Júma, 26 Aqpan 2021
Aqmyltyq 3970 6 pikir 13 Qantar, 2021 saghat 14:54

Qojaliyeva: Kóp jerde tәuelsiz baqylaushylar bolghan joq

Kýni keshe Darigha Nazarbaeva «Nur Otan» partiyasynyng atynan Mәjiliske deputat bolyp baratyny belgili boldy. Onyng búl әreketine qatysty el ishinde týrli boljamdar aitylyp jatyr.

Osydan biraz búryn Darigha Núrsúltanqyzy Senattan ketkende: «Darigha ýlken sayasattan birjola ketti», degen edi biraz júrt. Endi qayta oralypty. Onyng búl oraluynan qazaq qoghamy ne kýtui kerek? Sayasat alanynda taghy qanday ózgerister boluy mýmkin? Parlament saylauynda «Auyl» men «ADAL» partiyalary Mәjiliske nege  ótpedi? Al, «komunisterdi» Parlamentke ótkizuding artynda qanday sayasat bar?

Biz osy saualdar tónireginde «HAQ» partiyasyn qúrushy, keshegi saylauda Tәuelsiz baqylaushy bolghan Toghjan Qojaliyevamen az-kem әngimelesken edik...

- Darigha Nazarbaeva Mәjilis deputaty boldy. Ol Mәjiliste jay ghana deputat bolyp otyrady degenge senesiz be? 

- Darigha qarapayym deputat bolmaytyn shyghar. Ol ne viyse-spiyker nemese Mәjilis spiykeri bolady. Búl birinshi boljamym.

Ekinshiden, ol deputat bolyp, odan keyin Senatqa taghayyndalyp, tóraghasy boluy da mýmkin. Yaghni, Darigha ne Mәjilisti, ne Senatty basqarady.

- Áleumettik jelide Ýkimetti Nyghmatulin basqaruy mýmkin degen boljam jasaldy. Búghan ne deysiz?

- Meninshe, Nyghmatulin Almatygha әkim bop keledi. Óitkeni Nyghmatulin men Baybekting arasynda shiyelenister bar. Ol bәrine belgili. Sondyqtan kóbinese bir-birimen kelispeushiligi bar adamdardy bir jerge qyzmetke qoymaydy.

Al, Ýkimetti kim basqaratyny turaly әrtýrli boljam bar. Onda Baybek te, Bozymbaev ta aitylady. Mәselen, Bozymbaev kópten beri kórinbey ketti ghoy. Ol da búryn әkim bolghan, ministr bolghan. Qazir Toqaevtyng kenesshisi bolyp jýr. Onyng tәjiriybesi bar. Mýmkin, Premier-ministrlikke sol dayyndalyp jatqan shyghar?..

- Keshegi Parlament saylauynda óziniz tәuelsiz baqylaushy boldynyz. Qalay oilaysyz, «Auyl» partiyasy men «ADAL» partiyasy Mәjiliske nege ótpedi?

- Mening pikirimshe, «Auyl» men «ADAL» Mәjiliske kiremiz dep dayyndalghan. Biraq, joghary jaqtyng jospary boyynsha, Mәjiliste tek bir ghana oppozisiyalyq partiya boluy kerek. Oppozisiya degende, әriyne, tyrnaqshanyng ishindegi oppozisiya. Al, oghan ýsh partiya ghana kandidat boldy. Olar: «Auyl», «ADAL» jәne «Aq jol». «Aq jol» kóp dauys alghandyqtan, qazir  «oppozisiyalyq» partiya retinde Parlamentke «Aq jol» ótti. Al, ýsheuining birdey ótui mýmkin emes edi. Búl birinshi sebep.

Ekinshi sebep - Darigha Parlamentke keldi ghoy. Al, «ADAL»-dyng artynda «Atameken» Kәsipkerler palatasy túr. Onyng tizgini Qúlybaevtyng qolynda. Darigha men Qúlybaevtyng arasyndaghy qarym-qatynastyng qanday ekeni bәrine belgili. Sondyqtan eger Darigha Senatqa nemese Mәjiliske tóragha bolsa, oghan oppozisiya retinde Qúlybaevtyng partiyasy bolghany tipti, kerek emes.

