Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)
V
Kýlәn Núriyanyng qataryndaghy oryndyqqa kýle, jenil kelip otyrsa da ýlken adam beynesine týsip, salmaqpen oilana kýrsindi.
- Qúttyqtaymyn, baqytty bolyndar!- degende qos qarashyghy móltildep, ekeumizge kezek audaryldy. Sózin Núriyagha qarap sabaqtady sonan son. Mening basyma týsken ókinish,- dep qalghanda Kýlәnning qyzghylt tartqan aq sary jýzine biliner-bilinbes múng kólenkesi iline qaldy. - IYә, ókinish senderden mýlde aulaq bolatynyna senemin. Múny aldymen Momynbaydyng esteligin oqyghanda bayqap edim. Bighabilding ómirge kózqarasy men minezi qazir maghan óte aiqyn. Eki basty, eki tildi opasyzgha tipti de úqsamaydy... Al,- dep, Kýlәn endi maghan qarap, kýle sóiledi, mening sinilimning moyny berik. Beti kóz aldyndaghy sende ghana. Basqa jaqqa eshkim búra almaytynyna bir sózdi minezi kepil. Biraq, senderge kesir kelse, óz manaylarynnan kelui mýmkin. Sondyqtan, búl jaqyndyqtaryndy menen basqa eshkim sezbesin. Basqalardyng aldynda jat adamsha baylanys jasandar, kózqarastarynnan bayqap qoymasyn... IYgilikting erte-keshi joq, - dep taghy qyzara týsken Kýlәn, sózin túqyra sóilep ayaqtatty. - Áli jassyndar ghoy, asyqpassyndar. Adamgershilik opalyqqa ghana túraqtaydy eken. Ekeuine aitarym osy ghana. Endi men shay jóndeyin!
Men shaygha qaramaytynymdy aita bergenimde Kýlәn lyp etip esikten shyghyp ta ýlgerdi. Ornymyzdan túra qúshaqtastyq.
V
Kýlәn Núriyanyng qataryndaghy oryndyqqa kýle, jenil kelip otyrsa da ýlken adam beynesine týsip, salmaqpen oilana kýrsindi.
- Qúttyqtaymyn, baqytty bolyndar!- degende qos qarashyghy móltildep, ekeumizge kezek audaryldy. Sózin Núriyagha qarap sabaqtady sonan son. Mening basyma týsken ókinish,- dep qalghanda Kýlәnning qyzghylt tartqan aq sary jýzine biliner-bilinbes múng kólenkesi iline qaldy. - IYә, ókinish senderden mýlde aulaq bolatynyna senemin. Múny aldymen Momynbaydyng esteligin oqyghanda bayqap edim. Bighabilding ómirge kózqarasy men minezi qazir maghan óte aiqyn. Eki basty, eki tildi opasyzgha tipti de úqsamaydy... Al,- dep, Kýlәn endi maghan qarap, kýle sóiledi, mening sinilimning moyny berik. Beti kóz aldyndaghy sende ghana. Basqa jaqqa eshkim búra almaytynyna bir sózdi minezi kepil. Biraq, senderge kesir kelse, óz manaylarynnan kelui mýmkin. Sondyqtan, búl jaqyndyqtaryndy menen basqa eshkim sezbesin. Basqalardyng aldynda jat adamsha baylanys jasandar, kózqarastarynnan bayqap qoymasyn... IYgilikting erte-keshi joq, - dep taghy qyzara týsken Kýlәn, sózin túqyra sóilep ayaqtatty. - Áli jassyndar ghoy, asyqpassyndar. Adamgershilik opalyqqa ghana túraqtaydy eken. Ekeuine aitarym osy ghana. Endi men shay jóndeyin!
Men shaygha qaramaytynymdy aita bergenimde Kýlәn lyp etip esikten shyghyp ta ýlgerdi. Ornymyzdan túra qúshaqtastyq.
- Kәmen bar ma edi?... Kezdese almay qalghan kezderimizde ýzbey hat jazysyp túrayyq... tez qayt,- dep qúshty Núriya, - al... qayta ghoy,- dedi ernin әreng ajyratyp, búryla berdim men. - Toqtay túrshy,- dep endi ózi asyla týsti de ózi sýidi, qayta ghoy!
Qúshaghyn jazyp shegine bergen ony men tarttym:
- Túra túrshy... al... kettim!...
- Toqtay túrshy!... al, bar endi!
Búldyrap ashylghan kózimmen esikti әreng tauyp, bytyrap shashylghan esimdi әreng jiyppyn.
- Shay iship ket?- degen Kýlәngha ne aityp shyqqanymdy da bilmeymin...
