Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2694 0 pikir 7 Sәuir, 2012 saghat 09:45

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

V

Jyldyq synaugha birer ay ghana qalghan 1943 jyldyng kóktemi. Mektebimizding art jaghyndaghy «Bahulan»1 dep atalghan jaydaq sayda qaraghash toghayy jasarghan, býrshik qynaptaryn jaryp, jasyl japyraqtar men jas órken jaryq kóre bastaghan kez. Bizding aramyzdaghy jas talaptyng býrshikteri de jarylyp, aqyndyq kórsete bastady osy kezde. Ósimdik órkenine jan bergen kýn núry bolsa, bizdegi aqyndyqty shabyttandyrghan - kórgen ómirimiz ben oqyghan kitaptarymyz edi. Biz de jas órken siyaqty jappay úmtylyp, jarysa talpyndyq. Kórgenimiz de, oqyghanymyz da birdey ghoy.

Qazaqstan poeziyalyq shygharmalary bәrimizdi baurap, bos uaqyttarymyzda kóbinshe solardy oqyp jýr edik. Keyin kele kóshirme ólen, dastandar kóbeydi. Abay, Shәkirim shygharmalaryn bylay qoyghanda, týrmede jatqan ózimizding aqyn aghalarymyzdyng ólenderi de týrmeden úrlana shyghyp, bizge shyrqala jyrlay, jylay jetip jatty.

Ýrimji týrmesine 1940 jyly kelgen Tanjaryq pen Ábdikerim aqynnyng ólenderi osy kezde ózimizdi de kóp jylatty:

 

«Darigha, taghdyr qysty, qinaldy jan,

Ótpeydi óneshimnen su menen nan.

Qayghymnyng qanshasyna sen kuә bol,

Tógilgen jýregimnen qyp-qyzyl qan!

 

Darigha, men qayghyrdym kimder ýshin,

Olargha kórsetip túr kimder kýshin?!

Jaralap kókiregimdi uly qanjar,

Qan qústym jýregimdi tilgeni ýshin!

V

Jyldyq synaugha birer ay ghana qalghan 1943 jyldyng kóktemi. Mektebimizding art jaghyndaghy «Bahulan»1 dep atalghan jaydaq sayda qaraghash toghayy jasarghan, býrshik qynaptaryn jaryp, jasyl japyraqtar men jas órken jaryq kóre bastaghan kez. Bizding aramyzdaghy jas talaptyng býrshikteri de jarylyp, aqyndyq kórsete bastady osy kezde. Ósimdik órkenine jan bergen kýn núry bolsa, bizdegi aqyndyqty shabyttandyrghan - kórgen ómirimiz ben oqyghan kitaptarymyz edi. Biz de jas órken siyaqty jappay úmtylyp, jarysa talpyndyq. Kórgenimiz de, oqyghanymyz da birdey ghoy.

Qazaqstan poeziyalyq shygharmalary bәrimizdi baurap, bos uaqyttarymyzda kóbinshe solardy oqyp jýr edik. Keyin kele kóshirme ólen, dastandar kóbeydi. Abay, Shәkirim shygharmalaryn bylay qoyghanda, týrmede jatqan ózimizding aqyn aghalarymyzdyng ólenderi de týrmeden úrlana shyghyp, bizge shyrqala jyrlay, jylay jetip jatty.

Ýrimji týrmesine 1940 jyly kelgen Tanjaryq pen Ábdikerim aqynnyng ólenderi osy kezde ózimizdi de kóp jylatty:

 

«Darigha, taghdyr qysty, qinaldy jan,

Ótpeydi óneshimnen su menen nan.

Qayghymnyng qanshasyna sen kuә bol,

Tógilgen jýregimnen qyp-qyzyl qan!

 

Darigha, men qayghyrdym kimder ýshin,

Olargha kórsetip túr kimder kýshin?!

Jaralap kókiregimdi uly qanjar,

Qan qústym jýregimdi tilgeni ýshin!

 

Qayghyrdym nazalanghan elim ýshin,

Aq býrkep azalanghan jerim ýshin.

Ishinde qan maydannyng qaza tappay,

Jazyqsyz jazalanghan erim ýshin!

 

Týrmedegilerdi kóp zarlatqan últtas satqyn tergeushilerge keyde qaharly til qanjaryn qadap, keyde qapaly qarghys jaudyrghan ólender de jetti:

 

«Kór qazghan kóringenge qotiyndar,

Qúran qyp qoja sózin oqityndar.

Bar oqyp, jetilgening osy bopty,

Týrmede bizben birge shoqiyndar!»

 

Qatarlas kameralarda jatatyndar birining halin biri der kezinde bilip túrady eken. Birin biri demep, birining jarasyn biri emdep, qayrat-qajyrgha, ýmitkerlik pen jigerge shaqyrysqan jauynger jyrlar kóp tuyndapty. Tergeu qinauynan kýirep shyghyp, sýiretilip ótip bara jatqandardy esik sanlaularynan kórip túrghan osy aqyndardyng qolma-qol aityp qalghan, keremettey shipaly ólenderi syrttaghy bizge de dәl sonday әserimen jetip, em aitady:

 

«Qajyma, túr ornynnan bolat jýrek,

Dúshpandar salsa qanjar, nayza tirep!

