Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2673 0 pikir 9 Sәuir, 2012 saghat 05:06

Núrbek Isabayúly. «Islamdyq terror» jәne sayasat

Songhy jyldary batystyq alpauyt búqaralyq aqparat qúraldarynda «islamy terror» sózi jii qoldanylatyn boldy. Islam әlemindegi belgili din ghalymdary men qayratkerler «islamy terror» sózining qisynsyzdyghyn qansha jerden dәleldegenimen keybir toptar terrorlyq әreketterge «islami» degen tanba basudan jalyghar emes. Nelikten batysta «islam» men «terror» arasynda sebepti baylanys qúrugha degen әuestik bar? Din retinde «islam» men «terror» arasynda sebepti baylanys qúru shart bolsa onda basqa din ókilderi tarapynan jasalghan qatygezdikter nelikten terrormen baylanystyrylmaydy? Mәselen, Birikken Últtar Úiymynyng adam qúqyqtary jónindegi arnayy ókili Richard Folk 2000 jyldan beri Izraili armiyasynyng 1300-den astam palestinalyq balany óltirgenin algha tartty. Osyghan qarap Izrailiding Palestinalyqtargha qarsy jasaghan әreketterin «Evrey terrory» dep atau qanshalyqty oryndy? Irlandiyada katolikter men protestanttyqtar qanshama beybit adamnyng ómirin qii arqyly bir-birimen ayausyz qaqtyghysty. Alayda, múny eshkim hristiandyqpen baylanystyrmady. AQSh-ta neokondar biylik qúrghan kezde kishi Bush Aughanstan men Irakqa qarsy basqynshylyqty «krest joryghy» retinde sipattady. Nәtiyjede jýzdegen myng jazyqsyz adam óldi. Osy basqynshylyq әreketti eshkim «hristian terrorizmi» dep atamady. Tipti alysqa barmay-aq 2010 jyly Qyrghyzstanda jappay tәrtipsizdikter beleng alghanda etnikalyq ózbektermen qyrghyzdar arasynda qantógis boldy.

Songhy jyldary batystyq alpauyt búqaralyq aqparat qúraldarynda «islamy terror» sózi jii qoldanylatyn boldy. Islam әlemindegi belgili din ghalymdary men qayratkerler «islamy terror» sózining qisynsyzdyghyn qansha jerden dәleldegenimen keybir toptar terrorlyq әreketterge «islami» degen tanba basudan jalyghar emes. Nelikten batysta «islam» men «terror» arasynda sebepti baylanys qúrugha degen әuestik bar? Din retinde «islam» men «terror» arasynda sebepti baylanys qúru shart bolsa onda basqa din ókilderi tarapynan jasalghan qatygezdikter nelikten terrormen baylanystyrylmaydy? Mәselen, Birikken Últtar Úiymynyng adam qúqyqtary jónindegi arnayy ókili Richard Folk 2000 jyldan beri Izraili armiyasynyng 1300-den astam palestinalyq balany óltirgenin algha tartty. Osyghan qarap Izrailiding Palestinalyqtargha qarsy jasaghan әreketterin «Evrey terrory» dep atau qanshalyqty oryndy? Irlandiyada katolikter men protestanttyqtar qanshama beybit adamnyng ómirin qii arqyly bir-birimen ayausyz qaqtyghysty. Alayda, múny eshkim hristiandyqpen baylanystyrmady. AQSh-ta neokondar biylik qúrghan kezde kishi Bush Aughanstan men Irakqa qarsy basqynshylyqty «krest joryghy» retinde sipattady. Nәtiyjede jýzdegen myng jazyqsyz adam óldi. Osy basqynshylyq әreketti eshkim «hristian terrorizmi» dep atamady. Tipti alysqa barmay-aq 2010 jyly Qyrghyzstanda jappay tәrtipsizdikter beleng alghanda etnikalyq ózbektermen qyrghyzdar arasynda qantógis boldy. Múny eshkim «qyrghyz terrorizmi» dep ataghan emes. Atalmauy әbden oryndy. Terrorlyq әreketti jasaghan adamnyng dini, últy men terrorlyq әreket arasynda sebepti baylanys qúru mýldem qate, synarjaq payym. Óitkeni, terrordyng dini yaky últy joq.

