Búlqynys bar, júlqynys joq...
Álemde adam ataulyny birden jaqyndastyrghan da, ortaq til tabystyrghan da әdebiyet ekeni dausyz. Ónerding osy týri adamzatty ruhany damugha jetelip, yntymaq pen birlikke shaqyrdy. Jaqsy men jamandy, jauyzdyq pen janashyrlyqty ajyratyp, aqyldylyq pen naqúrystyqtyng arajigi qanshalyqty qashyqtyghyn qarapayym týrde ghana týsindiretin, biraq sodan keremet lәzzat aldyratyn әdebiyetting sanaly pendege bereri sheksiz. Alayda әdebiyet turaly týsinik san aluan. Orayy kelse, ortaq ta, ynghayy kelmese olaq ta pikir aitu - tabighy zandylyq. Sondyqtan da bolar, pikir aluandylyghy qazaq әdebiyetshilerining arasynda da bar. Áriyne, múny tereng týsinistikpen qabyldaghan jón. Býgin «Ádebiyet әlemi» aidaryna atsalysushy qalamgerlerding aitar oilary da әdebiyetting býgini men keleshegi turaly bolmaq.
Gerolid BELGER, jazushy, audarmashy: Memlekettik syilyqtyng syry...
Álemde adam ataulyny birden jaqyndastyrghan da, ortaq til tabystyrghan da әdebiyet ekeni dausyz. Ónerding osy týri adamzatty ruhany damugha jetelip, yntymaq pen birlikke shaqyrdy. Jaqsy men jamandy, jauyzdyq pen janashyrlyqty ajyratyp, aqyldylyq pen naqúrystyqtyng arajigi qanshalyqty qashyqtyghyn qarapayym týrde ghana týsindiretin, biraq sodan keremet lәzzat aldyratyn әdebiyetting sanaly pendege bereri sheksiz. Alayda әdebiyet turaly týsinik san aluan. Orayy kelse, ortaq ta, ynghayy kelmese olaq ta pikir aitu - tabighy zandylyq. Sondyqtan da bolar, pikir aluandylyghy qazaq әdebiyetshilerining arasynda da bar. Áriyne, múny tereng týsinistikpen qabyldaghan jón. Býgin «Ádebiyet әlemi» aidaryna atsalysushy qalamgerlerding aitar oilary da әdebiyetting býgini men keleshegi turaly bolmaq.
Gerolid BELGER, jazushy, audarmashy: Memlekettik syilyqtyng syry...
- «Memlekettik syilyq әdil beriledi» degenge, mening ýlken kýmәnim bar. Óitkeni osy syilyqty júrtqa beretin komissiyada men biraz jyl, yaghny on-on bes jyl júmys istedim. Ol jerde ózimdi de eki ret úsyndym. Sosyn ol jerdegi tirlikten әbden týnilgennen keyin, maqala jazyp, onda komissiya degenning manayyna qaytyp jolamaytynymdy, ózimdi týbinde eshuaqytta syilyqqa úsynbaytynymdy ashyq aittym. Nege týnildim deysiz ghoy, búl komissiya óte formaldy týrde ghana júmys isteydi. Alghashqy kezde mening tanghalghanym, júrt úsynylghan shygharmalardyng bәrin oqyp kelip, otyrysta egjey-tegjeyin shygharyp taldap, baghalap, layyqtysyn kórsetedi eken desem, olay emes eken.
Komissiya jinalady eken de, «al, dauys bereyik» degen әngimeden bastaydy eken. Alghashynda men jan-jaqty dayarlanyp kelgen edim, sol kezde marqúm Qadyrdyng aitqany bar: «Au, Gerolid, sen nemene shygharmalardy taldau ýshin kelding be? Joq, olay bolmaydy. Sen ne deseng de, qalay talqylasang da qalyptasqan jýieni ózgerte almaysyn. Osy baghytpen jýremiz» degen son, oilanyp qaldym. Rasynda, solay eken. Ol jerde eshqanday talqylau joq. Qazir de solay. Demek, men búl Memlekettik komiyssiyadan әbden týnildim. Ádil qorytyndygha kelip, syilyqty әdil beredi degenge sengim joq. Barlyghy kýni búryn belgilenedi eken de, sonyng ynghayymen ketedi eken. Sen dauys berding be, bermeding be, mәsele onda emes. Mәsele jogharyda otyrghandardyng sheshimine baylanysty. Aytarym - osy.