Jer jýzin titiretip bassa zúlmat,

Nayzaghay atylsa da kýn kýrkirep!»

 

Shyng Shysaydyng qandy qolynan biylik tayyp, gomindannyng «qamqorym» bolyp kórinu jónindegi auyz jomarttyghy týrmedegilerding kisen-shynjyryn birer eli úzartyp, biraz tynystandyrghan eken. Búryn bir-birining óli-tiriliginen mýldem beyhabar jatqan «qylmystylar», osy sәtte ghana habar tabysypty. Ólgenderine joqtau, tiri qalghandaryna ayanysh, shaghym sazdy ólender osy kezde kóp taraldy.

Ábdikerim aqyn Shәripqan marhúmdy bylay joqtaydy:

 

...El sassa, auzyna alghan úranym-ay,

Er sassa, qolyna alghan qúralym-ay!

Zym-ziya boldyng býgin keshe arystan,

Oqyghan tiysin saghan qúranym-ay!

 

Mekening altyn Altay túraghyn-ay,

Mezgilsiz sol biyikten qúladyn-ay!

...........................................................

...........................................................

 

Qúz biyik - Tengir1 biyik, Sengir biyik,

Andyghan mergen quyp biz bir kiyik.

Balasyn sol kiyikting qasqyr basyp,

Kiyikpen men de birge tarttym kýiik!

 

Basyna tar qamauda qalta kiyip,

Arsyldaq it kýzetken tisi yrsiyp.

Qorsyldap qodyrandaghan qay jendettin,

Túrdy eken súraghynda basyn iyip?!

 

...........................................................

Qiyadan úshtyng qyran, qonarda joq,

Izdesem altyn Altay, Oralda joq!

Ezilgen eski ómirdi eske alarlyq,

Tym qúrysa qúba balshyq molang da joq!

 

Eske alghan el qúrbanyn zalym osy,

Zarymnyng tarshylyqta saryny osy.

Tar esik, tam bosagha, tas qamauda,

Kóz jasym - qoldan kelgen barym osy!

 

Osy ólenderding qaysynymyzgha bolsa da jaghatyndyghyn bile túra bir-birimizden jasyryp oqyp, jasyryp kóshiremiz. Jasyryn dәpterlerimizdi әlde kim jiyp alyp salystyra qalsa, mazmún, taqyryp retteri de birdey shyghar edi. Bir ghana adam aityp, jalpymyzgha bir-aq kóshirtkendey, bir ghana ústazdyng oqytyp jatqan konspektisindey, bir ghana qolbasynyng basshylyghymen istelip jatqan istey kóriner edi. Olay bolatyny: dosymyzgha bolsyn, qasymyzgha bolsyn kelip jetkeni birer tәulikting ishinde bәrimizding dәpterimizge qondyrylyp bolady. Yntyqbaydyng kóshirgeni әpsәtte mening dәpterime de týsip bolghanyn onyng ózi mýlde sezbeytin. Al, tu basynda mening dәpterime kóshirilgen ólenderding Beksapagha, Beksapadan Tileuqangha... qydyra-qydyra «qas jauym» Yntyqbaydyng qoyyn dәpterine kirip ketkenin, onyng oqy otyryp jylaytynyn da sezbeytinbiz.

Kórgen kýnimiz bir bolghandyqtan kónil-kýiimizding de birdey ekenin óshpendilik qúrghyr sezdirmeytin. Neni kórip, nege jylap otyrghanymyzdy qas kóz qaydan bilsin, әiteuir qaysynymyz jylasaq ta irkindi nәtiyjesin syrt qarap yrshytatynbyz. Arlan bórishe arqa jýnimizdi ýrpiytetinbiz sonan son.

Sonday jasyryn әserin qara taqtagha júmbaqtay jariyalap, óleng jazatyndar shyqty bir kýni. Oqytushysyz ótkizgen kóptegen saghattardyng biri edi. Keybirining óleng siqy bolmasa da, oi-pikiri týrmedegi aghalarymyzdikine úqsaydy. Keybireu olargha eliktey jyrlasa da, ózindik oiyn qosyp, ózinshe jyrlaugha tyrysady.

Qara taqtagha solardyng biri bolyp jazylsa da, dau qozghap, jaugershilik tudyrghany Ómirbekting myna óleni boldy:

 

Aghalar qayghyrady kimder ýshin,

Olargha kórsetip túr kimder kýshin?!

Izbasar ini bolyp jylaytynday,

Bar eken bizde sirә qanday pishin?!

 

Búl ólenge tanauy edireye qaraghan Salyq aldyndaghy qaghazgha apyl-qúpyl jaza saldy da, qara taqtagha baryp kóshirdi:

 

- Tanys-aq qoy әrkimge sizding pishin,

Tanymasang ainagha qara, kisim!