Kýlәnning «Mening basyma týsken ókinish» dep ataghan sәtsizdigine «Qalyng mal» sahnagha qoyylyp bolghansha ózinen súray jýrip, aita almay, qysqarta sóileuinen týsiniksiz bolyp qalghan jaylaryn hat arqyly Núriyadan súrap úghyndym:
Kýlәn búdan ýsh jyl búryn - 1941 jyldyng kókteminde bir oqushymen kónil qosypty. Ákesi Shyng Shysaydyng alghashqy týrmesinde ólgen, jana óspirim oqushy qyz auruly jesir sheshesi men jalghyz bauyrynyng kýn kóru qamyn erterek oilaghan kórinedi; joghary mektep bitirip, «Shynjang gazetinen» jana ghana qyzmet alghan, búrynnan kóz tanys Músataydyng qoltyghyna iline ketipti. Ilinipti de birigipti - sheshesine aityp, túrmysqa shyghu rúqsatyn alypty da kinodan qaytqan shaqtarda kýieudi ýiine týnetip jýripti.
Qatparly Erenqabyrghanyng eren semiz qartasyn sorghan auqatty kisining shyrayly úly bilimdi azamattardyng biri sanalyp jýrgen eken. Toy jasau qamyna endi kirisken kezende bir týni «qara mashina» alypty da joghalypty.
Týn kezgen qara mashina, әriyne, barsa kelmes qaranghy ýige aparady ghoy. Músataydyng qanday keremeti bary júmbaq, ketkennen ýsh kýn ótken son-aq qalyndyghyn jasyryn shaqyrtyp alyp, týrmede kezdesipti. Qatty jýdese de qabaghy ashyq, kónildi eken. «Eki-aq kýn qinaldym. Býginnen bastap qyzmetke shyghardy, ýkimetke asa manyzdy qyzmet, eshkimge aitushy bolma! Sen alansyz bolsyn dep qana aityp otyrmyn, men turaly eki oily bolma!» dep betinen sýiip qaytarypty. «Toydy ýsh jyl ghana keshigip jasaymyz, sonysy bolmasa, dәreje jaqtan әldeqayda ósip shyghamyn. Ýsh jyl degen ýsh-aq kýn ghoy. Oghan deyin oqyp al, sonan son... múratymyzgha jettik dey ber!» dep qalypty.
Jasynan qam kónil bolyp ósken zerdeli Kýlәn sanaly dep qosylghan «jan sәulesinin» jartymisha sóilegen myna sandyraghynan opyq jep, oilana qaytypty:
Týrmedegi auyr kýmәndi әr qylmystynyng kamerasyna bir týnep qaytyp jýretin «kenep dagharly tynshy» baryn estushi edi. Jazalaushylar qandy daghargha salyp, sýiretip әkep tastaghan tynshy, óte raqymsyz soqqylanghan qylmysker beynesimen ynyranyp jatyp, kameradaghylardyng sózin, esirkeuin tyndaydy, jón súraghandaryna «qinala-qinala» jauap qatyp, syr tartyp qaytady da, sol esirkeushilerdi ertenine-aq jazalatady.
Kýlәn óz sýigenining dәl sonday «dәrejeli qyzmetke» taghayyndalghannan sekem alyp jylaydy. Múnday jiyirkenishti qyzmetke, әriyne, óz yqtiyarymen emes, «qinalugha shydamay kiriptar boldy-au!» dep enireydi. «Biraq múnysyn «Múratqa jetuding kilti» degendey tym týisiksiz sóileui qalay, Músataydyng osynsha jyltsyz bolghany ma?» dep ókinedi. Sóitse de sýigen jýrek keshirimshil bolmay ma, búl ret Músataydyng múnysyna keshirim etuding pәtuasyn tapqanday bolypty. «Múrat - dәreje dep mening kónilimdi aulau ýshin ghana aitqany shyghar... Tipti, basqa qyzmet te bar emes pe» dep qorytyp, әielder institutyna oqugha kirgen song da jeksenbi sayyn baryp kezdesip túrypty.
Ansaghan tamaghyn aparyp, kirlegen kiyimin juugha alyp qaytady. Alghashta kiyimderi qanmen siresip, az degende qan daghy týsip qaytady eken, keyinirek taza qaytyp, taza juylyp túrypty. Ózi de búrynghy ispetine sәl úqsanqyrap, Kýlәndy aiyrym, taza bólmedegi keruetinde dem aldyryp qaytaratyn bolypty.
Sóitip, Músataydyng qyzmet alghanyna sense de, sol qyzmetining alaldyghynan kýmandanyp jýrgen Kýlәn bir kýni juugha alyp qaytqan symynyng artqy qaltasynan júmarlanghan kirsiz jana qaghaz tauyp alypty. Jarty betine jazylghan, Músataydyng óz jazuy.
«Daghargha týsken song Shәripqan qamalghan kameranyng esik aldynda bir saghattay jattym. Shәripqan qasyndaghy bireuge sóilep otyr eken: «shygha qalsang Ospangha sәlem ait, búl ýkimetpen kelisimge kelemin dep aldanbasyn, soghysa bersin. Qaru-jaraq Jemeney shekarasy jәne Qobda arqyly Sovetten kelip túrady. Ony Dәlelqan qamdaydy» degende, bir shaldyn: «maqúl, jetkizeyin» degen sózi estildi. Osydan song esh dybys estilmey qalyp edi. Kiltshi esik ashyp meni kamera ishine...».
