Núrlan qajy Bayjigitúly. Uaqytyn shaytangha bergen azamattar aramyzda barshylyq
Bismillahir - rahmanir - rahiym!
Bismillahir - rahmanir - rahiym!
«Alla taghalanyng jer, kóktegi nәrselerdi bilip, basqaryp túratynyn bilmeysing be? Sheksiz búlar Kitapta jazylghan. Ony bilu - Alla taghalagha onay» degen «Haj» sýresining 70 - shi ayaty bar. Janymyzdy uysynda ústaghan Jaratqannyng Lәuhulmahfuzyna jazghan qaybir taghdyryna bolmasyn basymyzdy iyzep, onyng auyr tústaryna kónemizde, bar qúshtarymyzben osy ómirge súranady ekenbiz. Sonda Jaratqannyng tókken meyirimi sonshalyqty, tap - taza jaqút kýidegi jan men tәndi tәi-tәilәtip, ýlken ómirding esiginen kirgizedi. Negizinde, shynayy imanmen ómir sýre bilgen adam ómirding ashysyn sezbey ótedi, qattysy júmsaq, auyry jenil. Bir qyzyghy, qiyamette Alla taghala ómirding bar jaqsylyghymen ýlde men býldege oranghan adamgha jәnnet jaqsylyghynyng bir shetin kórsetkende, ol adam ózining jalghan ómirde eshqanday jaqsylyq kórmegendigin moyyndaydy eken. Al bú jalghanda beynet kórgen adamgha tozaq qiynshylyghyn kórsetkende, ol adam Jaratqangha jalbaryna dýniyede rahat ómir sýrgendigin aitady eken. Sol siyaqty, dýnie degen tarazynyng tasynday alma - kezek. Ómir óte qymbat uaqyttan túratyn ýlken ayaldamadaghy sabyrdyng uaqytsha túraghy. Onyng tyq - tyq etken saghatynyng tiline sabyrly bola bilseng ghana, tózip jeniske jetesin. Álbette, oghan asqan tózim men qajyr qajet. Degenmen, ómirining zanyn ózi qúryp, «Berse qolynan, bermese jolynan, maghan bәribir» deytinder, qazaq aitqanday «Jenilding astymen, auyrdyng ýstimen» jýretin pendeler de bar. Kókeyimde «Teginde Jaratushygha bәribir bolsa, olar qalay bolar edi?» degen súraq túrady.
Jaman ister ómirdi qysqartady, jaqsy ister bereketpen ghúmyrdy úzartady. Sondyqtan, onday at ýsti oiynan útylmasa, eshqashan dýniyeden olar útpaydy. Jenil ómirdi qolymen uaqytsha qúrghanymen, aldynda onyng auyr jýgi bar. Qaytken kýnde de tirshilikten tynysyn aiyrmaghan adam onyng auyrtpalyghyna kezigedi, jenildigin kýtedi. Al óz degenindey «auyrdyng ýstinen, jenilding astynan» ótu esh pendege eshqashan berilmegen. Sondyqtan, bú dýniyening dóngelengen zandylyghyn búzbau әr músylmannyng mindeti.