Talpaq tanau, may basqan kózi bitik,

Qay babana úqsaghan osy mýsin?

 

Ómirbek te qarataqtagha qayta baryp jaza jóneldi jauabyn:

 

- Adamgha syn emes qoy syrtqy mýsin,

Ólendi men jazghanmyn adam ýshin.

Shoshqadan túnghysh jyryng jaralghanday,

Qorsyldasa, aita ghoy ózing kimsin?!

 

Árqashan shoshqa jyrdy shoshqa jazar,

Adamnan ol aitysyp qalay ozar.

Ólendi adamsha jaz adam bolsan,

Syr shertip, shymyrlatyp kónil qozghar!

 

Kópshilik shuylday qúptady búl ólendi. Qaben Salyqtyng ólenin qatty jerledi:

- Dúrys sózge búrmalay jauap qayyryp, boqtay salatyn ólen, rasynda da adam aqynnyng óleni bolyp baghalanbaydy ghoy!

- Tipti әrqanday jaghdayda da ólenge boqtyq aralaspau kerek!- dep qaldy Oralqan.

- Olay emes,- dedim men, Oralqangha qarap. -Óleng patshalary ebin tauyp, elin sýiindire boqtay alady. Mysaly, Abaydyn: «ózi shoshqa ózgeni it dep bilmek» deytin ólenine qay dos sýiinbegen. Mәsele sebebin dәl tauyp boqtauda ghana. Ómirbekting alghashqy óleni syrly, әrkimning ishtegi syryn qozgharlyq óleng edi. Ol ólenge: «shoshqasyn, ata-babannyng qaysysyna tartqansyn» degen sebepsiz shalduar-shipau sóz siymdy jauap bola almay shyqty da, ózi odan әldeqayda myqty boqtyq estip qaldy. Búl ólenning myqty esepteletin sebebi - sinimdiligi men siymdylyghynda.

Salyq ashugha bulyghyp, qansha talauyraghanymen tótep bere alatyn jauap taba almaghanday, oilanyp qaldy da, taqtagha Shaqan shyqty.

Tym kesek minezdi Shaqannyng endi tym kesek tilmen boqtaytyndyghyn bayqay qoyghan Tileuqan qu da jýgirip baryp bir shetine jaza qoydy:

 

- Shaqang batyr, degen song Shaqang batyr,

Bayqa batyr, zor shúrqan kele jatyr!

Meskerteyin batyrym, meskerteyin,

Qúlaghyna sybyrlap eskerteyin.

Óleng bilsen, tauyp aitasyn,

Bilmeseng qauyp aitasyn.

 

Kópshilik du kýlgende Shaqan da jalt qarady. Biraq, búl «meskertudi» kórip oqyghansha ózi de jazyp bolyp edi:

 

Jylan jaqtayd jylandy kýiip-pisip,

Shygha keler ysqyryp ara týsip,

Tabanymmen myjyrmyn tarpyp bir-aq,

Teginde otyrmasang k...di qysyp!

 

Ómirbek búghan da tótep bererlik jauap qayyrdy:

 

- Shaqannyng búl óleni qaydan shyqty?

Kelip túr sasyp-shirip qayran myqty!

Auzynan shyqty deuge dәlelim joq,

Artyndaghy bir tereng saydan shyqty.

 

Shaqannyng júdyryghyn júmsatyp aludan saqtanghan kópshilik syqylyqtap, shiqyldap qana jasyryn kýlisti. Salyq qayta keldi taqtagha. Oilanyp jazghandyqtan búl óleni sәl útymdylau shyqqan siyaqty.

 

Pishinindi súradyng әuel bizden,

Barys bolsan, taymas eng osy izden.

Qisyq bolsang ainagha ókpeleme,

Dәl kórsettim siqyndy kórgen kózben!

 

Bir belgi ghoy angha da syrtqy mýsin,

Terisinen tanimyz andy, kisim.

«Sasyq jel» men «shoshqadan» ainymaytyn,

Taghy dәlel bolmay ma aram ishin!

 

Taqtagha Yntyqbay da shyghyp, osynyng jalghasyna bir shumaq óleng tirkedi:

 

Bizge qarsy kim shyqsa - nayman shyghar,

Kirip alyp qoynyna nayman shaghar.

«Ókiresh» dep sol shalyng atalyp ed,

Tistep shaghyp ólering sodan shyghar!

 

Tilding ulanyp, yntymaq-berekege taghyda u tógip bara jatqanyn bildi me, әlde, qiys jauap pen qisynsyz jalanyng jeniliske moyyndamaytynyn bildi me, Ómirbek jauap jazbady. Múrnyn tyjyryp, qolyn siltey saldy.

Aytysqa Qaben qatysty endi. Yntyqbaydyng ólenine yzalanghan ol kerey atynan naymangha jaqyndyq bildirip, óz tentegining tilin timaq siyaqty:

 

Irigen sózi osy ghoy shirigennin,

Nendi alghan nayman baba sirә senin?!

Qudalap qúlghanaday qadalarlyq,

Bar ma edi әke qúnyn, ata kegin!

