Beysenbi, 22 Sәuir 2021
Alashorda 8104 19 pikir 18 Aqpan, 2021 saghat 14:04

«Ahannyng toyyn YuNESKO kóleminde atap ótu kerek»

Senat deputattary Ýkimet basshysy Asqar Maminge Alash qozghalysynyng ruhany kósemi Ahmet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyq mereytoyyn YuNESKO kóleminde atap ótudi úsynyp, deputattyq saual joldady. 

Senatorlardyng aituynsha, últ ústazynyng mereytoyyna oray, birqatar manyzdy sharalar atqaryluy tiyis.

- «Biz Ahmet Baytúrsynovtyng ómiri men shygharmashylyghyn zertteuge arnalghan ghylymy konferensiyalar men dóngelek ýstelder ótkizu, oghan elordada jәne ózi qyzmet etken Qyzylorda, Semey, Almaty qalalarynda eskertkishter qoy qajet dep sanaymyz. Sonday-aq, Sizden Qostanay oblysy әkimdigining aldyna Ahmet Baytúrsynúlynyng auylyn abattandyru, oghan aparatyn joldardy jóndeu turaly tapsyrma beruinizdi súraymyz», - dedi Altynbek Nuhúly.

Sonymen qatar, Ahmet Baytúrsynúlyna arnap derekti jәne kórkem filimderdi kóbirek týsiru turaly úsynys aityldy.

Biz senatorlardyng deputattyq saualyn oqyrman nazaryna úsynudy jón kórdik...

«Qúrmetti Asqar Úzaqbayúly!

Biyl tәu eter Tәuelsizdigimizge 30 jyl. Osy úlyq merekeni Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev taghylymdyq mәni bar sharalargha basa nazar audaryp, Últ tarihynda óshpes iz qaldyrghan túlghalardyng enbegin nasihattaudyng asa manyzdylyghyna da toqtaldy. Mine, osy qatarda Memleket jәne qogham qayratkeri, qazaq til bilimi men әdebiyettanuynyng negizin qalaushy, Alash qozghalysynyng ruhany kósemi, qazaq әlipbiyining túnghysh reformatory, ghúlama, el tarihynda óshpes iz qaldyrghan Últ ústazy, halqymyzdyng eng kórnekti tarihy túlghalarynyng biri әri biregeyi ardaqty Ahang - Ahmet Baytúrsynúlynyn  150 jyldyq mereytoyy túr.

Oqu - bilim azyghy, bilim - yrys qazyghy, bilimi tolyq myndy jyghady degen qaghidatty temirqazyq qylyp alghan Ahmet Baytúrsynúly - osydan tura 100 jyl búryn - Oqu ministri bolyp, san buyn qazaqtyng sauatyn ashty. Álippesi 1912-25 jyldar aralyghynda 7 ret qayta basylyp, últty aghartugha ýzdiksiz qyzmet etti.

Ahannyng óz sózi: «Últtyng saqtaluyna da, joghaluyna da sebep bolatyn nәrsening eng quattysy – tili» - dedi. «Til-qúral» atty oqulyghy arqyly qazaq tilining tabighaty men qúrylymyn aiqyndap, ghylymy jýiesin jasap, «Qazaq til bilimining atasy» atandy.

1913 jyly Orynbor qalasynda «Qazaq» gazetining úiymdastyrushysy jәne túnghysh redaktory bolyp, últtyq baspasóz mәdeniyetin qalyptastyrdy.

Alash qozghalysynyng sayasy kósemi - Álihan Bókeyhan bolsa, ruhany kósemi - Ahmet Baytúrsynúly edi. Alash avtonomiyasyn qúru jolyndaghy jankeshti enbekteri arqyly sanaly ghúmyryn últtyq mýdde jolyna arnady.    Osynshama úshan-teniz enbegi últ jýregining tórinen oryn alyp, tughan halqy «Últ ústazy», «Últtyng ruhany kósemi» dep ardaqtap at berdi. Ústaz esimin úlyqtau - túghyrly Tәuelsizdigimizdin, últtyq qúndylyqtar men últ múratynyng jýzege asyp jatqandyghynyng belgisi. Sondyqtan Ahmet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyq mereytoyyn әlemdik dengeyde toylau - Elimizding әlemdik arenadaghy bedelin arttyrady. 