Tanakóz TOLQYNQYZY, aqyn: Aqynnyng qolynda qúdiret túr
- Keybir jas aqyn-jazushylar ýkimet jaghday jasamay otyr, әitpegende «qatyrar» edim dep jatatyny bar...Kezinde sen de osy rәuishte әngime qozghap edin.
- Jalpy, aqyn ózining boyynan «memleketti» quyp shyghuy kerek. Áriyne, ol naghyz aqyn bolghysy kelse... Jәne búl jerde bir nәrseni ashyp aitu kerek. «Memlekettik» sanadan emes, «memleketke» tәueldilikten arylu qajet. Aqynnyng qolynda bir sәtti mәngilikke ainaldyra alatyn qúdiret bar. Sonday qúdireti bola túra, uaqytsha ómir sýretin ýkimetke tәueldi boludan asqan qorlyq bar ma? Men de kezinde «ýkimet bizge tegin ýy berui tiyis» dep ashyq hat jazghandardyng birimin. Biraq men «Qazaq әdebiyeti» gazetine bergen súhbatymda: «Ýkimet mening aqyn bolghandyghym ýshin emes, mening qazaq bolghandyghym ýshin, osy jerding iyesi men bolghanym ýshin ghana ýy berui tiyis» dep jazyp edim. Qazaqtardyng kirme últ bolyp kýn keshetinine qorlanatynmyn. Áli de sol pikirdemin. Al aqynnyng ýkimetke tәueldi boluy, bergen azyn-aulaq materialdyq kómegi ýshin shyndyqty aita almay ómir sýrui qiyanat emes pe? Óner saraygha qyzmet ete bastaghanda óledi. Biraq taghy bir shyndyqty eskeru kerek. Aqyn óz memleketinde kirme últ siyaqty kiriptar psihologiyamen ómir sýrse, onda qanday úly shygharmalar tuuy mýmkin? Sondyqtan últyn oilaytyn el aghalary aqyndaryn miskin etuden saqtanuy kerek. Aqyndarynyng túrmysyna qarap memleketting bet-beynesin anyqtay salugha bolady. Sondyqtan ýkimetten keletin kómekting eki jaghy da bolatynyn úmytpauymyz kerek.
- Jas aqyndar jyrlarynda ómirden týnilu jii kezdesedi... nening belgisi?
- «Ózine-ózi qol salu turaly búl ómirde eng bolmaghanda, bir ret bolsyn oilamaghan adam joq shyghar» degen eken Uiliyam Djeyms. Ózine-ózi qol salu - ol ózine kómekke shaqyrghan jannyng songhy jan aiqayy. Ókinishke qaray, eshkim estimeydi. Eger olar ólim turaly jazsa, ólgisi keletindikten emes, ózine kómekke shaqyrghany, әldekimnen jan jyluyn kýtkeni bolar. Al shyntuaytyna kelsek, myna zamanda ómir sýruding ózi erlik! Jýrek qayshylyqtargha toly bolsa, al óleni shyndyqty talap etse, kónilindegini jazbaghanda qaytedi? Biraq poeziyasy jýz payyz ómirden týniluden túrmaytyn bolar. Ómirding ózindey әrkelki bolar. Jalpy, poeziya týnilu, týnilmeuden emes, shynayy, shynayy emes degen úghymdardan túratyn siyaqty. Búl - mening jeke pikirim. Eger óleng sizding qanynyzda buyrqanys tudyra almasa, ol - óleng emes. Eshkimge eliktemeytin aqyn myqty emes, eshkim eliktey almaytyn aqyn myqty. Sondyqtan óz jolyn tapqan aqyndar sizde múnday súraq tudyrmauy tiyis. «Nege ol búlay jazdy, nege qara boyauy basym?» dep bas qatyrmaysyz. Tek senesiz, bas shayqaysyz. Ol myng jerden týnilse de, sizdi ilandyrsa, mine, sol naghyz poeziya bolyp shyghady.