Músataydyng ayaqtamay qalghan búl jazbasyn týiile oqyghan Kýlәn symdy elegenge tastay salyp, kóilekti alyp qarasa, arqa óniri qanmen jabysyp qatyp qalghan eken, Kýlәn enirep jiberipti. Búl jalany ýkimetting Músataygha osylay qinap jazdyryp jatqany elestep jylapty da, kóz jasyn tez tiyp, qayta qatulanypty: «bir-eki aptadan beri Músataydyng búlay qandalmay, óni kire qalghany, tipti jaqsy bólmege, tәuir kravatqa ie boluy qalay?... Basqa tútqyndargha apat tóndirgennen kórgen raqaty shyghar!»
Osy joramalymen keyingi jeksenbide bara tergepti kýieudi. Týrmedegilerge qanday zúlymdyq istegenin jalpylay súrap, eshtene aitqyza almapty. Shәripqan dutúnnyn* ýstinen jazylghan shaghym qaghazynyng juylatyn sym qaltasynda ketip, Kýlәnning qolyna týskenin Músataydyng ózi sezbeytin siyaqty.
- Daghargha týsip, basqa kameralardan tyng tyndadyng ba?- dep Kýlәn shytyna ýnilgende kýieuding ýlken qonyr kózi jarq ete týsipti.
- Kim aitty?
- Syryndy menen jasyramysyn, uaghdang qayda? Istep jýrgen qyzmeting ne qyzmet? Sony aitshy maghan!
- Tilmashtyq,- dep kýrsinipti Músatay. Ne istesem de sen ýshin, tiri qalyp senimen ýilenu ýshin isteymin Kýlәsh, qylmys súrama menen!
- «Dәreje» alyp, «múratqa jetu» ýshin deytindering de bar edi ghoy?
- Dәreje de, múrat ta senimen birge... janym, maghan bir ýlken pәle jabysqan. Eki tәulik qatty qinap, eriksiz moyyndatqan. «Altaydyng Ospanymen baylanysqansyn» deydi. Rasynda tittey de tanystyghym joq edi, biraq, tiri qalayyn dep moyyndaghanmyn... Endi sony tergeushilerge tilmashtyq qyzmet istep ótemekpin.
«Qorqyp moyyndadyng da tynshy boldyn, tilmashtyq emes, basqalardyng tilin suyrtyp óltirip, «múratyna» solay jetpekpisin!» demek bolyp baryp ózin toqtata qoyypty Kýlәn, sýigenin onshalyq jamandyqqa taghy da qiya qoymapty. Onyng sonday pәleli qaghazyn ózi myjyp, júmarlay saluynan ýmit kýtipti.
- Tilmashtyqtan basqa mindeting joq pa?... Daghargha týsip, basqa kameralardan tyng tyndamadyng ba?
Eki súraqqa da jauap qatpay edәuir oilanghan Músatay, aqyry basqasha jauap aitypty:
- Kýlәsh, janym, ekeumizdi aiyru ýshin әrtýrli ósek taratushylar boluy mýmkin.
- Shәripqannyng kamerasynyng aldynda, daghar ishinde jatyp ne estidin?!
- Joq, onday is istemedim, ol - ósek!
Kýlәn búl jigitpen alghash uaghdalasqannan beri tastaghan «siz» degen sózdi endi qosypty:
- Sabasa ghana moyyndaytyn jigit ekensiz-au óziniz... Mynau kimdiki?!
Kýlәn úsynghan qaghazdy bassalypty Músatay:
- E-e-e-e!- dep oilana qalypty da, esine endi týskendey sydyrta jónelipti. - Búl... bir qylmystynyng tergeushige bergen jauaby... Men osylay jazyp alyp, hanzushagha audaryp bergenmin... Múny qaydan taptyn?
- Symynnyng qaltasynan,- dey salypty qisynyna seninkirey qalghan Kýlәn.
Biraz oilanyp otyrghan song sengenin selge ketirgendey bir fakt taghy jenipti - «tilmashtyng arqasyn tilgilep, qan josa etip audartushy ma edi?» degen logika edi ol. Biraq, búl joly Kýlәn turasynan tergeuden taysap, jigitining әlgi jauabyna sengen shyraymen oraghyta súrap anyqtaudy jenil kóripti:
- Daghargha týsken kisi Shәripqannyng osy sózin ras estip pe?
- Kim bilsin ony, әiteuir osylay әshkereledi ghoy... Shәripqanday saq adam esik syrtynan tyndaushygha estiletindey etip sóiley me?
- Onda ne ýshin ótirik jala jabady?... Shәripqangha ósh adam ba eken ózi?
- Joq janym, týrmede әr adam óz janyn oilaugha tiyisti. «Ózindi aqtau ýshin onyng syryn әshkereleysin» dep búiyrghan son... Ótirik bolsa da estidim dep әshkerelegeni ghoy!
- Onan da shynyn ghana aitsa bolmay ma?
- Shynyn aitsa seneme tergeushi... «Sybaylasyng bolghandyqtan syryn jasyrdyn» dep qinamay ma? Jәne Shәripqangha eng senimdi bir syrlas aqsaqalyn kameragha әdeyi qosyp, sol ekeuining ne sóilesetinin tyndatyp otyrmay ma?
- Jala jappaghan tynshyny úra ma?
