Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3655 0 pikir 16 Sәuir, 2012 saghat 09:24

Baghdat Shaymerdenova: «Kolbinnyng aldynda 38 minut sóilep edi...

 

 

Aytaryn ashyp aityp, kesek, keskin minezimen júrt jýreginen oryn tepken ayauly azamat, qarymdy qalamger -  Safuan Shaymerdenov. Jazushy bolmysyndaghy Jaratushy bergen dara qasiyetting kýn ótken sayyn jahúttay jarqyrap, kóz qarlyqtyratyny - Biz tebirenip sóilep, tepsinip kelgende teris ainalyp ketetin qarama-qayshylyqtyng úly zandylyghyn eskertse kerek. Dulat jaryqtyq búl әlsizdigimizge «sózim bar da, ózim joq» dep, «diagnoz» qoyypty. Býtin túlgha kýiinde «tik jýrip, tik basqan» qayran Safuan agham-ay, deysing osyndayda... 15 sәuir kýni kózi tiri bolsa toqsangha tolatyn qalamger turaly oiymyzda jýrgen saualgha jauap almaqqa jazushynyng jary Baghdat Shaymerdenovamen әngimelesip qaytqanbyz. Gazet-jurnaldargha Safakeng turaly bir auyz sóz shyqsa da jinap, terip otyrghan jazushy jary kóp nәrseni anghartty...

- Ángimeni «taghdyrynyzgha tura kelgen seri­ginizben» alghash tanysqan, dәm-túzynyz jarasqan kezden bastasanyz...
- Soghystan keyin bilim qughan jastar Almaty, Aqmolagha aghyla bastady. Qaraghandydaghy múghalimder dayyndaytyn institutta eki jyl oqyp, Aqmolagha múghalim bolyp qyzmetke ornalastym. Ol kezde úldar bir bólek, qyzdar bir bólek oqityn gimnaziyalar ashylghan. Men Stalin atyndaghy er balalar qazaq orta mektebinde qazaq әdebiyeti pәninen sabaq berip jýrdim. Eki-ýsh jyl jemisti qyzmet etken son, oblystyq oqu bólimining kózine týsip, olar meni Almatygha Qazaq Memlekettik uniyversiytetine (qazirgi QazÚU) oqugha jiberdi. Búryn eki jyl oqyghanym bar, ýshinshi kursqa qabyldandym. Sóitip, qyzyghy men qiyndyghy qatar jýretin studenttik ómirge ara­lasyp kettik. Úly jazushy M.Áuezov, B.Ken­jebaev, S.Bәiishov, M.Balaqaev, S.Kenesbaevtar sabaq berdi. Ol kezdegi jastardyng bilimge qúshtarlyghy da erekshe edi. Kursta Safuan Shaymerdenov, Zeynolla Qabdolov, Myrzabek Dýi­senov, Rahmanqúl Berdibaev sekildi azamattarmen birge oqydym. Keleshek jarym Safuanmen sol kezde tanystym. Ol kezde studentter teatrgha, kitaphanagha kóp baratyn. Uaqytty dúrys paydalanatyn. Sol tanystyghymyz ýlken mahabbatqa úlasty. Oqudy bitirisimen ýilendik. Qartayghanda mahabbat, jastyq turaly әngime aitqan da bir qy­zyq eken. «Dýnie bir qisyq jol búrandaghan» de­mekshi, kýngeyi men teriskeyi alma-kezek ómir bo­lyp túrady. Qanday jaghday bolsa da syi­lastyghymyzdy eng birinshi oryngha qoydyq. Qyzmetimizdi atqardyq. Elge maqtanysh әkelgen, qazaqtyng atyn shygharghan bala tәrbiyeledik. Hokkeyshi, kógaldaghy hokkeyden halyqaralyq dәre­jedegi sport sheberi, Qazaqstan Respublikasyna enbek sinirgen jattyqtyrushy, Aziya hokkey federasiyasy kenesining mýshesi, KSRO-nyng jas-
tar jәne eresekter arasynda 9 dýr­kin chempion, eki ret kýmis jýldegeri, KSRO ha­lyqtary spartakiadasynyng jenimpazy, Europa chempiondary kubogynyng jәne KSRO kubogynyng iyegeri, "Dinamonyn" alty jyl, KSRO qúra­ma­synyng bes jyl kapitany bolghan, kógaldaghy hok­keyden qyzdar qúrama komandasynyng bas bap­keri jәne respublikalyq kógaldaghy hokkey federasiyasynyng preziydenti Sayan balamyzben maqtanatyn edik. Tym erte ómirden ozdy. Alla- Ta­ghalagha jaqsy adam kerek deydi ghoy, qoldan ke­ler shara bar ma?.. Mine, ol da tariyhqa ainalyp ket­ti...