Qaldybek QÚRMANÁLIYEV, sazger: Ózing ýshin júmys iste!
- Keyde qolyna qalam ústaghan jastargha qarap tanghalamyn. Aqyny bar, jazushysy bar, ne bolmasa sazgeri, ya әnshi bәri biylikten bir nәrseni dәmetedi de jýredi. Nege? Uaqytynda, soghystan keyingi kezde, odan bergi 60-70-jyldary әdebiyetke kelgen bir shoghyr talantty agha-әpkelerimiz ýkimetten eshnәrseni talap etpey-aq, qazaq әdebiyetin kókke kóteretin keremet shygharmalar jazdy. Olar da qanghyp, әrkimning bosaghasynda pәterde jýrdi. Biraq tauy shaghylghan joq. «Óleng jazugha, ne әn shygharugha jaghdayymyz joq» dep eshkimge múng shaqpady. Sýite jýre iyisi qazaqtyng ónerine, әdebiyetine ýles qosty. Qabyrghasyn qalasty. Elim deytin azamattar - osylar.
Qazirgi jastar she? Shiykili-pisili bir shimaqtaryn jazady da, «maghan pәter ber, jaghdayymdy jasa» dep alaqan jaygha kóshedi. Osy jón be? Áriyne, túrmysy jaqsy bolghangha ne jetsin! Biraq men túrmys týzelisimen keremet tuyndy jazyp ketedi degenge senbeymin. Tuma talant iyesi jer kepede túryp ta, týrmede otyryp ta jaza beredi. Búghan mysal kóp. Keyde bireuler «men halyq ýshin jazdym» dep jatady. Múny da qabylday almaymyn. Búl - bayaghy kenes zamanyndaghy «bәri de halyq ýshin» degen qaghidanyng sarqyndysy. Sony qaytalaumen kelemiz. Sәtti shygharma, tamasha әn, bәri - daryndy adamgha beriletin Allanyng syiy. Ol tolqyp syrtqa shyghady. Janyndy núrgha bóleydi. Onyng bәrin qalay «halyq ýshin jazdym» dep aitasyn. Ózgege de haqym joq. Men әndi ózim ýshin jazamyn. Ishimdegi búlqynysty syrtqa shygharamyn. Qaghazgha týsirem, ne bolmasa әn bolyp tógiledi. Janymdy rahatqa bóleydi. Al ony qalay men «halyq ýshin jazdym» dep kólgirsiymin.
Ámirhan BALQYBEK, aqyn, әdebiyetshi: Oqyrmanmen qarym-qatynas az
- Sýzgiden, dәlirek aitqanda, auytqymaly sandyq kórsetkishten túraqty sapalyq dengeyge ótip jatyr. Keshegi kenes dәuirinde kitap bir qabyrghany tútas alyp túratyn pútqa ainalyp kete jazdap edi. Qazirgi oqyrman onday asyra silteushilikten ada, esesine súranysy da shynayy. Myna kórshi Resey әdebiyeti orys mújyghy sauatsyz bolghan kezde de әlsiz bolghan joq. Shamasy, әdebiyetting myqtylyghy oqyrmannyng kóptigimen anyqtalmaydy ghoy deymin. Ataqty Dostoevskiyding romandary 80 million orysqa 3 myng danamen taralghan kezi bolghan. Biraq sol Dostoevskiylerding túsy basqa emes, orys әdebiyetining dәl altyn dәuiri bolyp sanalady. Kitabynyng saudasyn jýrgizip, sol Dostoevskiydi joqtyqtyng qúrsauynan alyp shyqqan kisi әieli bolghandyghyn da úmytpaghan jón. Bizde osy kitappen sauda mәselesi, oqyrmanmen qarym-qatynas dúrys jolgha qoyylmay jatyr desek bolady.