- Úrghanda qanday!.. Tergeushi ózi kýtken jerinen shyqpasa óte qatty jazalaydy eken.
- Qay jerine úrady?
- Basyn-kózing dey me ol, jalanashtap qoyyp, tilgiley bermey me?.. Biraq... myna әshkerelegen adam sol ótiriginen tanyp alyp edi, jatqyzyp qoyyp dýreledi.
- Ne ýshin tanyp aldy ol?
- Shәripqanda bir kamerada ekeu ghoy, betpe bet kelgende moyyndata almaytynyn bilipti jәne oghan jala japqysy da kelmeydi. Tergeushi sonda da zorlap qol qoyghyzyp aldy oghan!
Sol daghardaghy tynshy Músataydyng ózi ekenine kóz jetkizgen Kýlәn titirenip qalyp jәne súrapty:
- Ol adam daghargha týsip, neshe kameragha tynshy bolyp barghan eken?
- Daghargha týs dese týsip, bar dese barmay lajy ne onyn, birnesheuin tyndap shyghypty.
- Sol arqyly silanghan jeri bar ma?
- Ony qoyshy janym, bilmeymin. Kelshi saghyndym ghoy!- dep qúshaqtap qysa týsipti Músatay.
- Al, әlgi tynshy Shәripqandy syrtynan ghana tyndap qaytyp pa әlde kamerasyna da kirip pe? Qyzyq eken, tolyq aitshy!
- Kameragha kirgizip tastamaytyn bolsa daghargha sala ma... Biraq, eshkimge aitushy bolma, janym, búl ózi ýlken qúpiyalyq...
- Maghan senbeymisin!... «Bir-birimizden jasyratyn isimiz bolmasyn» degening qayda ózinnin!
- Bayqamay bireuge aityp qoymasyn degenim ghoy. Ony eki saqshy dagharymen esik aldyna qaumalap aparyp, biraz jatqyzghan song kamerany ashyp, ishine laqtyryp tastaydy da, esikti qayta qúlyptaydy. Búlay laqtyryp tastamasa týrmedegiler onyng tynshy ekenin sezip, sóilemey qoyady... deydi... daghar óte siyrek toqylghan eken, ishindegi adam bәrin aiqyn kórip jatady. Shәripqan kameranyng bir jaghynda, som temirlerden jasalghan tar qapasqa zor denesin әreng sighyzyp, túqyryp alypty. Onyng kamerasyna tynshydan sәl búryn kirgizilgen shal, Shәripqannyng qarsysyndaghy kenirek qapasta maldasyn qúryp otyrypty. (Ol - búryn Shәripqangha jaqyn jýretin el adamy eken. Syrlasatynyn bilgendikten ýstilerine tynshy kirgizip otyrmay ma?) Shal qan-qan daghargha týrshige qarap: «oy beyshara-ay!» dep qalghanda túqyryp otyrghan Shәripqan oghan kózining astymen badyraya qarady... Tergeushining kózi dәl osynday bolsa, adamnyng jýregi jarylyp keter edi. Shәripqan shalgha sonshalyq suyq qarady. Aryqtaghannan ishine týsip ketken ýlken kóz sharasy bos kýbidey ýnireygende ar jaghynan birdeme jarq ete týskendey boldy. «Sóileme» degeni eken, shal ýnsiz bedireyip otyryp qalypty!... Sodan ertenine saqshylar daghardy qayta sýirep әketkenshe ol ekeui til qatyspapty, - dep toqtatty Músatay sózin.
- Daghargha týsip tyndap jýrgen ózing ekenindi shýbәsiz úqtym,- dep suyq jymighan Kýlәn qatty kýrsinipti. Tym bolmasa, sózinning etistik jalghaularynan jasyra almasyng bar, menen jasyramyn dep nesine әure boldyng eken?... Biraq múnan song eshkimge jala jabushy bolmanyz!...
Osyny aityp shygha bergen Kýlәn u ishkendey sendelektep qaytypty ýiine. Ómirden kýtken serigi osynday su jýrek, ynjyq pa edi! «Eki kýn qinalugha shydamay esalangha ainalypty-au... Sóilegen sózining siqyn qarashy, qansha jaltarsa da janylyp, Shәripqannyng kamerasyna kirgen ózi ekenin dәmil-dәmil әshkerelep alady. Tynshy bolghan ózi ekeni Shәripqannyng kózin suretteuinen de kórinip túrmay ma. Yapyr-ay netken masqaralyq edi!... Bar pәleni qorqaqtyghy men shydamsyzdyghynan tapqan ghoy, sol әlsizdigin bilip alghan tergeushi ne istetpeydi oghan! Qylmys izdetetin iyti, qaralaytyn kýiesi, atsa myltyghy, shapsa qylyshy, sóitip ólim úryghyn artqan esegi bolghany ghoy!... Qaytyp qana jar etersing búl aramdy!... Joq, aramdyqpen emes, sharasyzdyqtan istep jýr ghoy sony, beyshara! Ózi de aitpady ma, jala japqysy kelmeytinin... namyssyz «qyzmetin» menen jasyrghany - arlanghandyghy ghoy, әitpese maghan degen aq niyettiligi bar... bireuge azap keltiretin jala jappaytyn etsem! Odan basqa ne shara bar búghan?... Basyna múnday is týskende tastap ketsem, opasyzdyq bolmay ma? Qanday jangha qosaqtalsam da, ózim taptym ghoy, bolarym bolmady ma!... Oy әttegen-ay!...»