- Safuan aghamyz somdaghan «IYnesh» obrazy turaly ne aitar ediniz? Oghan sizding әseriniz boldy ma?
- Sәkenning shygharmashylyghyna kelsem, eng alghash «Bolashaqqa jol» degen studenttik ómirden alynghan roman jazdy. Eki-ýsh jyl material dayyndap jýrdi. Eluinshi jyly jazyp bitirdi. Keyin romannyng atyn «IYnesh» dep ózgertti. Sәkenning búl shygharmasyn jastar jastanyp oqydy. Kóp synshynyng nazaryn búrdy. Bәri maqtady. Shynymen de tili, kórkemdik jaghynan óte sәtti jazylghan, ómir shyndyghyn tereng beynelegen shygharma edi. Keyin búl roman orys, vengr, nemis, bashqúrt, tәjik, ózbek, ukraiyn, t.b tilderge audaryldy. Búl shygharmanyng elding nazaryn búrghany Sәkenning qazaq әielining obrazyn sәtti somdap shyqqany. IYnesh pen Mәulen ara­syndaghy mahabbat hikayalary basymyzdan ótken dýniyeler, ómir shyndyghy. Romannyng ómir­ge keluine ózimiz bastan keshken kóp jayttar әser etkeni jasyryn emes...
- Jalpy, ol kisi qazaq әielining qay qasiyetin úlyqt­­aushy edi?
- Qazaq әielderi imandy, erkekting aldyn ke­sip ótpeytin, ónerli, minezdi, úrpaq tәrbiyeley alatyn parasaty bolsa eken deytin. Erining be­tinen alyp, erteden keshke deyin qaqyldap, shapyldaytyn әiel zatyn únatpaushy edi. Óz basymda ol kisining әr basqan izin andyp, sonynan shy­raq alyp týsetin әdetim bolghan joq. Betaldy ter­gep, teksermeytinmin. Tek ózime tiyesili qyz­-metimdi atqaryp, tamaghyn pisirip degendey sharuammen bolatynmyn. Sәkenning tuystaryn, dos aghayyndaryn qúrmetteytinmin. Ýige kelse shamamsha kýtip alyp, bir shyny su bersem de peyilimmen, niyetimmen berdim. Sen erkekti qúrmettesen, erkek te seni qúrmetteydi. Senen alystap eshqayda ketpeydi. Osy kýni kýieuimen arpalysyp otyratyn әielder kóp, negizi erdi erkin ústau kerek. Aqymaq, mәdeniyet­siz, paryqsyz әielderdi ayaymyn. Sәkennin: «Jazushynyng jary múghalim bolghany jaqsy eken», - dep jazghany bar. Bir ghúmyrda búiyrghan, mandayyma jazylghan, Sәkenning jary retinde qolymnan kelgenshe kórsetken mindetim men paryzymnyng dúrys bolghandyghynan aitylghan sóz dep sanaymyn.
- Safuan Shaymerdenovtyng qalam tartqan túsy qazaq әdebiyetining kil klassikterining kózi tiri kezine tura kelipti. Alyptarmen aralas-qúralas bolghan shygharsyzdar...