Qalihan YSQAQ, jazushy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri: Jazatyn nәrse kóp
- Jazatyn nәrse kóp eken. Biraq jas kelip qalghan son, onyng bәrin qaghazgha týsiru onay emes. Bәrin jazyp tastaugha mýmkindik kelmey túr. Osy jasqa deyin, birge qyzmet istegen, birge jýrgen zamandastar, qimas aghalar bar. Sonday shapaghaty tiygen azamattar jóninde bir nәrse aitu kerek boldy. Sosyn bәrin sypyryp tastadym da, estelik jazugha otyrdym. Onym «Júldyz» jurnalynda «Kelmes kýnder elesi» degen atpen eki jyl boldy, jaryq kórip jatyr. Qazir jazyp bitirdim desem de bolady. Alayda «bitirdim» degen ber jaghy, әli de olar jayynda aitatyn, jazatyn nәrse jetkilikti. Qazir keybir jerlerin toltyryp, keybir jerlerin týzetip degen siyaqty tirlik jasaudamyn. Ázirge baspalargha bermey, ústap otyrmyn. Týbi ýlken, sýbeli dýnie bolyp jaryq kóreri haq. Jalpy, jas úlghayghan son, adamnyng «anany aitsam, mynany aitsam» degen maqsattary kóp bolady eken. Biraq onyng bәrin bir dýniyege syighyzu - qiynnyng qiyny. Qazirding ózinde әlgi jazghandarym bes jýz elu bettey boldy. Búl degening otyz bes baspa tabaqtay ghoy. Minekey, mening istep otyrghan sharuam, songhy kezde bitirgen ýlken tirligim - osy..
Amankeldi KENShILIKÚLY, synshy: Ádebiyetting qúny Nobeli syilyghymen ólshenbeydi
- Tәuelsizdikke deyin eng kóp maqtalghan, joly bolghan aqyn-jazushy? Ne bolmasa, eng kóp dattalghan kim?
- Maqtalghandar - Ábdilda Tәjibaev, Múhamedjan Qarataev, Serik Qirabaev... bolyp kete beredi. Dattalghandar - Maghjan Júmabaev, Jýsipbek Aymauytov, Qasym Amanjolov bolyp jalghasa beredi.
- Ádebiyette tәuelsizdikke deyin qúbylys jasaghan shygharma? Ne bolmasa tәuelsizdikke qol jetkizgen kezdegi tuyndy?
- Prozada - Múhtar Áuezovting «Kókserek» pen «Qarash-Qarash» povesteri men «Abay joly» romanynyng birinshi kitaby, Beyimbettin, Tólen men Tynymbaydyng әngimeleri, poeziyada - Iliyastyng poemalary, Múqaghalidyng syrshyl lirikasy men Júmekenning oily ólenderi, Kenshilikting balladalary, synda - Tәken Álimqúlovtyng «Júmbaq jan» jәne Túrsynjan Shapaydyng «Shyn jýrek - bir jýrek» kitaby, publisistikada Marat Qabanbaydyng maqalalary. Balalar әdebiyetinde tynnan týren salghan jazushymyz - Berdibek Soqpaqpaev. Dramaturgiyada - Iran-Ghayyptyng shygharmalary.
- Nobeli syilyghy nege joq? Sebep? Álde onday tuyndy joq pa?
- Ádebiyetting qúny Nobeli syilyghymen ólshenbeydi. Jalpy, men osy bir ónbeytin daugha qyzylkenirdek bolyp aitysyp-tartysyp jatqan synshylarymyzdy týsinbeymin. Álemde Nobeli syilyghynan basqa da bedeli zor halyqaralyq syilyqtar kóp. Ókinishke qaray, sol syilyqtardyng birde-bireuin alghan qazaq jazushysy joq. Áueli Dubliyn, Servantes, Pulitser, Buker, Gete, Kafka, t.s.s halyqaralyq syilyqtyng bireuin qazaq jazushysy alsa da taqiyamyzgha tarlyq etpes edi. Joq, biz birden Nobelige qol sozamyz. Nobeli syilyghyna ýmitker eng qúryghanda osy halyqaralyq syilyqtardyng bir-ekeuin alyp, әlemge tanyluy kerek ekenin oilaghymyz da kelmeydi.
