Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1995 0 pikir 12 Sәuir, 2012 saghat 05:46

«JANAÓZEN ISI»: ADVOKATTAR SUDIYaGhA SENIMSIZDIK BILDIRDI

Aqtaudan habarlasqan Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining mәlimeti boyynsha, 11-sәuirde ótken sot prosesining 12-shi otyrysy sudiya Aralbay Naghashybaevtyng búiryghymen 28-nauryz kýngi beynetaspany kórsetuden bastalghan.

Sottalushylar otyratyn jerding ýstinde bekitilgen beynekameradan týsirilgen jәne úzaqtyghy 3 minutten aspaytyn rolikke jalpy kórinis qana týsipti. Odan, tipti, sudiyanyng ózining bet-әlpeti men erinderining qimylyn ajyratu mýmkin bolmaghan. Al onyng kadr syrtyndaghy (?) dauysy «jәbirlenushilerden song kuәlar súralatyndyghyn» mәlimdepti. Sonshama kýdikti rolikti qarap shyqqan son, jurnalister men basqa da tehnikalyq mýmkindikteri bar azamattargha sot prosesining ýnjazbasy men beynejazbasyn ashyq jýrgizu mýmkindigin beru qajettigi búrynghydan beter aiqyndala týsken.

Odan song advokat Batiyeva sot jýrgizu tәrtibin ózgertu, yaghni, jәbirlenushilerden song sottalushylardy emes, kuәlardy súrau jóninde talap-tilek jasaghan, ony ózge advokattar men sottalushylar týgel qoldap, prokurorlar qashanghy «әdetimen» búghan qarsy bolghan.

Advokat Dosbolov sottalushy Tanatar Qaliyevtin tergeu satysynda bergen barlyq kórsetulerining kýshi joq dep tanu jóninde talap-tilek jasaghan.

Aqtaudan habarlasqan Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining mәlimeti boyynsha, 11-sәuirde ótken sot prosesining 12-shi otyrysy sudiya Aralbay Naghashybaevtyng búiryghymen 28-nauryz kýngi beynetaspany kórsetuden bastalghan.

Sottalushylar otyratyn jerding ýstinde bekitilgen beynekameradan týsirilgen jәne úzaqtyghy 3 minutten aspaytyn rolikke jalpy kórinis qana týsipti. Odan, tipti, sudiyanyng ózining bet-әlpeti men erinderining qimylyn ajyratu mýmkin bolmaghan. Al onyng kadr syrtyndaghy (?) dauysy «jәbirlenushilerden song kuәlar súralatyndyghyn» mәlimdepti. Sonshama kýdikti rolikti qarap shyqqan son, jurnalister men basqa da tehnikalyq mýmkindikteri bar azamattargha sot prosesining ýnjazbasy men beynejazbasyn ashyq jýrgizu mýmkindigin beru qajettigi búrynghydan beter aiqyndala týsken.

Odan song advokat Batiyeva sot jýrgizu tәrtibin ózgertu, yaghni, jәbirlenushilerden song sottalushylardy emes, kuәlardy súrau jóninde talap-tilek jasaghan, ony ózge advokattar men sottalushylar týgel qoldap, prokurorlar qashanghy «әdetimen» búghan qarsy bolghan.

Advokat Dosbolov sottalushy Tanatar Qaliyevtin tergeu satysynda bergen barlyq kórsetulerining kýshi joq dep tanu jóninde talap-tilek jasaghan.

Osydan keyin advokat Batiyeva auyzsha, al advokat Juaspaeva jazbasha týrde sudiya Naghashybaevqa senimsizdik (otvod) mәlimdegen. Múny olar sudiyanyng tergeu kezinde Saqtaghanovtyn qúqyqtary búzylghanyn nazargha almauymen, sot jýrgizu tәrtibining ózgeruin qorghauyndaghylarmen talqylaugha mýmkindik bermeuimen, jәbirlenushilerdi ayaghyna deyin súramauymen, sottalushylardy súrau kezegi jónindegi advokattar pikirin eskermeuimen, otyrystardyng dybys jәne beynetaspalaryn berudi tym sozyp jiberuimen, otyrystar hattamasyn uaqytynda bermeuimen jәne basqa sebeptermen negizdegen.