 

El edik birge tuyp, bir qonysqan,

Jer dauyn, elding kegin bir quysqan.

Ini bop Qabanbaygha er Jәnibek,

Qashan da qan maydangha bir shyghysqan.

 

Birge aityp bir týrmede nalalaryn,

Bir tókken qan men jasyn aghalaryn.

Osy bir nalet jaughyr pishinindi,

Bilip qoy «aram bez» dep baghalaryn.

 

Salyq tez basyp, shiray shyqty da ala shyqqan jaza tayaghynday aq boryn taqyldata jóneldi taqta betine:

 

Ey arsyz, aram bez kim, alal bez kim,

Júrt keship, aruaq attap dala bezdin?!

Deytúghyn «er tughangha, it toyghangha»,

Búralqy, shyn aram bez dәl sen ózin!

 

Taqtanyng bir búrynshyna Shaqan da baryp jazdy:

 

Satylghan juyndygha sary kýshik,

Shәuilder qojasyna ara týsip.

«Aram bez» senen basqa kim bolypty,

Tastarmyn qúiryghyndy bir-aq kesip!

 

Salyq pen Shaqan qaytysymen Yntyqbay shyqty. Býkil aruaqtary atynan kýnirengendey soza kýrsinip, dayyndap әkelgenin jazdy:

 

Qayghyrma it azdy dep tuysqanym,

Kórmep pe ek qasqyr men it tabysqanyn!

«IYesin it qútyrsa qabar» degen,

Qabangha aiyrbastap arystanyn.

 

Ua, auylym, jering de altyn, suyng da altyn,

Aq iyq qyranynday batyr halqyn!

Jat pighyl, jarty bauyr, jarmes kezbe,

Saytannan jaralghan-au osy sartyn!

 

- Búl beysharalyqqa ne daua!- dep Qaben kýlip jiberdi. - Jalagha-jala, shatpaqqa-shatpaq jazyp jengennen jenilgenning ózi jaqsy shyghar, jazbay-aq qoydyq endi!

- Qabanbaydy qabangha, Jәnibekti ghana arystangha balauyn myna ólgenindi... - dep kýnkildey kinjidi Serәli. - Ekeuin qatarlastyra ataghany ýshin qauipti Qabendi!

- Qala túrghyny bolghandyghyna «sart» atalghany ghoy! Búl salpang qúlaq jabayynyng «saytannan jaralghany» ne endi!- dep Beksapa shegireydi. Ol ekeuine Quat basu aityp jatyr:

- Qoyyndar, shyraqtar, ólenge shamdansandar óle jenilgendik bolar!...

Men taqtagha shyghugha oqtalyp, Quattyng qalghan sózine qúlaq aspadym. Óz jerin ghana jer sanap, basqa jerdi kór sanaytyn, ózin-óz, basqany - qor tútatyn, óz ruynan basqany jau kóretin Yntyqbaydyng osy kór kókirektigine men de syqaq dayyndaghanmyn. Biraq «kýieli aghashqa» janasudan qaymyghyp otyr edim. Qabenning әdildik aitamyn dep jәbirlenip qaytuyna shyday almadym. «Yntyqbay osynshalyq úshqyr tilin jazyqsyz jangha uly qanjar qyp qadady ghoy, mening syqaghym sodyr-soyqandy jangha u emes, dәri bolar» degen oy tudy. Taqtagha baryp, Qaben men Yntyqbaydyng óleninen basqasyn týgel óshirdim de jaza jóneldim:

 

Týgel sózding toqtar jeri әdilet,

Ádil sózdi kim jenbekshi jәbirlep.

Adamdyq oi, ataly sóz aitylsa,

Azulaydy qanday ghana qalyng bet!

 

Altyn Altay Mayqy biyding Altayy,

Naqyl egip, maqal órip marqaydy.

Sózben ústap, sózben túsap asauyn,

Altyn qanat aqyl sózdi alqaydy.

 

Sóz jibegin sýiip ósken Altayym,

Kisi qúnyn sózben keshken Altayym.

Tilsiz azu, misyz mýiiz sen dýley,

Qay týrinmen «Altayym» dep alshaydyn!

 

Sadagha ket, alty ainalyp Altaydan,

Sóz tyndamas qúlaq pa qúr qalqayghan!

Súr túmsyqpen su sasyghyn tandaysyn,

Túnyqshyl er kerey qaydan, sen qaydan!

 

Berekene tiyip myng bir oqyra,

Birlik dese qúiryq tikting túqyra!

Yntymaqqa mýiizing tym ynghaysyz,

Shaqpay sony soghar talay tyqyrgha!

 

Eldikke jat, birlikke jau soqyrgha,

Jerlep kómip, esti el qúran oqyr ma.

Qasqyr jer-aq, qorqau júlyp qolqandy,

Qargha-qúzghyn kózindi oiyp shúqyr da!

 

Kóz alartqan óship mýlde gýjilin,

Qalar sonda qaq sónke bop mýiizin!