Últ ústazynyng izbasarlary Múhtar Áuezov, Qanysh Sәtbaev, Álkey Marghúlan siyaqty ghúlamalardyng 100 jyldyq mereytoylary, keshe ghana  seriktesi Álihan Bókeyhannyn  150 jyldyghy YuNESKO-nyng sheshimimen dýniyejýzilik dengeyde atalyp ótti. Osyghan baylanysty jәne jogharyda aitylghandardy eskere otyryp, mynaday  úsynystargha toqtalmaqshymyz:

1. 2022 jyldyng 5-shi qyrkýieginde Ahmet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyghyn YuNESKO shenberinde atap ótu ýshin Ýkimet arnayy hatty dayyndap tiyisti jerge jiberiluin qamtamasyz etu;

2. Ruhany kósem túlghasyn aishyqtau ýshin Ahana Elordadaghy kóshesining boyynan enseli eskertkish túrghyzu. Múnday sәuletti eskertkishter ózi qyzmet jasaghan Qyzylorda, Semey, Almaty qalalarynan da oryn aluy kerek.

3. Kindik qany tamghan qazirgi Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy auylgha baratyn joldyng jóndelui jәne әkesi Baytúrsyn men aghasy Qaly jatqan beyitte kesene kóteru mәselesin, auyldy abattandyru arqyly muzey-ýiin zamanauy qalypqa keltirudi Qostanay oblysynyng әkimdigine tapsyryp, naqty mindetter qong;

4. Alash ardaqtysy turaly derekti filimderdi tolyqtyryp janartu jәne Últ ústazyna arnap kórkem filim týsiru;

5. Ahmettanu salasynda Ahannyng kópqyrly enbekterin alys-jaqyn sheteldik múraghattardan jinap, janadan kóptomdyghyn shygharu jәne halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyalar arqyly ghúlamanyng ghúmyrbayany men shygharmalaryn keninen nasihattaudy qolgha alu.

Sóz orayyna qaray qúlaghdar retinde: Nauryz aiynyng sonynda Senat qabyrghasynda Últtyq qúndylyqtar taqyrybynda keng kólemde Parlamenttik tyndau ótpekshi. Búl Ahang amanatyna adal úrpaqtyng taghylym alar sharasy bolmaqshy.

«Qazaqstan Respublikasynyng Parlamenti jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi turaly» Qazaqstan  Respublikasy  Konstitusiyalyq Zanynyng 27-babyna sәikes deputattyq saualdy qarau nәtiyjesi turaly zanmen belgilengen merzimde jazbasha jauap beruinizdi súraymyz.

Qúrmetpen: A. Nuhúly, N.Ábdirov, M.Baqtiyarúly, S.Aytpaeva, B.Júmaghúlov, N.Jýsip, S.Karpluk, A.Kýrishbaev, D.Nóketaeva, J.Núrghaliyev»

Ayta keteyik, Ahmet Baytúrsynúly 1872 jyly 5 qyrkýiekte Qostanay okrugi, Torghay uezi, Tosyn bolysynyng 5-auylyna qarasty Sartýbek eldi mekeninde  dýniyege kelgen. Ol - әdebiyet zertteushi ghalym, týrkitanushy, publisist, pedagog, audarmashy, qogham qayratkeri. Qazaq halqynyng 20 ghasyrdyng basyndaghy últ-azattyq qozghalysy jetekshilerining biri, memleket qayratkeri, aghartushy, Alash-Orda ókimetining mýshesi.

Abai.kz

19 pikir