Oy talqysyna osylay týsken Kýlәn men-zeng bolsa da, әr jeksenbide baryp kezdesip jýripti. Barghan sayyn basqagha pәle tauyp bermeuin tapsyrypty. «Jala jappa. Jappadyng dep qansha qinasa da shyda. Jazasyna eki-ýsh ret shydap ketsen, ózderi synuy, bosap qaluy mýmkin.... bireuge jala jappadyng dep óltire me?... Óltirse de halyq aldynda, mening aldymda alal ólim bolsyn, meni... desen, osylay bol!» dep te aityp ketip jýripti.
Juugha alyp shyqqan kiyiminen jaranyng qanyn kórgisi kelip, ýnile izdeytin bolypty. Ol kiyimderden keyde azyn-aulaq qan daghyn kórse de, kóbinese taza qaytatyn bolypty. Taza qaytqanynan basqalargha tartqyzyp, qanyn tókkizip jýrgenin sezedi. «Bolary bolghan ghoy», artyn kýteyin dep, ósiyetten jalyqpapty sonda da.
Sóitip jýrgende týrme Gomindangha ótipti. Búl ýkimetting «Shyng Shysay qamaghan adamdardy bosatamyz, endi týrmelemeymiz» degen «jaydarylyghyna» senipti de, kýieuining kiyimin búrynghyday tәptishtep zerttemeytin bolypty. Qan kózine týse qalghan kýnde de «óz mәselesin anyqtap shygharu ýshin qinaghany bolar» dey salady eken.
1943 jyldyng kýzinen song kiyimderinen qan týgil sirge de kórinbey, tap-taza shyghatyn bolypty. Ózi de ajarlanyp, qalyndyqqa qúshaq jayghysh halge qayta jetkenin kóredi Kýlәn. Biraq, onday qúshaqqa sýiinudi kópten beri qoyghan ol búl ajarlanudyng jayyn anyqtaghansha tipti ilinbeuge de bekip alypty. Sóitse de, ajar astynan anyq it bolghandyghyn kórmey, «ýkimetting kenshilik kýtiminen» dep mólsherlegen eken. Týrmeden taraghan habarlar búl mólsherin de qatege shygharyp, Músataydy qaralay taraytyn, qabaghan itke teney taraytyn bolypty.
Jansebil mahabbat sonda da jan ýze almay, «opasyz» atalghysy kelmey, «әlde de anyqtayyn» dep izdep barypty bir kýni. Biraq, týrme kýzetshisi: «kezdesuge rúqsat joq» dep qaytarypty.
Múnyng sebebin týsine almaghan Kýlәngha Músataydyng basqa atpen Qúljada jýrgeni 44 jyldyng basynda ghana estilgen eken. «Bәse!» dep qalypty da, qolyn bir-aq siltepti - «daghar ishinen timiskilep jýrip, kýtken «dәrejesine» jetken eken ghoy! Pәleqorlyqtan enbek sinirmegen bolsa el aralatyp erkine jiberer me? Ol jerde qansha sorlyny soyghyzar eken... Boldy endi, bitti... Sonday jaladan ólgen әkem ýshin týkirdim sol opasyzgha...»
Sóitip, oi-sezimi endi tynyshtalyp qalghan Kýlәndi osy jaqynda saqshy basqarmasy shaqyrtyp, bir keshte jenil mashina kelip әketipti. Shaqyrtqan Hu Gojynnyng ózi eken. Óz kabiynetine jalghyz qabyldapty. Fashistik Germaniyadan oqyp kelgen qanqúily jendet, spor shpionnyng qandy kózi kýle qadalypty Kýlәngha:
- A... a... Kýlәn joldas*, kel! - dep, quatty qolymen qolyn qaba tartypty ózine. Shoshyp qalghan Kýlәn hanzusha eng sypayy tilmen amandyqqa amandyq aitypty da, qolyn kýshey tartyp shygharyp, shetki bir kreslogha otyra ketipti. Onyng onay-olpy qyz emestigin bayqaghan Hu Gojyn óz ornyna baryp otyrypty da, odaghaylyqtan sypayygerlikke oiysyp, ózining «qamqorlyq» kýshin kórsete arbapty endi.
- Sizding әielder institutynan jaqsy diplom alyp shyghuynyzgha, myna jaqsy qyzmetke ornalasuynyzgha men kómekteskenmin. Sizdey bilimdi әielderding kóbengin tileymin!
- Rahmet!- depti Kýlәn kýlimsiregen bolyp. - Sizding meni qalay tanyp, nelikten qamqorlyq etkeninizge ghajaptanyp otyrmyn.
- Men Músataydy jaqsy tanimyn. Siz sonyng qalyndyghysyz, sol tanystyrghan.