 

Taqta betine әr joly týsken sayyn syqylyq kýlki estilip túrdy da, songhy jolyn jazyp bolysymmen sol syqlyq jalpylasqan ashyq qarqylgha ainalyp, du kóterildi. Qaytyp kep óz ornyma otyra bergenim sol-aq eken. Shýideme saq ete týsti bir «ýlken tas». Basym zenip kózim shybarta qalsa da, jalt qaradym, Shaqan túr artymda, tiygen sonyng zor júdyryghy eken. Partamnyng art jaghyna kelip tosyp túrghanyn bayqamay, otyra ketippin.

- Ei, nege úrasyn!

- Toqtat! - dep Qaben men Oralqan qatar aqyryp qalghanda tús-tústan shaq-shúq, sart-súrt zekiru men soqqylar estildi.

- Soq! Ber, jazasyn!

- Mә, mine olay bolsa, mine!

- Mine, endeshe!

- Mә, bolsa, mә!

- Úr, ayama әkenning auzyn... dy!

- Mine, endeshe, mine!

- Mә, menen de jep kór!...

Sylq otyryp qalghan men art jaghyma endi bir qayrylyp qaraghanymda Shaqandy ýsh-tórt sabaqtas býktep salyp, tepkilep jatyr eken, biri Qaben. Partadan attay úmtylghan Yntyqbay men Salyq kelip, kirise ketti soghysqa.

- Mә bolsa, mә!

- Á, sender de jegilering keldi me, mә endeshe!

- Uaqytynda kelipsinder, mine, mә!

- Mine... mine!... Senderding k...ttering qyshyghaly qashan! Mine, mine!

- Mә!.. Mine!... Endeshe, mә, dәmin tatyp kór, mine!... Mine!...

- Aghayyndar, ayamandar endi! - dep kishkene Ámirqan oqytushy ýsteline shygha búiyryp túr. - Álinen әbden asty búl ýsheui, ayamay úryndar, jauabyn men beremin!

Yntyqbaydyng basqa jaqtastary búl joly soyyl siltese almay oryndarynda otyryp qalypty, ýdireye qarasady. Ýsh myqtyny kópshilik parta arasynan aldygha sýirep shygharyp taghy da soqqylady, ózderi de qol kótere almaytyn halge týsken eken. Oryndarynan túra alghan ekeuin sýiemeldep, qara taqta aldyna túrghyzyp qoydy da, Shaqandy jabylyp әreng túrghyzyp, qoltyghynan eki sabaqtas demep túrdy. Mening kózim endi túnyghanday bolyp edi, ornymnan túryp baryp, ólenimning ayaq jaghyna taghy eki jol qostym:

 

Oybayla endi, oibayla,

Qúiryqty qysyp borbaygha!

 

- Ei, batyrlar, - dedi Serәli Yntyqbaygha tónip, -úrghysh bolsan, úrarlyq sóz endi shyqty, qarandar anaghan!

Shaqannyng qayrylugha shamasy joq edi, qalghan ekeui qaramay bedireye týsti. Serәli ýsheuin de artyna búryp, taqtagha qaratyp qoydy.

- Ólendi júdyryqpen jene alyppysyndar?!- dep Qaben olardyng bir jaq qyrynan kelip súrady. - Óleng aitysynda qarymjysyn júdyryqpen qaytaru qay elding saltynda bar edi. Azghyndar! Senderdi eng aldymen bastap úrghan Oralqan ekeumiz de kereymiz ghoy!... Bizdi qostap úrghan anau Tileuqandar kim?!... Olar da kerey ghoy?... «Kereyim» dep soghan ghana jabysady ekensinder, kerey búl noghandyqtaryndy jaqtasa, týgelimen qorsyldap, toghaygha kirip ketpes pe edi, olay bolghanda basqa barlyq qazaq tuystarymyz «kerey» dep atamay, bizge basqa at taqpas pa edi! Sen ýsheuindi qay kerey jaqtady qane!... «Sender kerey emessinder!», «Altaydan alty ainalyp sadagha ket» dep Bighabilding aitqany osy emes pe! Shyndyghy mine, dereu dәleldenbedi me! Mýiizing qaq sónke bolyp dalada qala jazdady. Búl tóbeles mektepte bolmay iyen dalada bolsa, haldering tipti mýshkil bolatyn edi!... Qúday, «saqtansang saqtaymyn depti» degensinder ghoy, ekinshi ret saqtanyndar múnday aqymaqtyqtan!

Qaben kýlip jibere jazdap baryp teris ainalyp ketti. «Myqtylar» jazagha túrysymen shyghyp ketken Oralqan Kәzen múghalim men Aqylbaydy ertip kirdi. Aqylbay bizding jaydy tolyq týsinetin, әneu kýni shyaujannyng tergeuinde bizding sózdi bar yqylasymen audaryp, razylyq ray bayqatqannan beri demalys kezderinde jataqhanamyzgha da kelip әngimelesip jýretin bolghan. Búl ret klasqa kirgende ol eshqaysymyzgha qaramay, qara taqtadaghy ólenderdi jymiyp qana oqumen boldy.

