Gýlzat KÓBEKOVA. «Jana tolqyngha» jana kózqaras
1982 jyly qabiletti bir top qazaq jastaryn iriktep, Mәskeudegi VGIYK-ke arnayy kiynematografiyalyq kәsiby bilim alugha jiberu turaly oimen kinostudiya janynan arnayy sheberhana qúryp, onda talapkerler dayarlyq kurstarynan ótedi. Búl maqsatty jýzege asyru barysynda oqugha niyet bildirgen talapkerlerding sheberlik dengeyin aiqyndau ýshin ýsh minuttyq qysqametrajdy filim týsiruge arnayy bayqau úiymdastyrylady. Sol jyldary «Qazaqfilim» kinostudiyasyndaghy «Álem» birlestigining jetekshisi qyzmetin atqarghan Múrat Áuezov: «1984 jyldyng jaz aiynda respublikadaghy Goskinonyng kelisimi boyynsha Almatygha S.Soloviev keldi. ...Sol kýni biz Sergey Aleksandrovichpen talapkerlerdi irikteu iydeyasy jóninde sóilestik» - deydi ózining súhbatynda. M.Áuezovty qazaq kinosynyng «jana tolqyny» atanghan rejisserlardyng ókil әkesi dep ataudyng da sebebi bar. Osy sheberhanagha qabyldanghan talapkerlerding qatarynda býginde ózindik qoltanbalarymen erekshelengen, rejissura salasynyng kәsiby shynyn baghyndyrghan Rashid Núghmanov, Serik Aprymov, Abay Qarpyqov, Ardaq Ámirqúlov, Dәrejan Ómirbaev, Ámir Qaraqúlovtar boldy.
1982 jyly qabiletti bir top qazaq jastaryn iriktep, Mәskeudegi VGIYK-ke arnayy kiynematografiyalyq kәsiby bilim alugha jiberu turaly oimen kinostudiya janynan arnayy sheberhana qúryp, onda talapkerler dayarlyq kurstarynan ótedi. Búl maqsatty jýzege asyru barysynda oqugha niyet bildirgen talapkerlerding sheberlik dengeyin aiqyndau ýshin ýsh minuttyq qysqametrajdy filim týsiruge arnayy bayqau úiymdastyrylady. Sol jyldary «Qazaqfilim» kinostudiyasyndaghy «Álem» birlestigining jetekshisi qyzmetin atqarghan Múrat Áuezov: «1984 jyldyng jaz aiynda respublikadaghy Goskinonyng kelisimi boyynsha Almatygha S.Soloviev keldi. ...Sol kýni biz Sergey Aleksandrovichpen talapkerlerdi irikteu iydeyasy jóninde sóilestik» - deydi ózining súhbatynda. M.Áuezovty qazaq kinosynyng «jana tolqyny» atanghan rejisserlardyng ókil әkesi dep ataudyng da sebebi bar. Osy sheberhanagha qabyldanghan talapkerlerding qatarynda býginde ózindik qoltanbalarymen erekshelengen, rejissura salasynyng kәsiby shynyn baghyndyrghan Rashid Núghmanov, Serik Aprymov, Abay Qarpyqov, Ardaq Ámirqúlov, Dәrejan Ómirbaev, Ámir Qaraqúlovtar boldy.
1980 jyldardyng ekinshi jartysynda Kenes Odaghy ydyrap, ótpeli kezenning toqyrau jyldaryn ótkerip jatqan Qazaqstan ýshin auyr kezeng bolghandyghy tarihtan belgili. Qoghamdaghy daghdarystar kino ónerine de aitarlyqtay yqpal etti. Osy jyldardaghy qazaq kinosynyng jaghdayy jóninde Múrat Áuezovtyn: «Qazaq kiynematografynyng jaghdayy sonshalyqty mýshkil jәne tyghyryqta túrghandyghy sonsha, bizding jarqyrap shyghudan basqasha jolymyz joq!» degen.
Mәskeudegi VGIYK-te S.Solovievting tәjiriybelik sheberhanasynda kәsiby bilim alghan qazaq kiynematografisteri últtyq kinogha janasha serpilis әkeldi. Olardyng shygharmaipiiliighiindaghii oy erkindigi, realistik kózqarastary últtyq kinonyng osy uaqytqa deyingi dәstýrli sharttaryna týbegeyli ózgeris engizdi.
S.Soloviev «Jana tolqyn» - qyryq jyldan son» degen maqalasynda: «Men ózimning VGIYK-tegi studentterime aitamyn: «Balalar, Gollivudty kórudi dogharyndar. Italiyalyq neorealizm men fransuz «jana tolqynyn» kórinder. Onda barlyghy da jandy». Eger mening studentterime «jana tolqyn» da, italiyalyq neorealizm de dәl qazir qanday da bir yqpal jasasa men de óte quanyshty bolar edim» deydi. Sheberding tilegi oryndaldy.