Búl mәlimdemelerding sudiya ýshin tosyn jaghday bolghandyghy sonsha, ol qatty abyrjyp otyryp tyndaghan. Tyndap bolyp, jarty saghatqa «kenesu» bólmesine ketken. Ýzilisten song ózin «Aqtau qalalyq sotynyng sudiyasy Dosetov» dep tanystyrghan mantiyaly beytanys kelip, advokattar mәlimdemesi boyynsha pikir aitudy ótingen. Ókinishtisi, mәlimdemeni advokattardyng tek ýsheui ghana qoldap, Qosbagharov qarsy bolyp, qalghandary sottyng erkine qaldyrghan. Prokurorlar, әriyne, qarsy bolghan, al prokuror Aqbaev «advokattar óz mәlimdemesimen proseske dayyn emestigin býrkegisi keledi»-mis degen pikir aitqan. Eng tanqalarlyghy - býkil 37 sottalushynyng advokattar mәlimdemesine qarsy shyghyp, Naghashybaevtyng sot prosesin jýrgize beruin qoldaghany! Zalda otyrghan eki jәbirlenushining biri mәlmdemeni qoldap, ekinshisi beytarap qalghan.

Kenesu bólmesine ketken Dosetov jarty saghattan song kelip, mәlimdemeni qanaghattandyrmaghanyn jariyalaghan. Naghashybaev qaytyp oralyp, prosesti jalghastyrghan.

Odan әri sóz súraghan sottalushy Tanatar Qaliyev keshe sóileuden bas tartpaghanyn, auyryp túrghandyqtan ertenine sóilemek bolghanyn aityp, ózining tergeu kezinde barlyq kórsetulerin azaptau men psihologiyalyq qysym jasalghandyqtan bergendigin, sondyqtan olardan týgel bas tartatyndyghyn mәlimdegen. «Eki kýn qan ýstinde túrdym, KNB-da basymnan taburetpen soqty... Aldap-arbap, seni kuәger qylamyz dedi, jiberemiz dedi... Jylap túryp jauap berdim... Al, múnayshylardyng tәrtipsizdikterge eshqanday qatysy joq, olar tәrtipsizdikterdi úiymdastyrghan joq jәne eshkimdi oghan shaqyrghan joq», - degen. Sonday-aq, ýlken úlyn «qudalaymyz» dep qorqytqanyn, bes balasynyng biri mýgedek ekenin aita kele, Qaliyev keshe ózin IVS-te ózge sottalushylardan bólip әketuine baylanysty taghy da úryp-coghuy mýmkin bolghandyqtan densaulyghy ýshin qauiptenetinin bildirip, sudiyadan ózin jalpy kameragha auystyrudy ótingen jәne sózin: «Mening osy aitqanymdy tolyq hattamagha engizudi súraymyn», - dep ayaqtaghan. Sudiya «engizemiz» dep sendirgen.

Odan song súralghan eki jәbirlenushining ekeui de óz talaptarynan bas tartqan.

Advokat Juaspaeva sudiyadan qalghan jәbirlenushilerdi sotqa keltiru ýshin qanday әkimshilik sharalar qoldanylyp jatqany jóninde aqparat berudi súraghan. Naghashybaev ashuly dauyspen, jәbirlenushilerding kelmeu sebepterin ózining keshe týsindirgenin aityp, barlyq jәbirlenushilerding familiyalaryn jәne kelmeu sebepterin qaghazgha jazyp berudi úsynghan. Búghan Juaspaeva: «Maghan qajeti búl emes, jәbirlenushilerdi sotqa alyp kelu maqsatynda belgilengen sharalar», - dep jauap bergen. Jәne jәbirlenushi poliysey Hasanovtyn sotqa ýsh kýn boyy kelse de, súralmay ketkenin aitqan. Shamasy, advokattyng sózderi sudiyany qatty yzalandyrsa kerek, ol Juaspaevagha airyqsha eskertu jasap, ony hattamagha kirgizgen.

Advokat Batiyevanyng sottalushy Saqtaghanovtyng búltartpau sharasyn ózgertu jóninde osymen ýshinshi ret bergen talap-tileginen song sudiya ýzilis jariyalaghan.

Ýzilisten son sudiya Saqtaghanov pen Ábdirahmanovtyng búltartpau sharalaryn ózgertu jónindegi talap-tilekterdi qanaghattandyrmaghanyn jariyalaghan.

Odan song sottalushy Tanatar Qaliyevke sóz bergen. Ol ereuil barysy, alanda ótken ailar turaly qysqasha әngimelep, ózderine «biylik qúlaq asar» dep ýmittengendikterin aitqan. Ústalghan song aldymen polisiyagha týskenin, biraq tuystarynyng kómegimen onda úzaq bolmaghanyn, odan әri prokuraturada jauap alghan kezde tәrtipsizdikterdi úiymdastyru haqyndaghy aiyptaulardy moyyndamaghanyn, al ÚQK-gha alyp barghan song úryp-soghu, azaptaular bastalghanyn («eki kýn qanda túrghanyn» taghy aitqan), aqyry, alanda bolghan ýlken úlyn «qudalaymyz» degen song «synghanyn» bayandap, tergeu kezinde bergen kórsetulerinen tolyq bas tartatynyn rastaghan. Onyng aituynsha, eshkimge ýmiti bolmaghandyqtan, shyndyqty tek sotta ghana mәlimdeudi úigharghan. Bastan ótkergen azaptar saldarynan kýni býginge deyin qinalatynyn, qatty shu shyqsa boldy, auyra bastaytynyn, úryp-soghu men azaptaular jóninde jazghan aryzdarynyng bir de bireui qabyldanbaghanyn, advokatty qamalghannan song tek 2-3 kýn ótkesin bergenin jәne «ÚQK-ge eshqanday advokat eshtene istey almaydy» degen әngime bolghanyn aitqan.