Kәzen búl klastyng mindetti múghalimi bolsa da, kýnine bir saghat matematika sabaghyn ghana ótip, basqa jayymyzgha aralaspay keledi. Búrynghy tóselgen matematik múghalimder ketken song Shyfannyng dayyndyq mektebinen keltirilgen osy jas oqytushygha barlyq qazaq klastarynyng matematikasy jýktelgendikten, kýndelikti sabaq dayyndyghynan asa almay jýr edi.

Búl ret ol tyjyryna kirip, kópshilik jazasynda túrghan ýsheuin partalaryna qaytardy da, ýsteline otyra ketti. Keptey kiygen shapkysyn ýstel shetine qoyyp, keng jaralghan toq mandayyn ysqylady. Omarqandy túrghyzdy sonan son. Bar yqylasyn matematikagha ghana arnaghan Omarqannan basqamyzdan aksioma shyqpaydy dep bilgen siyaqty:

- Sen sóile, osy klasta ne mәsele bar, búl ne soghys?... Óz betterinmen sabap, óz betterinmen sottaytynday búl ýsheui ne istedi?

- Men sóilesem,- dep Omarqan súq sausaghyn shoshaytyp, oilana qaldy. Qyzyl-qonyr jýzi týgel kýlimsiregende eki kózi «minus, minus»[1] degendey júmylyp, eki syzyqsha jasady, - barlyq talas әne, qara taqtada túr. Bizding klastaghy sheshilmey kele jatqan mәselening eng dúrys formulasy - osy ólender. Anau - Qabenning jazghany, anau - Yntyqbaydiki, myna jaqtaghy úzaq óleng - Bighabildiki. Salyq pen Shaqannyng formulasy óship qapty ghoy, jazyndar ei, batyrlyq ólenderindi!

Salyq pen Shaqan oryndarynan qozghalmay melshiydi de, qara taqtagha Tileuqan úmtyldy. Olardyng ólenderin qaghazgha kóshirip alghan eken. Bor alyp, qayta jazyp qoydy. Omarqan da taqtagha shyghyp, aitysushylardyng ólenderine attary men ret nomerlerin jazyp, «búl jolghy soghys tarihyn» Yntyqbaydyng birinshi óleninen ghana bastay sóiledi.

- ... Sóitip, alghashynda bir-birine «granat» qana laqtyrysyp edi,- dep kýlimsiredi Omarqan sóz sonynda, - Qabenge qatarynan ýsh granat laqtyryluyna ashynghan Bighabil «bomby» tastap jiberdi.

- Olay búrmalama! - dep shaq ete týsti Ámirqan. Omarqannyng kýlki ýshin aityp túrghan «bombysyn» búzaqylyqqa balap týsinipti. - Soghys bastaghan Bighabil ma?!

- Tosa túr Ámirgýl, sóilep bolayyn... ózderine bomby týsken song ayasyn ba, Shaqan úshyp baryp Bighabilding dәl tóbesinen pugaspen[2] qoyyp jiberdi. «Qandy ghyrghyn» osylay bastaldy.

- Bighabil bomby tastady dep túrghany - anau ólen, - dep anyqtady Ámirqan, - osyny taqtagha jazyp bolyp, partasyna otyra bergende Shaqan baryp úrdy. Bighabil qolyn kótergen de joq. Tipti ýn de qatpay otyryp qaldy. Sonsong biz jabylyp úrdyq. Shaqangha bolysyp tóbelesken Yntyqbay men Salyqty da úrdyq. Búl ýsheuining sodyrlyghy sheginen asty.

- Búl soghystyng sipatyna ózderiniz bagha bermesenizder biz týsine almadyq,- dep Omarqan ornyna kelip otyrdy, - biz әiteuir soghysudy ghana bilemiz, búl - aksioma.

Aldynghy partada býgingi aitystyng ólenderin kóshirip otyrghan Aqylbay Omarqannyng songhy sózine kýlip jiberdi.

Artyna qayrylyp, taqta betindegi ólenderdi týgel oqyp shyqqan Kazen basyn iyzey kýlimsiredi de, oqushylargha qayta súrau qoydy:

- Sóitip, búl soghysty bastaghan kim boldy?... Bighabil ma әlde Shaqan ba?

- Shaqan!... Shaqan!- dep shaqyldady kópshilik. Tayaq jegen ýsheuinen basqasy týgel qosylyp shulady.

- Bighabilding mәselesi osy óleninde ghana bolsa, ne qatelik bar múnda?- dep Aqylbay bayau ýnmen aqtau aitty. -«Kópten shyqqan kómusiz qalady» degen maqaldy suretpen kórsetipti ghoy, tym abzal ólen!... Múnday berekege shaqyrghan azamattardy úrugha emes, qayta qadirleuge tiyistimiz. Anau Qaben ólenining pikiri qanday tamasha!

- Ózderiniz kórdinizder qaysylarynyng óleni shipau ekenin,- dep Oralqan ornynan túrdy. -Ózderi ata-babadan týsip, adam aitqysyz tilmen boqtap-boqtap alady da, oghan qarsy әdildik aitqan adamdardy sabaydy, búl qaydan kelgen juandyq?!