Kýlәnning beti duyldap qyza jónelipti múny estigende. «Itpen qúda bolsang boqpen toy jasaydy» degen osy ghoy. Sonyng qalyndyghy bolghan song maghan da sonyng kebin kiygizbek shyghar» degen oimen ózin odan birjolata aulaqqa tartypty. Ashu ekeni de, qorlanu ekeni de belgisiz, alqymyn birdeme kerney týskendey sezilipti ózine.
- Qazir men Músataydy tanymaymyn, odan bezgenmin!
- Ne sebepti?!
- Ol qylmys istedi. Bizding Júnhua Mingogha opasyzdyq etti! Sol ýshin oghan túrmysqa shyqpaytyn bolghanmyn!
- Olay emes, belgili dәrejede qylmys ótkizse de, keyin odan jaqsy tazardy. Endi ol bizding óz adamymyz. Onyng semiyasyn biz qorghaymyz. Odan ajyradym degendi aitpanyz! Ol, opasyz emes!
Kýlәn Músataydan qútyludyng qiyn ekenin endi týsinip, qaqpangha myqtap týskendey qysylypty. Odan mýlde suynghanyn ashyq bildiruding qaterli bolatynyn sezip, janaghy sózinen jaltara túrudyng amalyna kóshipti:
- Ol jaghy maghan týsiniksiz, qylmysynan arylyp, jaqsy adam bolsa, týrmege nege jatady? Kópten beri menimen kezdesuden de shekteldi. Týrme basqarushylar kezdestirmey qoydy... Jaqsy adam bolsa nege olay?!
- Ha - ha - ha... ol, týrmede emes, óte jaqsy qyzmette. Ol qyzmeti bitken son... sizding qasynyzgha keledi. Týsindiniz be? Oghangha deyin siz mening qamqorlyghymda bolasyz... túrmysynyzgha ne kerek?... Júnhua últynyng barlyghy bir semiya, ne kerek bolsa, tartynbay aityp túrynyz maghan... túrmysynyz qanday?
- Túrmysym jaqsy, eshnәrse kerek emes.
- Ha-ha-ha... Kýlәn joldas, menen tittey de tartynbanyz! Sizdi men óte jaqsy kórip qaldym, netken sýikimdi әielsiz!... Siz joghary túrmysqa layyqsyz, sizge ne kerek bolsa, bәrin qamdaymyn!
Hu chujan1 osylay kókip otyrghanda, Kýlәn ózi estip-bilgen talay mәseleni, talay újdansyzdyqty elestetip, kóz aldynan ótkizip bolypty. Osy saqshygha shpion bolghan birneshe әiel baryn estiytin. Bir-ekeui ózi oqyghan mektepti búrynyraq bitirip shyqqan tanys qyzdar edi. Olar kýndiz dem alyp, týn boyy osy chujannyng sayranynda bolady eken. Tang bozara jenil mashinamen mas qaytyp, óz ýileri túratyn aulalardyng qaqpalary ashylghansha bosaghada súlap jatqandaryn da estipti. «Sol ósekterde aitylatyn atyshuly tósek mine, kerme shymyldyqpen qorshalyp túrmay ma!»... Osylardy oilay otyryp Kýlәn titirene jauap qayyrypty:
- Múnday sózdi maghan aitushy bolmanyz, men siz biletin «sýikimdi» әielderge tipti de úqsamaymyn jәne maghan eshnәrse kerek emes!
- Ha-ha-ha... búl siz aitugha layyq emes jauap. Menen eshqanday jamandyq kórmeysiz,- dep chujang ýstel ýstindegi amerika viskiyinen eki rumkagha qúiypty. Siz sanminjuiydi sýiesiz be?
Búl tajaldyng aldynda «sýimeymin» dey alsyn ba:
- Áriyne, sýiemin,- depti Kýlәn.
- Júnhua Mingony qorghaysyz ba?
- Qorghaymyn.
Chujang eki rumkany eki qolyna ústap, Kýlәnning aldyna kelipti.
- Keliniz onda, ekeumiz bir tilekting adamy ekenbiz, osy sóziniz ýshin ishelik!
- Men ishpeymin, rahmet!- dep Kýlәn ornynan túryp bas iyipti. - Men eshqanday jaghdayda da ishpeymin!
- Endeshe siz ýshin men isheyin,- dep chujang eki rumkany da ózi qaghyp alyp, Kýlәnning qataryndaghy keng kreslogha shalqalay týsipti, - Sanminjuiydi sýiseniz meni de sýnge, Júnhua Mingony qorghasanyz Sinjyanda aldymen meni qorghaugha mindettisiz! Solay emes pe?
- Solay... men Sanminjuiyding «halyqtyq qúqyq múratyn» óte sýiemin. Ol Júnhua Mingonyng әrbir azamatynyng qúqyghyn qorghaydy.
- Meni qalay kóresiz?
- Siz - sol múratty qorghaugha eng boryshty chujansyz.
Hugojynnyng qandy kózi baghjang ete týsse de kýlgen bolypty:
- Ha-ha-ha... dúrys, dúrys! Mening qasyma otyrugha qúqyqtysyz, men sizdey jýregi bar әieldi sýige qúqyqtymyn. Solay emes pe, keliniz!