Batystyq kolonializm pәlsapasy barlyq terminderdi belgili bir sayasy maqsatta óz mýddesine qaray iykemdep qoldanugha óte sheber. Eshbir sayasy astary joq qarapayym sózderding ózi kolonializmning mýddesine qaray ózindik sayasy mәn iyelenip jatady. Sondyqtan kýndelikti qoldanyp jýrgen sózderding qanday maghyna bildiretini emes, onyng nendey sayasi-iydeologiyalyq maqsatta qoldanylatyny manyzdy. Endeshe, býginde kóbine islam dinine ghana telinip jýrgen terror úghymynyng tarihyna zer salyp kórudi jón kórdik.

Jalpy «terror» sózining barshagha ortaq belgili bir anyqtamasy joq, degenmen kópshilik qoldanystaghy maghynasy «beybit túrghyndardy óltiru», «kýsh qoldanu», «ýrey salu» «qatygezdik» degenge sayady. AQSh-tyng Chikago Layola uniyversiytetinen L. Langman jәne D. Morris «Islamic Terrorism: From Retrenchment to Ressentiment and Beyond» atty zerrtteude terrorgha naqty anyqtama beruding qiyn ekendigine nazar audarady.

 

«Terror» úghymynyng payda bolu tarihy

 

Sayasy terminder dinamikalyq sipatqa iye. Qoghamdyq jýiening damu barysyna qaray úghymdar da belgili bir damu satysynan ótedi. Latynshada «qorqynysh», «ýrey», «qatygezdik» degen maghyna bildiretin «terror» sózi 1789 jylghy fransuz revolusiyasy kezeninde sayasi-iydeologiyalyq mәnge ie boldy. Revolusiyadan keyin Robespier jetekshiliginde yakobinder «terror rejiymi» (1793-1794) dep atalatyn sayasy jýie qúrghany tarihtan mәlim. Yakobinder radikaldy, tónkerisshil úsaq burjuaziya ókilderi bolatyn. Olar Konvensiya mәjilisine ýstemdik qúryp, basqa partiyalar men úiymdardy jappay qyryp-joyyp, ýrey men qorqynysh rejiymin ornatady. Yakobinder kishigirim top bolghanyna qaramastan barlyq sayasy biylikti óz qoldaryna shoghyrlandyryp, respublikalyq basqaru jýiesin ornyqtyru ýshin monarhisterdi qatygezdikpen ezip-janyshtady. Osylaysha tarihta alghash ret terror sózi belgili bir sayasy mәn iyelenip, qoldanysqa týsti.

Yakobinder qúrghan «terror rejiymi» búqara halyqtyng aqsýiekterden kek qaytaruynyng dóreki, qatygez formasy edi. Batys elderinde 18-19 ghasyrlarda terrorlyq әreketti tәsil retinde qoldanghan kóptegen tónkerisshil sayasy aghymdar payda boldy. Keyinnen Fransiya men basqa da Europa elderinde kishigirim tónkerisshil terrorlyq úiymdar biylikke qarsy belsendi qimyldar jýzege asyrdy. Terrorgha negizdelgen sayasy kýres tәsili negizinen 19 ghasyrdyng sonyna qaray Patshalyq Reseyde qarqyndap damydy. Patshalyq biylikpen kýresu ýshin terrorlyq әreketterdi tónkerisshil kýres tәsili retinde negizdegen radikaldy orys intellektualdary «Narodnaya volya» atty terrorlyq úiym qúrady. Atalghan úiym 1879 jyly taratqan ýndeuinde terrorgha qatysty ústanymdaryn bylaysha tújyrymdaydy: «Biylik basynda kýsh qoldanyp, qatygezdik jasaytyn negizgi lauazymdy túlghalardy jazalap otyrudy maqsat etken terrorlyq әreketterimiz basqaru biyligining bedelin týsirudi, biylikke qarsy kýresuding mýmkin ekenine halyqtyng kózin jetkizudi, osylaysha halyqtyng tónkerisshil ruhyn jandandyrudy, osy kýresting jeniske jetu mýmkindigi bar ekenine degen senimdi nyghaytudy, arnayy oqu-jattyghudan ótken kýresker kýshterdi jýielip, baghyttap otyrudy maqsat tútady».