Býginde «Enbek etseng erinbey, toyady qarnyng tilenbey» degen eken hakim atamyz Abay. Abay atamyzdyng sondaghy aitqan enbegi býgin qanday kýide, biz soghan kónil bóldik pe? Búlay deytinim, qazirgi tanda júmystyng san týri bar. Qúmyrsqanyng tirligi bolsa da, eki qolgha bir júmys әr búryshtan tabylady. Búrynghyday «Qolynda bir japyraq qaghazyng bolmasa, esh jerge ilinbeysin» deytindey, uayym joq. Áriyne, ol ómirlik joldamanyng orny bólek. Degenmen, enbekting adamzatqa berer paydasy mol. Enbek tynymsyz tirlik bolghanymen, onyng qoghamgha, halyqqa, otbasygha, jeke adamzatqa beretin qasiyeti - ýmit, keleshek, miras. Áriyne, búl qasiyetterdi tudyrtatyn adam. Al sol adam enbekti dýniyege adal jolmen әkelmese, adam taghdyrynday onyng da ómir joly búzylady, kirlenedi, lastanady. Nemese terlep tapqan tabystyng kózi ashyq bolghanymen, jabyq yaghny qisyny kelmegen arzan dýniyemen әr jerde qalady. Býginde, sol enbekting «jýregin» jylatatyn jayttar kóp. Sonyng biri -- qazirgi músylman er azamatynyng júmyssyzdyqqa salynghany. Bireuleri tannyng atysy, keshting batysy teledidar aldynda. Bireuleri densaulyghynyng kishkene kinәrattyn syltauratyp, mýgedek atanghanymen, kóshe kezuden sharshamaydy. Bireuleri araqqa salynyp otbasyn oiran etip jýr. Júmyssyzdardyng bar oilap tapqan jenil tirligi úrlyq - qarlyq, alyp - satu, súrau, karta oiyny jәne t.b. Eng soraqysy, bireudi mәdeny týrde arbagha jegip, qaltasyndaghy aqshasyn susyz ósirip, ózderi ýiinde jatqandar. Búlardyng bәri zerikkennen jalqau bolyp, erinshektikting saldarynan erik- jigerin qúrdym etkender. Al, otbasy nәpaqasyn jinap, erining yrzyghyn oshaghyna yrys etuge tiyis әiel zaty býgin týzde, at ýsti qyzmette, kýrekpen tabys tabuda.
Qazir әkeni tyndaytyn bala qalghan joq tәrizdi. «Ózim bilemnin» arty ózgening ózegi boldy. Sonda, keregeli shanyraqty shayqaltpay, tik kótere ústaghan babamyzdyng ruhyn býgingi er azamattar joghaltyp alghany ma? Áriyne, búl barsha músylmangha shashylghan kýl emes. Desek te, uaqytyn shaytangha tútqyngha bergen músylman azamattar aramyzda barshylyq. Olar býginning zary, al ertengi keleshek she, býginnen tughan balanyng erteni qanday bolmaq? «Alik - malik - shariyk» dep, bastan qúndyz bórik úrlaghannyng zamany ótken. Alayda, elimizdegi meshitterdi aralap, bilegin sybana ótirik kólgirsiytin músylman eri men әielderi shyqty qazir. Jalghan jaghdayyn jayyp salghanda, et jýreging ezilip baryndy aldyna tosasyn. Sóitip otyryp, kózindi ala bere qaltandy sypyryp ketedi. Meshitke iymenbey kirip, «Men mýsәpirmin, mening kýnim nashar, maghan jәrdem beruge tiyistisiz» deytinderding kózine tiktep qarasang da, úyattyng úshqyny joq. Nege? Óitkeni, ar - úyattyng ózi sol adamnan beze qashqan sekildi. Sonda, músylman qauymynyng niyeti osynshalyqty nege búzylyp ketken dep kýrsinesin. Abylay hanynyng týsindegi jolbarysy qasqyrgha, qasqyry týlkige, keyingileri baqa - shayan men qúrt - qúmyrsqagha ainalghan úrpaghyn joryghan Búhar jyraudyng aitqandary kelgendey me býgin dep jәne uayymgha batasyn. Degenmen, eki dýnie de bir Allaniki. Al әrbir qasiyetti oshaqtyng әulie әkesi men anasy bolyp otyrghan jandargha aitarym, úl ne qyzynyz sypyrghysh alyp enkeyip jer sypyrghannan, beli ómirlikke býgilip qalmaydy, olardy adal enbekke tәrbiyeleuimiz kerek. Sonau dýrkiregen Kenes ýkimetining bergen bir jaqsylyghy sol, býkil qogham enbekte bolatyn. Ol kezende Abay atamyzdyng sózin jarqyn jýzben aitushy edik. Osy sózimizge oray ghalymdardyng auzyndaghy bir mysaldy aita ketkenim oryndy bolar.