- Men óziniz jaqsy kórip zor mindet artqan adamnyng qalyndyghymyn ghoy. Eshqay jaqsy kisi ózining jaqsy kórgen qyzmettesine opasyzdyq etken emes. Eger oghan opasyzdyq etseniz, sizding ony jaqsy dep baghalauynyz jalghan. Olay bolghanda men odan da, onyng qojayyny - sizden de bezuge qúqyqtymyn. Múny men Jushaulyang sliynnyn1 aldynda bayandaugha da qúqyqtymyn.
- Ha-ha-ha... әzildesuge tatityn әiel ekensiz... jaqsy. Solayda, sizdey súludy sýimeuge erkim joq qoy!... Azamattyq mindet bir basqa da, jýrek bir basqa bolady. Bar adamda da sonday, solay emes pe?!
- Adamnyng jýregi qalay qoysa solay túra qalatyn oiynshyq emes,- dep kidirgen Kýlәn dәl qazir ashyq toytarys jasasa, búl qabannyng zorlyq kýshke ketkeli túrghanyn sezip, oilanyp qoyghan bir syltauyn aitypty. Chujan, býgin sizdi kórgenime quanyshtymyn. Mening sheshem qatty nauqas, qaytamyn, rúqsat etseniz.
- Ne auru?
Kýlәn chujandy ózinen jiyrendiretin aurudyng atyn ataugha úyalghansi, túqyra qaytarypty jauabyn:
- Sipls... men tuylghannan bar, eski auru eken. Ana jyldar emdelip, jazylghanday kóringen song dәrisin toqtatyp qoyyp edi. Endi tipti kýsheyip ketti. Keshte qinalady. Tez qaytyp jetuim kerek!
- A-a-a... maqúl, sizdi mening mashinam aparyp qoyady. Kýlәn joldas, men sizge Músataydy úmytpaudy tapsyrugha shaqyrghanmyn. Ol - bizding eng jaqsy azamat. Qyzmeti bitisimen qaytyp keledi. Sizding toyynyzdy men jasap beremin. Túrmysynyzda qiynshylyq bolsa, maghan kelip aityp túrynyz. Biz múnan song bir semiyanyng mýsheleri siyaqty bolamyz. Biraq búl baylanysymyzdy eshkimge, tipti sheshenizge de bildirmeysiz!... Eger bireuge aityp qoysanyz, ýlken jazagha úshyrap qalasyz, úqtynyz ba? Siz múnan song ózinizdi Júnhua Mingony qorghaugha әrqashan dayyn túratyn, shyn berilgen azamatsha dep biliniz! Músataydyng semiyasy sonday baqytty semiya bolugha tiyisti! Qalghan isti keyin sóilesemiz!...
Hugojyn búl ret osyny aityp shygharypty da, ýsh-tórt kýn ótken songhy bir keshte taghy shaqyrtypty. Mashina kelgenin bilisimen kórpe jamylyp, jata qalghan Kýlәn, «auyryp» jatqanyn aityp, barmay qalghan eken. Ertenine keshte shaqyrushy shofer taghy kelip, chujannyng hatyn úsynypty. «Dereu keliniz, ózimizding dәrigerge emdetemin, tez jazylasyz!» degen sóz eken.
- Rahmet aitty deniz,- depti Kýlәn, - dәrilenip jatyrmyn, sony bayqayyn. Jazylmasam ózim-aq baramyn...
Búdan song aurudyng syltau bola almaytynyn bilgen Kýlәn, bauyryn kýzetke qoyyp, qaqpa aldyna mashina kelgende-aq bóten kiyimmen ýiinen shyghyp ketetin iә jasyrynatyn bolypty.
Kýlәnning Núriya ekeumizdi qúttyqtay otyryp, «basyma týsken ókinish» degeni osy eken. «Ókinish qana emes, ýlken qyrsyq» dep týsindim men.
Pesa sahnagha qoyylatyn kýni týste ýiine bir kirgenimde Músataymen baylanysynyng endi qalay bolatynyn súradym ózinen.
- «Donyzgha ergen balshyqqa aunaydy» degen maqal bar ghoy. Qaytsem de endi ere qoymaspyn... Myna týsirgen qúiynan qútylsam, ózinen qútylu qiyn emes qoy,- dep kýrsindi. Bәrinen qiyny Hugojynnan qútylu siyaqty. Ol meni tappay qoymaydy ghoy. Andushyny shúbyrtyp-aq qoyghan shyghar qazir!... Shpiondyqqa tartsa, ne desem bolar eken?
- Tapsyrghanyn mýlde oryndamay tasta,- dedim men, - bir dәniktirip alsan, Músataydyng ózine ainalghanyn.
Bir jaghymda otyrghan Núriya búl sózimdi bas iyzep qúptady da, Kýlәn qarsy súrau qoya kýlimsiredi:
- Sayasatyna qarsy bolyp ashyq kórinip qalmaymyn ba?
- Ózinshe qalay etking keledi?
- Qúrghaq emizik bersem qaytedi?