- Ol kezdegi әdebiyettegi, basqa saladaghy bolsyn eline eleuli, halqyna qalauly adamdarmen aralas-qúralas, dos-jar bolghan adamdarymyzdy sanasaq, tym úzaqqa ketermiz. Múhtar Áuezovten ýsh jyl sabaq aldyq. Osy kýni «Áuezovten sabaq aldyq, kórdik, bildik» deytinder kóbeyip ketti ghoy. Ýsh jyl kóz aldynda ósken bizderden ol kisi aghalyq, ústazdyq qamqorlyghyn ayaghan joq. Sәkenning shygharmashylyghy turaly Áuezov, Mýsirepov, Múqanovtar alghash «talantty jazushy shyqty» dep júrttan sýiinshi súraghan adamdar. Q.Bekhojiyn, Z.Shashkiyn, T.Ahtanov, Q.Mú­hametjanov, M.Hasenov, Á.Núrpeyisovtarmen qoyan-qoltyq aralasyp túratynbyz. Sәkendi oqugha týsirgen de Sәbit Múqanov eken. Otbasy bop Ghabit Mýsirepovting shanyraghymen kóp aralastyq. Qúsny jengemiz aqyldy, danyshpan adam edi. Ózi múghalim. Kóbinde sol ýide jýre­tinbiz. Tamaq isteu, qonaq kýtu degendi bizge ýiretedi. Qúsny apa dep ataushy edik. Kóp tәrbiyesin migha toqyp, sanagha qúiyp óstik. Álibek Dinishevting sheshesi Kәmila apay da meni tughan sinlisindey kórushi edi. Sayanym ýlken qyzynyng atyn Kәmila dep qoydy. Syilas­tyqtyn, aghayyndyqtyng qúrmetinen tughan nәrseler ghoy bәri. Gýlnar Dulatova apayymyzben kórshi túrdyq. Oqyghan otbasy. Kýni býgin aralasamyz. Sәkeng ekeumizding ba­rymyzdy asyryp, joghymyzdy jasyryp degendey syilas, syrlas bolghan kisilerding qaysy birin aita-
yyn...
- Aghamyz keybir jazushy-aqyndardy syn­shylardyng bayqamay jýrgenin ylghy aityp otyrady eken. Elden erek bayqaghysh, әdiletti, kisilik minezderi osynday bir kishigirim kózqarastarynan bayqalyp túrady...
- Sәkeng jas әdebiyetshilerdi tәrbiyeleuge asa den qoydy. Eluinshi, alpysynshy jyldardyng ózin­de keleshek әdebiyetting bolar balasyn dóp basyp tanyghan edi. Qazirgining aqsaqaly bop qal­ghan Qalihan Ysqaq, marqúm Sayyn Múratbekov, Esenjol Dombay, Maral Ysqaqov, Múhtar Shahanov, Ákim Tarazi, Ramazan Toqtarov, Sofy Smataev, Tólen Ábdikov, Smaghúl Elubay sekildi qalamgerlerge jyly pikirin bildirip, der kezin­de aghalyq qamqorlyghyn ayamady. Qalihan inisi birinshi povesin Safuan Shaymerdenovke arnaymyn dep jazdy ghoy. Keyingi olardan da jas, eshkim bile bermegen jas aqyn-jazushylargha da solay jasady. Býgingi talantty aqyn Gýlnar Sa­lyqbaeva turaly da jyly lebizin bildirdi ke­zinde. Talantty tanyp, ónerdi baghalaugha kelgende Sәkeng adal da, meyirban, әdiletti boldy. Ony ózi tanyghan, baghasyn bergen ini-qaryndastary ta­lay jazdy.
- Erterekte Rabindranat Tagordyng «Kýireuin» jastanyp oqushy edik. Kimning audarghanymen jú­mysymyz bolmaytyn. Shygharmadaghy Ramesh Ba­budyng mahabbat hikayalary, qily taghdyry qy­zyq­tyryp, ózge dýnie esten kóterilip ketetin. Ke­yin bildik, sol shygharmany audarghan Safuan agha­myz eken. Kórkem audarmanyng da tigisin jatqyzypty ghoy, jaryqtyq...
- Ol kisi kórkem audarmamen alpysynshy jyl­dardyng bas kezinde ainalysty. Ózing aityp otyrghan kalassik jazushy Rabindranat Tagor­dyng «Kýireu», «Gәuirmahan» romandaryn audardy. Osy shygharmalardy audaru ýshin neshe jyl material jinady. Indiya halqynyng túrmys, salt-sa­nasymen tanysty. Mәskeuden shyghatyn «Indiya» atty jurnaldy aldyryp, týgel tanysyp shyqty. Audarmagha da óte bir ýlken dayyn­dyqpen, jauapkershilikpen otyrdy. Audarghannyng jóni osy eken dep, jenil-jelpi dýnie jasaudy qala­maytyn. Kóp audarmashylar sekildi til bi­lumen ghana shektelmedi. Ózi audaryp otyrghan shyghar­madaghy halyq jayly maghlúmatqa qa­nyq­qan son, ary qaray tәrjimagha kóshetin. «Kýireudi» bolsyn, basqasy bolsyn júrttyng jyly qa­byl­daghany sodan shyghar. Ózi aityp otyrushy edi: «Tagor shy­gharmalaryn oqyghanda, qazaq turaly sen ait­paghandy ol aityp, sen jaza almaghandy ol jazyp tastaghanday әser alasyn», - dep. Eki halyqtyng psihologiyasyndaghy, túrmysyndaghy úqsastyq­tardyng kóp ekendigin de údayy aitatyn. Osynyng bәri ýlken izdenisterdin, enbekting jemi­si ghoy. Kórkem audarmany jazushynyng qalyp­tasuy, qanat qataytu jolyndaghy ýzengi qaghys, tramplin dep biletin jaryqtyq. Sәkenning kór­kem audarmalary turaly synshy Júmaghaly Smaghúlov jaz­ghan edi kezinde...