Biraq, jalpy, Parlamentke 4 partiya ótui mýmkin edi...

- Al,Tәuelsiz Qazaqstan Parlamentine «kompartiya» (QHP) nege ótti?

- «Kompartiyanyn» Parlamentke ótui - Reseyding yqpalynan. QHP negizinen Sovet dәuirin nasihattaydy ghoy. Qazirding ózinde sony ansap jýr. Al, Reseyding qazirgi sayasaty qaytadan sol KSRO-gha baru. Sondyqtan, qaytalap aitam, QHP-nyng Parlamentke kirui Reseyding yqpalynan boldy. Eger olar Parlamentke ótpese, Reseymen qarym-qatynas odan әri shiyeleniser edi.

Ekinshiden, «kompartiya» -  ÚQK-ning partiyasy ekeni bәrimizge belgili. Onyng qatelespesem, «Úran» degen bir tarmaghy bar. Sol tarmaghynyng resmy saytyn qarasanyz, basshylary «eks-sotrudnik KNB», dep jazylghan. Al, oghan dauys bergenderding kóbi basqa últtar.

Biraq, shyn mәninde kommunisterdi parlamentke ótkizbeu kerek edi. Odan da ol oryngha «Auyl» layyqty bolghan. Biraq, «Auyl» da, «Aq jol» da últtyq patiottyq partiyalar. Al, Parlamentte eki últtyq partiyanyng boluy KNB men AP-nyng iydeologiyasyna qayshy keledi. Sondyqtan da eki últtyq partiyanyng qatar ótui mýmkin emes.

- Keshe «Nur Otan» partiyasy Mәjiliske baratyn 76 adamnyng tizimin jariyalady. Sizdinshe búl tizim qanshalyqty sәtti jasalghan?

- Búghan deyin «Nur Otan» partiyasy Mәjiliske oryn dayyndau ýshin  praymeriz ótkizdi. Biraq, sol praymeriz tizimimen keshegi tizimdi salystyrsanyz, praymeriz arqyly ótkender biren-saran ghana. Al, kóbisi sol irikteuden ótpegender. Sonda, praymeriz ne ýshin jasaldy?..

- Al, Assambleyadan ótken deputattar turaly ne aitasyz?

- Jalpy, bizding «HAQ» partiyasynyng negizgi ústanymy - sol Assambleyany taratu. Sebebi olardan ótken deputattyng barlyghy «Nur Otan» mýsheleri.

- Saylauda baqylaushylardyng basym bóligi dauys búrmalanghanyn aitty. Búghan qatysty ne aitasyz?

- Keshegi saylaudaghy bizding sanaghymyz boyynsha, kóp jerde «Nur Otan-nyn» dauysy 50%-dan aspaydy. Al, «Aq joldyn» dauysy 30%-dyng shamasynda.  Uchastkelerde protokoldar kóbine dúrys sanalghan. Biraq, OSK-nyng óz esebi bar ghoy...

Kóp jerde Tәuelsiz baqylaushylar bolghan joq. Kóbine ózderining baqylaushylary boldy. Olar keshki saghat 8-de dauys sanau ashylghanda, kóp uchastkelerdegi baqylaushylar sanaugha qalghan joq. Kóbi ketip qaldy.

- Sol saylauda eng tómengi belsendilikti Almaty qalasy kórsetipti. Búl Saghyntaevtyng qyzmetine әser ete me?

- Negizi Almatynyng saylaugha belsendiligi tómen bolady. Biraq, búl joly tek qana Almatyda emes, býkil Qazaqstan boyynsha solay boldy.

Nege Almatynyng kórsetkishin kótergen joq? Sebebi, Almatyda baqylaushylar óte kóp boldy. Sondyqtan obiktivti týrde sifrlardy ózgerte alghan joq.

Sonday-aq, Astanada da Tәuelsiz baqylaushylar kóp boldy. Sol sebepti eki qaladaghy sifrlar basqa qalalargha qaraghanda tómen.

Al, múnyng Kólginov pen Saghyntaevtyng qyzmetine әseri bolady dep oilaymyn. Ekeuining de oryndarynda qaluy ekitalay.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

6 pikir