- Aralaryndaghy «nayman», «kerey» dep jikteushilerdi shygharyndarshy bylay!- dep Kәzen ornynan túrdy. Yzalanghanynan eki beti almaday qyzaryp shygha keldi. Múnday raygha kelgende aghy-aq, qyzyly-qyzyl bolyp, tym súlu kórinetin. Atyn atandar, men ózim shaqyryp alayyn!

Kópshilik әueli Yntyqbay men Serәlini bir auyzdan atady da, oghan Salyq pen Shaqandy qosty. Búlargha ere, óre týregeletinderge qarasam, moyyndary ishterine kirip, bastary túqyra qalghan eken. Qaben ekeumiz bir-birimizge jymiya qarasyp edik, Qaben iyegin bir kóterip qoydy. «Boldy, qala bersin» degeni edi. «Basshysy týzelse, qosshysy qayda ketpek, neghúrlym az shyqsa, olardyng kinәsi solghúrlym auyrlaydy» degen oy bir sypyrasynda bar siyaqty. Qaben:

- Boldy, bas ókilderi osylar ghana,- dep qalghanda, kópshilik soghan qosyla ketti de, atalghan tórteui Kәzenning qol isharasymen, aldygha shyghyp tizile qaldy.

- Sabaqtastar, múghalim osy tórteuimizdi ghana jeke aparyp tergese, meni jep qoyady ghoy mynalar jabylyp,- dep Serәli kýlimsiredi, - mening jaqtastarymnan da birnesheu qosylsa bolmay ma?!

Aqylbay qarqyldap kýldi de, Kәzen qatulana búiyrdy:

- Qalghany bolsa, shyqsyn bәri!

Serәli jerlesterining ekeui ataldy da, ózdikterinen shyghyp baryp qosyldy. Yntyqbay túqyra qarady maghan:

- Mәsele, bizde ghana ma eken, shyqsyn anau Bighabil! Pәlening basy sol! Syrtta túrghan qalys adamsyp ýndemey otyrady da, ynghay syrtymyzdan shalyp jyghyp beredi bizdi!

Salyq pen Shaqan da qayta ot alyp, ókireshtey qostady búl pikirdi.

- Ras pa?- dep Kәzen kópshilikten súrady.

- Ótirik!

- Jala!- dep birnesheu ornynan qatar týregeldi.

Omarqan súq sausaghyn shoshayta túrdy ornynan:

- Nólge nóldi qossang da nóli shyghady, nólden nóldi alsang da nól qalady. Bighabil múnday jikshildikten nól oqushy, búl - aksioma, qosylmaydy senderding qatarlaryna!

- Bizge qarsy jik ekeni ótirik pe?- dep Yntyqbay aldyna bir attaghanda, Qaben kózin keng ashyp, aldyna jetip bardy:

- Qútyrghangha qarsynyng bәri qútyryq bolmaq pa?... Qútyrghangha qútyrghandar ghana emes, sau adamdardyng bәri qarsy shyqpay ma? Saghan Bighabilding da, mening de ýzdiksiz qarsy bolghanymyz ras. Sondyqtan, negizgi jauyng - biz bolyp qalghanymyz da ras. Kereyshildikke de, naymanshyldyqqa da qarsy túrghanymyz ýshin, sening qataryna qosyla qoymaqpyz ba!

- Sening kózing múndaydy kóre me?- dedi Yntyqbay órshelenip. - Ynghay bizdi ghana jyghyp berip jýrgenin kórmepsing ghoy, sonda Bighabil jikshil emes pe?

- Ynghay senderdi jyghyp beretini әmise senderding búryn qútyratyndyqtarynnan! Ámise senderding búryn soqtyghatyndyqtarynnan! Sender, «nayman», «jylan», «qanghy» dep soqtyqpay, Serәli qashan búryn soqtyghyp edi, aitshy ózin?! Al, Bighabilding kereyge ne jazyghy bar, aitshy? Óz tentektikterindi jaqtamaghany ýshin ghana qyr sonynan qalmay, soqqylap kele jatpaysyndar ma?

Yntyqbay sóiley almay kidirip qalyp edi:

- Sen ýsheuing oryndaryna baryp otyryndar! -dedi, Kәzen Serәlige qarap. Aqylbay jymiya kýlip, Kәzendi kýbirley qaghytty:

- Sen ózing kerey emespising ei, sen de «qansyzsyn-au» osy, Qaben siyaqty «jarty bauyr» da emes, bauyryng mýlde joq pa, qalay?!

- Búl qaljyndaytyn is emes!- dep Kәzen basyn shayqady. - Raqymsyz joy kerek múnday kózqarasty! Býlikti aldymen qozghaytyn osy ýsheui ekeni dәleldenip boldy!

- Tosa túr, olay bolsa, sózdi maghan ber!- dep Aqylbay ornynan túrdy da, aq súr ajaryn suyta qarady Serәlilerge. Olar Kәzenning kenshiligimen ornyna baryp otyrghan.