Ózdering bilesinder, ol kisi dramalyq shy­ghar­malar da jazdy. Dramalyq shygharmalardyng
ke­yingi proza janryndaghy enbekterine óte jaq­sy әseri bolghanyn, kóp sózdilikten arylyp, jiy­­naqylyqqa ýiretkenin aitatyn. Keyin ja­zylghan «It ashuy» dramaturgiyanyng әserimen qúlpyryp, týrlengenin bir jurnalistke bergen súhbatynda keltiredi. Kezinde oblystyq, Respublikalyq teatrlarda bes-alty piesasy ýz­­bey qoyylushy edi. «Dókey kele jatyr» atty komediyasy Ja­sóspirimder teatrynyng sahnasynda úzaq jyldar qoyyldy. Bir jylda onshaqty ret sahnalanatyn. Keyin týsip qaldy. Qoyshy rejisseri kәris jigit edi, Mәskeuge kóship ketti. Júrtty qyran-topan kýlkige qarq qylatyn, әri qay zamanda bolsyn kezdesetin, ózgermeytin jaghym­pazdyq, jyl­postyq sekildi adam mi­nez­derining jaghymsyz tústaryn ashyp kór­setken tamasha piesa edi.
- Búl piesanyng qayta sahnalanuyna dilgir bop otyrghan adamdar joq pa?
- «Ólding Mamay qor boldyn» deydi ghoy. «Ózi joqtyng kózi joq». Biraz nәrselerge ózing jýgiruge tura keledi. Jasym bolsa seksen beste, jýrip-túruym da onay emes. Talghat Temenov dúrys adam sekildi, bir baryp ótinish jasau oiymda bar.
- Preziydentting qolynan «Otan» ordenin alyp túryp, óz halqynyng ruhany tiregi ekenin tolyq sezinetin, ashyq pikirin aita alatyn Safuan Shaymerdenov pen býgingi marapattalyp jatqan aqyn-jazushynyng minezderi turaly ne aitar ediniz?
- Sәkenning minezi tik, kimge bolsa aitaryn irikpey aita alatyn. Eshteneni jasyryp, jal­baqtamaytyn. Osy minezi shygharmasynan da kórinip túrady bayqaghan adamgha. Jeltoqsan oqighasy kezinde janyn shýberekke týiip, Qazaqstan Jazushylar odaghy plenumynda otyz segiz minut sóilep, Kolbinnen de, basqasynan da jasqanbay qazaqtyng basyna kelgen tragediyany ashyna aitqanyn júrt biledi. Sol kezde Jazushylar odaghyn basqaryp otyrghan Oljas Sýleymenov búl kózsiz batyrlyqtan ýreylense ke­rek, «sәl qysqarta sóile» degenine qaramaghan ghoy jaryqtyq. Sózin tolyq ayaqtap, minberden týsip kele jatsa qolyn kórsetpey, ýstelding tó­men jaghynan úsynghandar bolypty. Osy oqigha­dan keyin anasy bar, mynasy bar Sәkendi bir jyl tekserdi. Onda da eshteneden qorqyp, sasqa­laqtaghan joq. Sabyrly kýiinen jazbady. Odan keyin qazaq tilin Qazaq QSR-ynyng territoriyasynda memlekettik til retinde respublikanyng negizgi zany Konstitusiyagha engizu, qazaq tiline memlekettik mәrtebe beru mәselesi kóterilgen tústa jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey, qyzmet jasady. Eli, últy ýshin janyn ayap, jasyrynghan shaghyn kórgen emespin ómiri. Erterekte Elbasy qolynan Otan ordenin alyp, marapattalghan kezde de angharghan adamgha biraz nәrsening basyn ashyp aitqany kórinip túrady. Sonda: «Siz әman­da tynyshtyq egip jýresiz. Men búnday qasiyetti el basqarghan adamnyng kemengerligi dep bilemin. Biraq tynyshtyq bar da Tәuelsizdik bólek. Búl eki qúbylystyng bir-birine qayshy keletin kezderi kóp. «Tynyshtyq, tynyshtyq» dep jýrip Tәuel­siz­digimizden aiyrylyp qalsaq, onda kim bolgha­nymyz? Mening úghymymda, jeme-jemge kelgende azattyghymyz