1883 jyly «Narodnaya volya» úiymy patsha ókimeti tarapynan týgeldey joyyldy. Alayda, Reseydegi úsaq burjuaziyalyq intellektualdardy terrorizmge baghyttaghan alghysharttar joyylmady. 20 ghasyrgha tayaghanda Reseyde «Narodnaya volya» úiymynyng sayasy múrasyn sosialist revolusionerler ary qaray jalghastyrdy. Sosialister terrorizmdi «jappay halyqtyq kýresti joqqa shygharmastan ony kýsheytip otyru maqsatynda» әrdayym jaqtap otyrdy. Osylaysha, yakobinder arqyly sayasy mәn iyelenip, qoghamdyq tәjiriybeden ótken terror úghymy batysta kýni býginge deyin týrli formada, týrli sayasy maqsattarda qoldanylyp keldi.

Batystaghy sayasy әdebiyetterde terror kóbine individualdyq terror jәne úiymdyq terror dep ekige bólinedi. Individualdyq terror jeke adam nemese adamdardyng terrorlyq әreketteri bolsa, úiymdasqan terror belgili bir sayasi, iydeologiyalyq baghyttaghy úiymdardyng nemese úiymdasqan toptardyng terrorlyq әreketteri retinde sipattalady. Sonymen qatar keybir sayasy sózdikterde «memlekettik terror» úghymy da bar ekenin aita ketken jón. Osy úghymnyng anyqtamasyna qatysty eki týrli kózqaras bar. Birinshi kózqarastaghylar memlekettik terrordy biylik ókilderining óz halqyna nemese basqa halyqtargha qarsy jýieli týrde jýzege asyratyn repressiyalyq әreketteri retinde sipattasa, ekinshi kózqarastaghylar memleketting qúqyqtan tys astyrtyn jasaghan qatygezdik әreketteri ghana terrorgha jatady dep esepteydi. Ekinshi kózqaras boyynsha memleketting qúqyq ayasynda jappay qyryp-joy, qatygezdik әreketteri memlekettik terror ayasyna kirmeydi. Lev Troskiyding «Eger biz terrorlyq әreketterge qarsy bolsaq búl tek individualdy kek alu bizdi qanaghattandyrmaytyndyghy ýshin ghana» degen sózi keyinnen XX ghasyrdaghy fashistik jәne kommunistik rejimderdegi memlekettik terrordyng astaryndaghy sana-sezimdi pash etedi.

Kórip otyrghanymyzday tek terror termiyni ghana emes, sayasy kýresting terroristik formasy da batystan, dәlirek aitqanda modernizm kezenining bastauy sanalatyn fransuz revolusiyasy kezeninen bastalady. Individualdyq nemese úiymdyq sipatta terror arqyly sayasy kýres jýrgizu tәsilining astaryndaghy sana-sezimdi dindarlyqpen týsindiru mýmkin emes. Búl materialistik sananyng aiqyn kórinisi. Sondyqtan bolsa kerek islam ghúlamalary batystan shyqqan terrorlyq kýres tәsilin Islamdaghy jihadpen shatastyrghan Usama Ben Ladenning әreketterin laghynettedi. Tipti, keybir bedeldi din ghalymdary «terrorist - músylman, músylman - terrorist bola almaydy» dep óte qatal pәtualar berdi. Islam dininde soghys erejelerining ózi diny qaghidalarmen bekitilgen. Din ghalymdary qasiyetti soghysty (jihad) jeke adamdar men úiymdar jariyalay almaytynyn, búny tek syrtqy agressiyagha qarsy memleket nemese memleketting qúzyrly organdary ghana jariyalay alatynyn aitady.