- Túr, ýsheuing de shyq beri, myna ýsheuining qataryna túryndar, iyinderindi tirey túryndar bir-birine!... Men ghoy nayman, qyzaymyn. Kәzen - kerey, - dep alyp, jýzin qayta jylytyp, kýlimsirey sóiledi, - myna kereyshil ýsheui jazasyn kópshilikten tartyp bolypty. Eki jaza - әdiletsizdik bolady. Al myna bas múghalimderding nelikten ýsh naymandy qaytaryp, ýsh kereyin qayta jazalamaq bolyp otyr, bilesinder me?... Osy ala kózdiktering bastalghannan beri, «nayman», «kerey» dep atap tildeskendering túryndar oryndarynnan!... Onday auru tartpaghandar otyra bersin!

Ýsh-tórtimizden basqa sabaqtastar týgel túrdy oryndarynan, Aqylbay әlgi súrauyn qaytalay súrady:

- Qane, aityndarshy, Kәzenning osynysy әdiletsizdik pe?!

Týregep túrghan oqushylardan eshkim jauap qayyra qoymay, Aqylbay óz sózin bәseng ýnmen jalghastyrdy.

- Endeshe, men qysqasha ghana aitayyn, qazaqtyng basynan keshken tarihy azapqa, qughyn-sýrginge, qyrghyngha toly. Ásirese osy rushyldyqtan tartqan ziyanymyz orasan auyr. Sonyng bәrin kórip, bilip kele jatqan biz ýshin qazirgi kýnde rushyldyqtan ýlken dert joq. Ýlken dertke ýlken em jasalady emes pe? Mәselen, qazirgi Júngoda apinshygha atylu jazasy qoldanylyp keledi ghoy. Óitetini, apinshylyq Júngo halqyn ulatyp, eldikten, erkindikten aiyrdy. Sondyqtan, ony óte qatal jazamen tii - әdiletti qyzmet esepteledi. Rushyldyq bizding últymyzdy sol apinsha ulap, torghayday tozdyryp keledi. Endeshe, Kәzenning óz rulastarynan shyqqan «apinshyny» qaytalay jazalamaq bolyp otyruy dúp-dúrys, bәrimiz de bas múghalimderinning osy kózqarasynan ýirenuge tiyistimiz. Árqaysylarymyz óz ishimizden shyqqan «apinshylardy» qatal tiyayyq!... Qalay deysinder?

- «Dúp-dúrys!», «Tyyayyq!», «Tyiyamyz!» - degen dauystar dýr kóterildi.

- Olay bolsa, men bas múghalimderinning aqyrghy eskertu jasauyn, búl jolghy jazany keshiruin ótinemin. Búdan keyin osy oqighamen osy keshirimdi úmytpay sabaq etuge uaghda beresinder me?

- Berdik! ... Uaghda!... Sertimiz osy bolsyn!...

Aqylbay Kәzenmen eki-ýsh qaytara kýbirlesken son, Kәzen ornynan túrdy:

- Ekinshi ret osy «apindy» qaysysyng tartsandar, sonyndy qatty jazalaymyn!... Úqtyndar ma? «qaytyndar, otyryndar!... Býgin kópshilik, ýsheuindi dúrys jazalaghan! Eshqaysysynan kek alugha jol joq!...

 

Ádiletti tergeushim, aldyndaghy itayaghyna qúiylghan jaghymdy tamaqqa auzyn endi salghan itting sol sәttegi eng qas jauy, itayaqqa qol sozghan adam ghoy. Dereu ars ete týsip, sozylghan qoldy júlyp ta almay ma!

Al, bizding ala býlik apat jaylaghan osy klastaghy jikshil-rushyl sabaqtastarymyzda sizding aldynyzgha qoyylghan dәl sonday dayyn tamaq emes dep kim aita almaq. Yntymaqsyz, yryn-jyryng berekesizdik jaylaghan eldi itayaqtaghy sol tamaqsha kóringen it bassalyp jey bermey me. «Auyl iyti ala bolsa bórining baghy» degen ghoy. Sizge tegin yryzyq bolghaly túrghan sol eldi yntymaqtastyryp azuynyzdan qútqarmaq bolghan adam, siz ýshin kim bolmaq?...

Aldynyzdaghy itayaqqa sozylghan sol qylmysty qoldyng biri mine! Al, qap! Júlyp al, shaynap tasta!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»


1 Bahulan - Bahulyang - Ýrimjidegi jer aty.

1 «Tengir» dep -Hantengir, Erenqabyrgha tauy, «Sengir» dep Boghda tauy aitylyp otyr.

[1] Minus - alu (-) belgisi. Matematikada ziyannyn, shyghynnyn, jaghymsyzdyqtyng maghynasyn kórsetedi.

[2] Pugas - gitler fashizmining dýnie jýzilik ekinshi soghysta qoldanghan eng kýshti bombysy. On bes metr jerge kirip baryp jarylady eken dep estiytinbiz.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5395