ýshin tynysh­ty­ghymyzdy qúrban etuge bolady. Dýniyelik tariyh­tyng payym-ýlgisi solay. Al tynyshtyghymyzdyng qamy ýshin Tәuelsizdigimizdi qúrban etuge әste bolmaydy...», - degen edi. Men keyde oilaymyn Preziydentke ashyq pikir aitatyn adam joq-au dep. Safuandy osy sózi ýshin jek kórgen joq, qayta jaqyn aralasyp jýrdi. Kimning janymen, shynayy últ, memleket ýshin sóz aita alatynyn ol kisi biledi ghoy. Áytpese, Preziydent bola ma. Astana qala­sy­nyng әkimi Imanghaly Tasmaghanbetov te kýni býgin eskerusiz qaldyrghan emes.Býginde Preziydenti­­mizding qolynan syi-siyapat alyp jatqan adamdardy teledidardan, gazet-jur­naldan kórip otyram. Kóbi jaghympazdyqqa, ótirik maqtaugha, bolmasa jeke basynyng paydasyna qatysty sharualargha kóshken. Memlekettik sana, últtyq ar-namys degendi mansúqtaghanday seziledi keyde maghan. Eldin, júrttyng yqylasy­nan, qúrmetinen artyq ne bar payymdy adamgha! «Jazushy óz halqynyng ruhany kósemi bolu kerek», - dep sanaytyn Safuan Shaymerdenovtyng ús­tanymy er synalar tarihy sәtte de, bylayghy beybit kýnning meymanasy tasyghan, marapat pen danq saltanat qúrghan kezde de ózgergen joq.
Men qyryq bes jyl múghalim bolghan adammyn. Ómirimde bir balagha ekilik bagha qoyghan emes­­pin. Jasytpayyn, saghyn syndyrmayyn deymin. Bizding halyq kóp qorlyq-zorlyqty bastan ótkergen el. Sodan ba eken, jaltaqtyqtan, qúldyq psihologiyadan әli aryla almay keledi. Kimning tarysy pisse, sonyng tauyghy bolugha dayyn. Býginmen ghana ómir sýrip, erteng turaly oi­lau­gha qúlyqsyz. Minezi jasyghan elding erteni qiyn bolady. «Qúl jiylyp bas bolmas, qúm jiylyp tas bolmas» degendi dana halyq osyn­daygha qaratyp aitsa kerek. 
- Adamnyn, últtyng baqytsyzdyghy turaly әn­gime bolsa, ol kisi neni ólshem etti?
- Ol kisining eng bir jek kóretini, baqytsyz, sor­ly sanaytyny - ózin-ózi syilamaytyn, ti­linen, dilinen, dininen aulaq, kosmopoliyt, jal­qau, otbasynda berekesiz, jar tandauda qateles­ken adamdardy ayaytyn. Al endi últtyng ba­­­­qyt­­­syz­dyghy degenge, ol kisi ómirimen jauap berdi dep oilaymyn. Baqytsyz halyq bolmasaq eken dep ghúmyr boyy kýresip ótti. Jany shyryldap, eline qyzmet etti. Jer betindegi baqytsyz halyqtardyng taghdyrynan ghibrat alyp, sony mysal ghyp aityp otyratyn. Erterekte bir gazette jariyalanghan sany óte az el turaly әngimeni auzyna jii alatyn. Braziliyanyng nu ormanynyng bir týkpirinde abao deytin halyq bar eken. Bar joghy on tórt-aq adam. Kóbeyip, ósip, sapaly halyq bolugha ózderi kinәli kórinedi. Aralarynan aqyldy, myqty, parasatty bireu shyqsa, óngeleri tarpa bas salyp, jep qoyatyn әdetteri bar eken. Olardyng týsiniginde janaghy parasatty, qabiletti adamnyng qasiyeti etin jegenderge daridy degen úghym qalyptasqan eken. Shynymen de keshegi Abaydy sabaghan, ziyalylarynyng ýstinen aryzdy qarsha boratyp, jau dep ústatyp jibergen elding solardan qanday aiyrmashylyghy bar. Ishtarlyq jasaytyn, kórealmaytyn, baryn basyna kóte­rip, úlyqtay almaytyn әdetimiz bar ma? Bar. Sә­keng osy bir jaman әdetimizge jýregi auyryp, shyr-pyr bolushy edi...