Bir patsha ózining uәzirlerimen emes, ýnemi bir qoyshysymen ghana kenesedi eken. Patshanyng búl isin uәzirleri jaqtyrmaytyn. Sondyghynan bolar, bir kýni patsha uәzirleri men qoyshysyn syngha alypty. Bәrin jiyp alyp, qoldaryna bir-birden altyn ústatyp, ony ortadaghy janghan otqa tastaudy búiyrady. Sonda, uәzirler arasynan tek qoyshy ghana altyndy otqa oilanbastan laqtyrady. Búl isin kórgen uәzirler qoyshyny mysqyldap «Altynnyng qadirin qoyshy qaydan bilsin?» depti. Qoyshy bolsa, «Búl altynnan maghan patshamnyng әmiri artyq» dep, bәrining mysyn basypty. Kelesi kýni patshanyng kelesi synaghy bolyp, bәrine shiyki alma beriledi. Búl almanyng shiykiligine tisteri batpaghan әri eshqashan shiyki alma jemegen uәzirleri ony laqtyra bastaydy. Al qoyshy bolsa, almanyng shiykiligine qaramastan, ony qúmarlana jepti. Uәzirleri bolsa «Bishara, alma kórmegen qoyshy ghoy» dep, taghy mysqyldapty. Sonda qoyshy «Ardaqty han iyem! Siz әrdayym maghan pisken de tәtti alma beresiz. Al býgin bir ret bolsa da shiyki alma berdiniz. Men onyng shiykiligine qarap, jemey tastasam, sizge degen qúrmetim joyylyp, qanaghattyqtan ketpeymin be?» dep, taghy da bәrining mysyn basqan eken. Mine, osy mysaldaghy patsha Jaratqan Alla. Al uәzirler men qoyshy qanaghatty jәne qanaghatsyz pendeler. (s.gh.s.) Payghambarymyzdan kelgen bir úzaq hadiste «...Mening ýmbetimning jauyzdary baylyq ishinde tuylady, baylyq ishinde ósedi. Sózdi ústaryp sóileydi...» yaghny esh qiyndyq kórmesten, jalqau bolyp tәrbiyelenedi degen sóz. Adam qanday bolsa da, bir isting mamany boluy kerek. Dәuit (gh.s.) payghambarymyz da temir ústasy bolghany belgili. Qazirgi uaqytta kóp adam osy jenil jolmen tez bangha әues. Qajyrlana júmys istep, ter tógip enbektenuden qashady. Bile bilsenizder, búl músylmangha jat qylyq. Halqymyz «Jaqsygha jaqsylyq istesen, esinen ketpeydi. Jamangha jaqsylyq istesen, esiginnen ketpeydi» degen. Al sol jaqsylyq istegen adam eger de qaryz bermese, qarghys tileytinder jii kezdesedi. Onymen qosa, alghan qaryzyn uaqytymen bermey, әr týrli ótirik syltau qúryp, jýzining aryn tógip, odan әrisinde bermey, aghayyn men elden bezip, tipti basqa elge qashatyndar da bar. Al búl ister shynayy músylmannyng amalyna jata ma? «Saqalyn satqan kәriden enbegin satqan bala artyq» dey kele, elimning imandy da adamgershilik qasiyettegi perzentteri júmystyng týrine qaramay arlanbay enbektensin. Tipti, ashanada dayashysy bolsa da «Men músylmangha qyzmet jasap jatyrmyn» degen ýkili ýmiti bolsyn. Enbekting esesi zeynet bolsa, sol zeynetting sharapatyn dýniyede nemese qiyamette kórerimiz aqiqat. Úrpaghymyzdy enbekpen rizyq tabu jolyna tәrbiyeleyik, aghayyndar. Áumiyn!
Núrlan qajy Bayjigitúly Asanov
Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyn
Óskemen aimaqtyq ókil imamy
«Abay-aqparat»