Advokat Qoybagharovtyn: «Sizding kórsetuler 8 bette bayandalghan, sonyng bәrin jazugha sizdi mәjbýrledi me?» - degen súraghyna Qaliyev: «Bir bóligin jazugha mәjbýrledi, bir bóligin ózim oidan shyghardym», - dep jauap berip, óz joldastary - Saqtaghanov, Tóletaeva, Dosmaghambetov jәne basqalargha qarsy bergen kórsetulerining týgel jalghan ekendigin mәlimdegen.

Odan әri ol, ótken jeksenbi kýni IVS-ke ózin tergeu kezinde jauaptaghan ÚQK polkovniygi, sport kiyimin kiygen Ábdirahim Qydyrәliyev kelip: «Bas tartatyn bolsang bayqa, taghy da bir bappen (164-shi) is qozghaymyz!» - dep qorqytqanyn aityp, sensasiyalyq mәlimdeme jasaghan. Sondyqtan taghy da ózin jalpy kameragha auystyrudy ótingen Qaliyevke Naghashybaev: «IVS-ke mening búiryghym jýrmeydi, biraq mәseleni anyqtaymyz», - dep jauap bergen.

Búdan keyin monitordan Qaliyevti jauaptau sәtinin, onyng ýiinde, JJS-da, garaj kooperatiyvinde jýrgizilgen tergeu әreketterining beynejazbalary kórsetilgen. Sonda ol ózining bir kanistr AIY-80 benziynin satyp alghanyn (tergeuding «versiyasy» boyynsha, Saqtaghanovtyng búiryghymen Qaliyev benzin satyp alyp, shólmekterge qúighan-mys), tergeushiler onyng ýiining «podsobkasynan» ol shólmekterge benzin qúighan-mys «voronka» tauyp alghanyn aitqan.

Beynejazbany qaraghan kezde tergeushining Qaliyevti tergeuge qajet jauaptar beruge iytermeleu niyeti anyq bayqalghan. Mәselen ol: «Benzin maghan órt-mórt jasaugha qajet boldy», - dese, tergeushi Asqar Múhtarúly: «Kiyiz ýy órteuge me?» - dep «ymdaghan» song amalsyz keyippen: «IYә, iyә», - degen. Endi bir tústa Qaliyev: «Jýsipov», - dese, tergeushi: «Jýsipbaev?» - dep «týzetken».

Beynejazbany qarap shyqqan song advokat Sәrsembina narazylyq bildirip, múnday tergeu әreketterin jýrgizu kezinde oryndalugha tiyis proseduralar búzylghandyqtan búl beynejazbany zandyq kýshinen aiyru turaly talap-tilek jasaghan.

Sottalushylar Jarylghasynov pen Qoyshybaev óz sózderinde: 16 jeltoqsangha deyin jarty jyl boyy qalagha AIY-80 benziyni týspegendikten jәne JJS-tarda qanday da bolsa ydysqa benzin qúigha tyiym salynghandyqtan, kórsetilgen beynejazba Qaliyevting óz kórsetulirining «bir bóligin oidan shyghardym» degenin rastaytyndyghyna nazar audarghan. Sonymen qatar, Qaliyevting ýinen tabylghan «voronkanyn» shýmegi syra qúyatyn shólmekterge ýilespeytindigi de әngime bolghan.

Sәrsembinanyng talap-tilegin sudiya ashyq qaldyratynyn aitqan.

Sottalushy Jarylghasynovtyng da (19-jeltoqsan kýni tútqyndalghan) ózine qatysty azaptau men psihologiyalyq qysym qoldanyp, 10-11 saghat boyy qinap jauap aludyng saldarynan әbden silesi qúryp, birneshe jauaptau hattamasyna oqymastan qol qonggha mәjbýr bolghany jóninde jasaghan mәlimdesinen keyin Naghashybaev sot otyrysyn ayaqtaghan.

Jasaral Quanyshәliyn,

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin

aqparattyq top jetekshisi.

Almaty qalasy,

2012 jyldyng 11-sәuiri.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502