Atauly әleumettik kómek tólemi (AÁK) ózgerissiz qaldy - taghayyndau ýshin shekti tabys kýnkóris dengeyining 70 payyzyna deyin. Biraq bir shartpen: otbasynyng enbekke qabiletti mýshelerining bәri júmys isteui kerek.

Jalaqy

2021 jyly eng tómengi jalaqy 42 500 tenge dengeyinde ózgerissiz qalady. Búl kórsetkish 2019 jyldyng 1 qantarynan bastap ózgergen joq. Biraq, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi 2021 jyldyng 1 qantarynan bastap 38 mynnan astam әleumettik qyzmetkerlerding jalaqysy bir jarym esege ósetinin aitty.

Jalaqyny kóteru óz qyzmetin stasionarlyq (qarttar men mýgedekterge arnalghan ýiler) jәne jartylay stasionarlyq ýlgidegi medisinalyq-әleumettik mekemelerde (kýndiz bolu bólimsheleri, onaltu ortalyqtary), uaqytsha bolu mekemelerinde (belgili bir túrghylyqty jeri joq adamdargha, túrmystyq zorlyq-zombylyq qúrbandaryna arnalghan onaltu ortalyqtary) jýzege asyratyn negizgi personal (әleumettik qyzmetkerler) men basshy qúramgha, sonday-aq ýide qyzmet kórsetetin әleumettik qyzmetkerlerge qatysty bolady.

Al, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev ózining halyqqa Joldauynda múghalimderding jalaqysyn 2021 jyldyng 1 qantarynan bastap 25 payyzgha kóteretindigin mәlimdedi. Sonday-aq Preziydent medisina qyzmetkerlerining jalaqysyn kezen-kezenimen kóterudi tapsyrdy. 2021 jyly 247 myng medisinalyq qyzmetkerding jalaqysyn kóteru ýshin respublikalyq budjetten 222,3 mlrd.tenge bólindi.

Densaulyq saqtau

Uchet.kz-ting habarlauynsha, 2021 jyldan bastap júmys berushiler, ózin-ózi júmyspen qamtyghandar jәne memleket esebinen mindetti әleumettik medisinalyq saqtandyru boyynsha jarnalar stavkasy ósedi. Sonday-aq, 1 qantardan bastap júmyskerlerge, qorgha tóleuge tiyis azamattyq-qúqyqtyq sharttar boyynsha tabys alatyn jeke túlghalargha jarna tólenedi.

Eger jarnalar 2020 jyldyng 1 qantarynan bastap jarnalardy esepteu obektisining 1 payyzyn qúrasa, 2021 jyldyng 1 qantarynan bastap 2 payyzyn qúraydy.

Al, basqa túlghalar ýshin jarnalardyng mólsherlemeleri ózgerissiz qalady. Mәselen, 2020 jylghy 1 qantardan bastap jeke kәsipkerlerdin, jeke praktikterding jәne ózin-ózi tóleushilerding jarnalary kiristing 5 payyzy mólsherinde belgilendi.

Memlekettik jarnalar 2021 jyldyng 1 qantarynan bastap memleket jarnalaryn esepteu obektisining 1,6 payyzyna deyin ósedi. 2020 jyly búl 1,4 payyzdy qúrady.

Salyq

10 jeltoqsanda Preziydent Salyq kodeksine engizilgen týzetulerge qol qoydy. Jana erejeler boyynsha kólik salyghyn tóleu merzimi aghymdaghy jyldyng 31 jeltoqsanynan kelesi jyldyng 1 sәuirine auystyryldy.

2021 jyly 2020 jylghy mindettemeler jeke túlghalardyng mýlik salyghy men jer salyghyn birizdendirudi kózdeydi. Salyqtar qazirgidey bólek esepteletin bolady, biraq salyq tóleushiden bir mólsherde alynady. Sonday-aq, 2021 jyly kóp pәterli túrghyn ýy iyeleri ýshin jer salyghy joyylady.

Bilim salasy

Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetovting aituynsha, 2021 jyldan bastap bilim berudi basqaru jýiesi ózgeredi - audandyq jәne qalalyq bilim bólimderi mamandandyrylghan aimaqtyq basqarmalargha baghynyshty jәne esep beretin bolady. Qalalar men audandardyng bilim bólimderin basqaru men qarjylandyru da oblystyq dengeyge jәne oblystyq budjetke beriledi.

Zeynetaqy jinaqtaryn merziminen búryn alu

2021 jyly kýtilgen janashyldyqtardyng biri - túrghyn ýy jaghdayyn jaqsartu, emdelu jәne olardy qarjy úiymdaryna senip tapsyru ýshin zeynetaqy jinaqtaryn merziminen búryn alu. Preziydent Toqaev ózining halyqqa Joldauynda 2021 jyly 700 myng qazaqstandyq zeynetaqysynyng bir bóligin erte paydalana alady dep sendirdi.

Alayda, zeynetaqy jinaqtaryn merziminen búryn paydalanu turaly zannamalyq ózgeristerding bәri birdey maqúldanghan joq. 10 jeltoqsanda túrghyn ýy satyp alu ýshin jinaqtalghan zeynetaqy qarajatyn merziminen búryn alu erejelerining jobasy 22 jeltoqsangha deyin sozylatyn qoghamdyq talqylaugha shygharyldy.

Zang jyl sonyna deyin qabyldanady jәne 2021 jyldyng basynan bastap kýshine enedi dep kýtilude. Somany «jetkiliktilik shegi» eskerile otyryp alugha rúqsat etiledi. Búl әr jasta әr týrli.

Sausaq izderi

2021 jyldyng 1 qantarynan bastap «Sausaq izderi jәne genomdyq tirkeu turaly» zang kýshine enedi. Búl sausaq izderi men genomdyq aqparatty jinaudy, óndeudi jәne qorghaudy qamtidy. Jәne búl azamattar ýshin jana, qazirding ózinde biometriyalyq qújattardy - chip ornatylatyn jeke kuәlikti jәne tólqújattyng jana týrin, sonday-aq kiriktirilgen chipti alu kezinde qoldanylady.

2021 jyldyng 1 qantarynan keyin 12 jastan 16 jasqa deyingi balalar sausaq izin olardyng kelisimimen jәne olardyng ata-analarynyng nemese qamqorshylarynyng qatysuymen ghana alady, al 16 jastan bastap sausaq izderi qazaqstandyqtar ýshin mindetti bolady. Aytpaqshy, 2021 jyldan bastap qújattarynyzdy birden ózgertu qajet emes, tek, olarda kórsetilgen merzim ayaqtalghangha deyin jaramdy bolady.

Azamattardyng sausaq izin mindetti tirkeuden ótkizuden bas tartuy 2021 jyldan bastap 2 AEK - 5834 tenge mólsherinde aiyppúl salugha әkep soghady.

DNQ derekterin jinau tek sottalghandardan, belgisiz adamdardan jәne habar-osharsyz ketkenderding tuystarynan olardyng kelisimimen jýzege asyrylady.

Abai.kz