- Ol kisining ómirden qaytqanyna tórt-bes jyl­dyng jýzi boldy. Tiri bolsa toqsangha tolar edi. Osy dataly kýnge baylanysty ne aitar ediniz?
- Talantty adamdardy uaqytynda kóterip, na­sihattau jetkiliksiz. Ólgen song qadirine jet­peppiz dep ókinip jatady. Búl qazaqtyng boyyn­daghy bir jaman әdet. Qazir oghan ózining tanys-bilisi bolmasa eskerusiz qaldyratyn taghy bir te­ris pighyl jamaldy. Ómir bir quanysh, bir qay­ghydan túrady. Syrtym býtin, ishim týtin. Qatty kýluden qalghaly da qashan. Eline elu jyl qyzmet atqarghan erimning arhiyvin aqtaryp, uaqyt ótkizip jatqanyma tórt-bes jyl bolypty. Ómiri jazu-syzusyz ótpegen jarymnyng býkil jazghandary on tomday bolady eken. Nasihaty bolmaghan son, qayta basylyp tandamaly shygharmalary shyq­pady. Kitaptary esh jerde joq. Sәkeng qay­tys bolghaly biraz jyl ótse de, әli elinde, Sol­týstik Qazaqstan, Astana, Almatyda esh nәrse jasal­ma­ghany janyna batady eken. Kóshe, mektep, kitaphanagha atyn berse, soghan layyq ómir sýrgen adam ghoy dep oilaymyn. Men de qansha jasarmyn, kózinmen kórip ketking keledi eken. Ólgen adamgha eshtenening keregi joq, últyna qyzmet etken jannyng esimin, enbegin úlyqtau úrpaq ýshin qajet. «Handa qyryq kisining aqyly bar» degen, mening tilegimdi bireu bolmasa bireu el tizginin ústap otyrghan azamattargha jetkizer dep senem. «Jyrtyq ýiding Qúdayy bar», - deydi ghoy, Allagha tapsyrdym. Sәkeng qolynan kelgenshe «әi, kәpir» atanghan joq. Bekerge sózin shyghyn­da­maytyn. Mәseleni dúrys, әdil sheshetin, ja­ryqtyq!.. Synshy Sheriyazdan Eleukenovshe ait­sam: «Tik jýrip halqynyng oiyndaghy sózin aita biletin qayratker», - edi. Jeltoqsan oqiy­ghasy, til, jer mәselesi bolsyn elining ómirine arasha týsken er edi. Maghan salsa Halyq qaharma­ny degen ataq berer em. Júrt kýler. Kýle bersin. Aqiy­qaty sol. Múghalim ótirik aitpaydy. Pay­gham­barymyz aitqan eken: «Shýkirshilik, tәube, qa­naghat, bargha riza bol», - degen sózdi. Sәkenning ózi de: «Ómir bolsa, kezek jetedi», - deushi edi. Bәri ret-retimen bolyp jatar. Seytjan Omardyng al­tyngha aiyr­bastaghysyz balasy turaly: «Janay desem, janyma jaz ornaydy», - dep aitqan sózi bar. Osy sózdi men de aitqym keledi. Sayanym­nan qalghan ýsh qyzdyng Qúday baghyn ashsyn. «To­ty­nyng toqsan tarauynday» bolyp barady, kezinde Safuan aghasy dәl tanyghan Gýlnar Salyq­bae­va­nyng óleng jolymen bitireyin súh­batymdy. «Tonalar bәri tonalar, ózindey kimder bo­la alar...».

Súhbattasqan Yrysbek Dәbey

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502