- Huyng oghan aldana qoyatyn kishkene bala emes shyghar... Men ózim osy sayasatyn emgim de, emizgim de kelmeydi.
Búl sózime kelgende jatyp atar kýlkisimen syq ete týsti Kýlәn:
- Kýieujan, sayasat degendi býkil ústazyna, barlyq sabaqtasyna emizgenindi úmyttyng ba? Sinilimmen qazirgi otyrysyng nening kýshi?... Klasyndaghy ótirik tóbeles pen myna pesang qalay shyqty?!
- Búlar shpiondyq emizik emes shyghar?
- Bәri bir emizik, bir sayasat, sening sol sayasattaryng oigha orala beredi... Al, keyeujan, osy oqighany Núriyash, Aqylbay ýsheuing ghana estidinder, basqa eshkim estimesin.
Osyny aitty da Kýlәn auyz ýige shyghyp ketti.
- Búl Aqylbaymen syrlas,- dedi Núriya mening iyghyma basyn sýiep.
- Bәse, әlgi «sayasat» sonyng aqyly eken ghoy?- dey qúshtaqtadym. Gomindangha mýshe boluda Aqylbaydyng maghan aitqan sol ispettes aqyly esime týse qalyp edi.
- Ekeui kónildes pe?
- IYә, biraq, Kýlәn sóz bermey jýrgen siyaqty, «myna pәleden qútylmay uaghda bermeymin» deydi.
- Músataymen baylanysyn Aqylbay bile me eken?
- Biledi deydi,- dep kýlip jibergen Núriya betin mening omyrauyma basty.
- Nege kýldin?
- Oilamay kýlippin, múndaygha kýluge bolmaydy... Býgin keshte oiyndaryna kelgenimmen seni kóre almaytyn siyaqtymyn ghoy, iyә?...
Ekeumiz bir mezet ýnsiz jabysyp qalyppyz. Núriya alqyna jalghastyrdy sózin.
- Kәmen sonymnan әli qalmay jýr, qasyna barmasam barmay-aq qoyayyn, sen ýshin bәrine shydaymyn. Sen de shyda!...
Taghy da birdem tyna jabysyp alyp, qúshaq jazdyq.
- Qaytyp keteyin be?- dep súrandym men. Núriya oghan jauap aitpay, basqa sózge kóshti:
- Jana Kýlәngha: «saqshy tapsyrmasyn mýlde oryndama» degenine óte razy boldym. Bir bettilik jaqsy ghoy.
- Aqylbay asa aqyldy jigit, Kýlәn óz tenin endi tapqan eken... Álgi «qúrghaq emizik» sonyng aitqany bolsa, mýmkin dúrys ta shyghar. Biraq, men de birbetkeylikti sýiemin!...
Qúdiretti tergeushim, Gomindan men sizding Gunshandang ólispey berispeytin qarama-qarsy eki partiya emes; mәnsapqorlardyng jeke mýddelerimen ghana qan tógisip, eki atpen atalyp jýrgen bir partiya ekendikterinizdi bas úrandarynyzdyng birliginen ghana tanitynmyn. (Gomindan «dýniyening úly birligi» dep, sizder «kommunizm» dep úrandaghandarynyzben ekeui bir maghynadaghy «dýniyeni basyp alu» syndy bir ghana úran ghoy). Ekeuinizding de ókpelerinizding birdey zor últshyldyqpen qabynatyndyghy da sol birlikterinizdi týsindirmey me?
Kitabymnyng osy tarauynda әshkerelengen Gomindannyng saqshy bastyghy Hugojynnyng qolyndaghy tútqyndary men olardyng әielderine jýrgizgen sayasatynan ekeuinizding úp-úqsas qylmys tәnirleri ekendikteriniz anyqtaldy. Mәselen, oiy týgil týsinde kórmegen qorqynyshty qylmys jasap shyghyp, Músatay siyaqtylardy sol qylmysqa qinap moyyndatyp alyp, jan týrshigerlik qylmysty is istetu, әielderin erleri jóninen jalynyshty etip, kónil ashar retinde qorlyq-kýndikke salu, ol jauyzdyng әdettegi ermegi bolypty.
Al, sizderde onday ermekting aluan týrlisi jetilip, ótilip jatpay ma! (Kósemderinizding «myltyqtan әkimshilik jaralady» degendegisi osynday shegine jetken zúlym arman eken ghoy). Qazir bir milliard eki jýz million halyqty tonap-búlay, ynghay bomby-aeroplan, tanky satyp alyp jatqandyqtarynyzdan súmdyqtyng endi qanday keremetin kórsetpek ekendikteriniz belgili bolyp jatyr-au!... Qylmys tәnirleri jaratqan qylmystardan Qytay aspany quyrylyp, jershary shirip, sasyp, tirshilik tynysy buylyp barady?
(Jalghasy bar)
«Abay-aqparat»
* Dutúng (qytaysha) - uәly (aymaq bastyghy)
* Gomindannyng sayasy ókilderi «joldas» degen ataudy qoldana beretin.
1 Chujang (hanzusha) - basqarma bastyghy.
1 Sling (hanzusha) - qolbasshy.