Tayauda birneshe qazaq basylymdarynyng betinen qazaq jazushylary Ákim Tarazi, Asqar Altay men Roza Múqanovagha әlem әdebiyetin damytugha qosqan zor ýlesi ýshin Frans Kafka atyndaghy halyqaralyq әdeby syilyghynyng berilgeni turaly aqparatty oqyp, tanghaldym. Búl - naghyz ótirik. Aqiqatynda esimderi atalghan ýsh jazushygha da, búdan búryn da ony alghan Tólen Ábdikúly, Shómishbay Sariyev pen Nemat Kelimbetovke berilgeni Kafka atyndaghy halyqaralyq әdeby syilyq emes, әigili jazushynyng atyndaghy altyn medali. Halyqty aldap, oqyrmandy adastyrudyng qajeti qansha? Kafka atyndaghy halyqaralyq әdeby syilyq 2001 jyldan bastap әlemdegi tanymal jazushylargha berilip keledi. Qazaq jazushylarynyng birde-bireui Kafka syilyghyn alghan emes. Nobeli syilyghyn qazaq jazushysy alyp jatsa, qúba-qúp. Berilmese, oghan bola sary uayymgha salynudyng qajeti qansha? Biyl ony aqyn Tomas Transtemer aldy. Alayda ol oghan birden qol jetkizgen joq. Oghan deyin ol 1981 jyly Petrarka, 1990 jyly «Neyshtad», 2003 jyly «Altyn tәj» halyqaralyq әdeby syilyghyn iyelengen bolatyn. Byltyr jazushy Mario Vargos Liosagha búiyrdy. Búl jazushy da qara jayau emes. 1995 jyly «IYerusaliym», 1996 jyly «Beybitshilik» halyqaralyq syilyghyn alghan qalamger. Degenmen talanttary búl ekeuinen әldeqayda kýshti Evgeniy Evtushenko men Valentin Rasputinge osy syilyq búiyrmay keledi. Óitkeni Nobeli syilyghyn berude barlyq uaqytta әdilettilik bolmaydy, komissiya mýsheleri belgili bir prinsipti de ústana bermeydi. Mysaly, osydan jýz on jyl búryn Shved Akademiyasy orystyng úly jazushysy Lev Tolstoygha hristian dinin joqqa shygharghany ýshin osy syilyqty bergizbey tastady. Bir ghasyr ótken song kerisinshe, Joze Saramago hristian әlemin shulatqan «Evangelie ot Iisusa» romany ýshin Nobeli syilyghyn aldy. Búl syilyqtyng tónireginde qiytúrqy sayasy oiyndar kóp. Úly jazushylar Horhe Luis Borhes, Shervud Andersen, Frans Kafka, Djeyms Djoys, Marseli Prust, Grem Grinderge de obektivti jәne subiektivti sebepterge baylanysty búl syilyq berilgen joq. «Nobeli syilyghy kimge kerek?» atty maqalamda ol turaly egjey-tegjeyli jazghanmyn.
- Daryndy bola túra, elenbey jýr, enbegi eskerilmey jýr dep kimdi aitar ediniz?
- Tynymbay Núrmaghambetov. Ádebiyetimizdegi ýlken jazushymyzgha Memlekettik syilyqtyng berilmey, onyng talantymen salystyrugha da kelmeytinderding ony alyp jatqanyna qatty qynjylamyn. Biraq keyde ol kisining sol syilyqty alugha úmtylmay-aq qoyghany da dúrys pa degen oigha batamyn. Shynymdy aitsam, soghan jetu ýshin ar-úyatyn satyp jatqan jaghympazdar men alayaqtardyng arasynan Tynymbay aghamdy kórgim kelmeydi
Betti dayyndaghan Seysen ÁMIRBEKÚLY,
Aytjan Salyqúly (foto)
«Ayqyn» gazeti