«Jana tolqyndyqtardyn» biri Abay Qarpyqov: «Meninshe, jana buyn keldi
- jas mólsheri jaghynan emes, ózgeshe dýniyetanymdaghy, bólek mәdeniyettegi degen maghynada» deydi. Qazaq kinosyndaghy búl baghyttyng alghashqy tuyndylary Rashid Núghmanovtyng «IYne» (1988) jәne Serik Aprymovtyng «Songhy ayaldama» (1989) filimderinen bastau aldy. «IYne» filiminde qazaq kinosynda osyghan deyin ashyq qozghalmaghan nashaqorlyq mәselesi, sonday-aq, «Songhy ayaldamada» ótpeli kezendegi auyldyng esh boyamasyz kelbeti ekranda kórinis tapty. «Jana tolqynnyn» buyrqanghan tyng iydeyalary óz kórermenderin de, arnayy kino mamandaryn da bey-jay qaldyrmady. Jazushy Ákim Tarazy «Qazaq kinosynyng býgingi ahualy» atty maqalasynda: «Ol topty men «Italiya rejisseri Antonionidyng «Týninde» tughan «tas týlekter» der edim. Búlar óz elin mensine qoymaydy. Jóni kelsin-kelmesin qazaq túrmysyn batys qylmysyna aiyrbastay beredi. Jezókshe qyzdar... ómirden týnilgen bozbalalar... nashaqorlar... paraqorlar... olardyng negizgi keyipkerine ainaldy» dep «jana tolqyn» rejisserlarymen birge ekrangha jol tartqan jana zamannyng dýbәra keyipke týsken keyipkerlerine narazylyghyn bildiredi. «Jana tolqyn» rejisserlarynyng filimderine baspasóz betteri arqyly ótkir syny pikirler az aitylghan joq. Alayda, kәsiby kino zertteushi mamandar ózgeshe pikirde boldy. Osy atalghan «jana tolqyn» jóninde «... qazaq kiynematografisterining «jana tolqynynyn» barlyq atyshuly filimderi qazaqstandyqtardyng jana zamandaghy ómirining naqty negizindegi materialda týsirilgen, onda 90-shy jyldardyng shyndyghy, túrmysy, әdet-ghúrpy, adamdardyng etnopsihologiyasy kórinis tapqan, basqasha aitqanda, búl ainaladaghy shyndyqty jas rejisserlardyng kózqarasymen tolyq qamtyp týsirgen. Eger de ekrandaghynyng kópshiligi bizdi tanghaldyryp, narazylyq tudyryp, kónildi qaldyryp jatsa, onda kinokameranyng kinәsi joq: jas kiynematografister «ómirdi qaz-qalpynda», esh boyamasyz jәne iydeologiyalyq dogmasyz týsiruge úmtylghan» dep sipattama beredi belgili kinotanushy Bauyrjan Nógerbek «Qazaqstan kinosy» atty enbeginde. «Jana tolqyn» ókilderining filimderining qatarynda basty nazarda bolyp, pikirler qaqtyghysyn tudyrghan әsirese S.Aprymovtyng «Songhy ayaldamasy» bolatyn. Desek te, ónertanu doktory, kinotanushy G.Ábikeeva ózining ghylymy enbeginde: «... S.Aprymovtyng «Songhy ayaldamasy» - qazaqstandyq qoghamnyng jay-kýiining qatang diagnozy» ekenin basa aitady.
«Ónerde ótirik aitugha bolmaydy...» atty taqyryptaghy maqalasynda «Jana tolqyn» tabystarynyng kilti - deydi Serik Aprymov, - ónerde ótirik aitpauynda, yaghny aita almauynda dep bilemin». Ótpeli kezendegi qoghamnyng ózekti mәselelerin «jana tolqyn» rejisserlary kópshilikting narazylyghyn tudyru maqsatynda emes, kerisinshe, ózderin tolghandyrghan taqyryp retinde ashyndyrghan jәittardyng sebebin izdeuge shygharmashylyq talpynystar jasaydy. «Jana tolqyndyqtardyn» ústazy S.Soloviev «Men de qazaqtan alys emespin» atty súhbatynda: «Óner únaugha tiyisti emes, ol únau ýshin ómir sýrmeydi. Óner adamdy óltirip almau ýshin kerek. Onyng jan-dýniyesinde, sanasynda әrtýrli kereghar, kýrdeli sezimderdi óltirip almau ýshin kerek» ekendigin algha tartady. Shygharmashylyq túlghanyng dýniyetanymynyng tabighatymen ózara ýilesimdilikte tuyndaytyn naghyz óner tuyndylary sezimderindi qalypty kýiding sheginen shygharyp, tulaudyng jogharghy dәrejesine deyin jetkize alsa ghana dittegen maqsatyna jetkendigi. Demek, kórermenderin bey-jay qaldyrmaghan, uaqytynda qyzu pikirtalastardyng basty obektisine ainalghan, óz qoghamynyng «asqynghan dertin» ekrannan kórip qabylday almaghan, ashynghan sezimderding tulauy qalypty ýderis. Sebebi, shyndyqty qabyldau men moyyndau әrdayym da qiyn. Ásirese, S.Aprymovtyng tyghyryqqa tirelgen «Songhy ayaldamasyndaghy» ruhany kýireu men azghyndaudyng songhy satysyna deyin qúldyraghan keyipkerlerin óz zamandastarynnyng shyndyghynyng kelbeti retinde betpe-bet ekrannan qabyldau.
Ómir kórinisterin, ózderin tolghandyrghan oilaryn ekranda suretteude «jana tolqyn» rejisserlarynyng qoldanghan tәsilderi de erekshe boldy. Olar ózgeshe kórkemdik ústanymdardy algha tartty. Rejisserlar shyndyqty esh әsirelemey shynayy kórsetu, kәsiby akterlardan bas tartu, jana zamannyng jýgin kótere kelgen janasha keyipker, avtordyng óz kórkemdik iydeyasyn algha tartudaghy erkin kózqarasy qazaq kinosyndaghy búghan deyingi iydeologiyalyq maqsaty basym filimderding tabighatyna qarama-qayshy keldi. Elding tәuelsizdikke talpynghan alghashqy jyldarymen qatar óz kelbetin aiqyndaghan qazaq kinosynyng «jana tolqyny» da avtorlardyng oy erkindigine jasaghan batyl qadamdarynyng ýlgisi retinde manyzdylyqqa ie boldy.
«Júldyz» jurnaly