Islam әlemindegi kópshilik ghalymdar Ál-Kaidanyng «Batystyng agressiyasynyng ózi terror, endeshe terrorgha terrormen jauap beremiz» degen pәtuasyn laghynetteydi. Búl Islam dinining teologiyalyq negizderine, ghasyrlar boyy qalyptasqan dәstýrli týsinigine mýldem say kelmeytin pәtua edi. Ál-Kaida Qúrandaghy «Senderge kýsh qoldansa sender de olargha qarsy kýsh qoldanyndar, alayda shekten shyqpandar» degen ýkimin negiz alady. Olardyng týsiniginde batystyq agressiyagha tap bolghan músylman elderinde beykýnә adamdar men balalar ólude, endeshe «qysas» (kek alu) nemese «muqabalә-y biyl-misl» (keltirilgen ziyangha dәl sol kólemde ziyan keltiru arqyly jauap beru) qaghidasyn basshylyqqa alyp, jazyqsyz adamdardy, balalardy óltire beruge bolady dep esepteydi. Alayda, músylman ghalymdar naq osy týsinikting ózi shekten shyghudyng kórinisi dep sanaydy. Jogharyda atalghan qaghidalardy negizge alyp, jazyqsyz adamdardy óltiruge bolady dep esepteu naghyz adasushylyqtyng kórinisi. Óitkeni, Islamdaghy soghys qúqyghynda balalar men jazyqsyz adamdar túrmaq, ósimdikter men jan-januarlardyng ózine zaqym keltiruge tiym salghan. Búl jalpygha belgili jaghday bola túra Ál-Kaida syndy marginaldy toptardyng terrorlyq әreketterge betteui jalpy islam ýmbetin terrormen qaralaugha negiz bola almaydy.

Alayda, keybir synarjaq kózqarastaghylar 90-shy jyldardan keyin «jana pikir» ortagha tastady. Oriyentalist ghalym Bernard Liuisting «bәlkim «islamy terror» sózi dúrys bolmas, alayda, barlyq terroristter músylmandardan shyghuda» degen pikiri islam dinine jabylghan ýlken jala edi. Al endi terrorlyq әreketter jasaghan, shyqqan tegi músylman kisilerding әreketin qalay týsindiruge bolady? Osy tústa qyzyqty bir mәlimet keltire ketu qajet. 2008 jyly tamyz aiynda Angliyanyng ishki qauipsizdik qyzmeti MI5 arnayy zertteu materialdaryn jariyalady. Osy raportta terrorlyq әreketter jasaghandar, terrorgha jaqyn túrghan radikaldar men oghan qyzyghushylyq tanytatyndardyng kópshiligi dindi jaqsy bilmeytin, tipti keybiri diny mindetterin atqarmaytyndar ekendigi anyqtaldy. «Birikken korolidikte әsire kýsh qoldanu jәne radikaldanu ýderisi» atty raportta «islamy terror» sózining astaryn ashatyn birqatar naqty dәiekter keltirilgen. Raportta myna mәn-jaylar bayandalady: 1. Radikalizmge boy aldyrghandar týrli qoghamdyq toptan shyghuy әbden mýmkin. Radikaldardy belgili bir әleumettik top nemese dinmen baylanystyrugha bolmaydy; 2. Terrorlyq әreketke barghandar kóbine óz dinin jetik bilmeytin shala sauatty adamdar arasynan shyghady; 3. Qoghamda diny aghartushylyq pen diny qúrylymdar júmysy jaqsy jolgha qoyylsa terrorlyq әreketterdi toqtatugha bolady; Búl raporttaghy tújyrymdar terrorlyq әreketke bettegen jýzdegen adamdardy zertteu nәtiyjesinde jasalghan. Osy raportta jasalghan tújyrymdar arasynda terrorlyq әreketke bettegenderding diny sauatynyng tómen adamdar arasynan shyghatyndyghy tipti keybirining diny mindetterin atqarmaytyndyghy kóp jaydy anghartsa kerek. Búl jaghday - maqalanyng basynan beri aitpaq bolghan oiymyzdy rastaytyn faktor. Osy oiymyzdy taghy da bir ret týiindesek, terrorlyq әreketter - dindarlyqtyng emes, kerisinshe diny sana-sezimnen júrday boludyn, yaghni, materialistik sananyng kórinisi. Osy orayda keybir músylman ghalymdardyng «Ben Ladenning jýregi músylman bolghanmen, aqyly - kәpir» degendi algha tartuy óte oryndy aitylghan pikir.

Qoryta aitqanda, zúlymdyq pen jauyzdyq adam balasynyng ruhany dýniyesining azghyndauynan, diny sananyng әlsireuinen tuyndaytyn qúbylys. Jer betinde zúlymdyq pen jauyzdyq toqtamayynsha terror men basbúzarlyq ta toqtamaq emes. Zúlymdyq tek qana zúlymdyqty tudyrady. Al zúlymdyqtyng dini bolmaq emes, basqalay aitqanda terrordyng dini bolmaydy.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408