«Aqqyz». Appaq aghamyz…
Osy bir ýilesimdilik meni alghash aghamyzdy kórgen kezde qatty tanghaldyrghan edi. Bala kezde týn qata oqyp, basyma jastanghan qyzyqty kitabymnyng biri - «Aqqyz» boldy. Kәdimgi zamanymyzdyng birtuar perzenti, halqynyng ónegeli saltyn, óreli qalpyn órnektegen Aqseleu aghamyzdyng «Aqqyzy». Kitap qúshaqtaghan ghúmyrymnyng eng bir este qalghan erekshe tuyndysy - osy.
Bizding auylda ýlken kitap ýii boldy. Biraq qashan barsang da, esigi qara qúlyppen tars jabuly kýiinde túratyn. Sondayda qynjylyp, kelgen izimizben keri qaytatyn edik.
Osy bir ýilesimdilik meni alghash aghamyzdy kórgen kezde qatty tanghaldyrghan edi. Bala kezde týn qata oqyp, basyma jastanghan qyzyqty kitabymnyng biri - «Aqqyz» boldy. Kәdimgi zamanymyzdyng birtuar perzenti, halqynyng ónegeli saltyn, óreli qalpyn órnektegen Aqseleu aghamyzdyng «Aqqyzy». Kitap qúshaqtaghan ghúmyrymnyng eng bir este qalghan erekshe tuyndysy - osy.
Bizding auylda ýlken kitap ýii boldy. Biraq qashan barsang da, esigi qara qúlyppen tars jabuly kýiinde túratyn. Sondayda qynjylyp, kelgen izimizben keri qaytatyn edik.
Synyptas qúrbym Nazgýl de - kitapqúmarlardyng biri. Bir kýni ol kitaphanashy apaydyng qay ýide túratynyn aityp, quanyp jetti. Ekeulep apayymyzgha bardyq. Bastapqyda ózi ere jýrip kitaptardy jazyp-syzyp berip jýrdi. Keyin qayta-qayta kelgenimizden qajydy ma, әiteuir, kiltti qolymyzgha ústatyp, «qansha kitap alghandaryndy jazyp qondy úmytpan-dar» dep ózimizdi jiberetin boldy.
Ekeumiz sodan armansyz kitaphanany aralaymyz. Oqyghan kitaptarymyzdy sanap, arasynda maqtanyp alamyz. Mine, sonday kýnderding birinde mening qolyma týsken tamasha tuyndy osy «Aqqyz» boldy.
Jasyratyny joq, onda mening Aqseleu Seydimbekting halqynyng tól tarihyn, salt-dәstýrin zerttegen, bar qabilet-qarymyn, qayrat-jigerin últynyng iygiligine arnaghan parasat iyesi ekenin tolyq tanyp ýlgermegen kezim. Biraq, audara-tónkere oqyghan «Aqqyz» maghan onyng myqty jazushy ekenin birden moyyndatty. Sol kezden bastap kókeyimde aghamyzdy bir kórsem, kezdessem degen arman býr jardy...
***
Óz basym qalam ústaghan jannyng basty artyqshylyghy, yaghny jurnalist boludyng maqtanyshy osynday óreli túlghalarmen kezdesken sәt dep bilemin. Shirkin, aghammen bir ret súhbattasyp qalghanda ghoy...
Ózegimdi órtep, ókinetin jay - osy.
Biraq kórnekti túlghany kózi tirisinde kórgenning ózi baqyt shyghar.
E.Bóketov atyndaghy Qaraghandy Memlekettik uniyversiytetting filologiya fakuliteti, jurnalistika kafedrasynda bilim alyp jýrgen kezde etnograf-ghalym Aqseleu Seydimbekting Astanadaghy Euraziya Últtyq uniyversiytetinde dәris oqitynyn estip, ishtey «sol jaqqa auyssam» degen oy boldy.
Ekinshi kurstaghy kezim. Oqu ayaqtalysymen auysudyng jayyn qarastyryp, Astanagha kelip kettim. Biraq Astanagha tapsyratyn synaq, yaghny aiyr-mashylyq kóp shyqty. Sosyn ata-anam ýirenshikti oqu ordasynan bilimimdi ayaqtap shyqqanymdy qalady.
Men Aqseleu aghany qyzmet jolymdy bastaghan «Astana aqshamy» gazetinde kezdestirdim. Ol kezde gazetting bas redaktory esimi elge tanymal, qalamy qarymdy aghamyz Núrtóre Jýsip bolatyn. Az ghana uaqyt búryn osynda korrektor bolyp qyzmetke ornalasqam.
Tómengi qabattaghy jurnalisterding birinen Aqseleu Seydimbekting redak-siyada jýrgenin estip, «syrttay kórip qalayyn» dep joghary kóterilip kele jattym. Qarsy aldymnan jyly jýzdi, qyzyl kóilegine jarastyra appaq oramaldy moynyna oray taqqan, aq shalbarly, appaq jýzdi kisi aldymnan shygha keldi.
Aqseleu agha ekenin birden tanydym. Túrghan ornymda jol bergen kýii antaryla qarap qaldym.
Kitabynyng aty - «Aqqyz». Esimi - Aqseleu. Jýzi appaq...
Maghan sol sәtte dalanyng darhan tarihyn aq paraqqa tógiltken aghamyzdyng kónili de kir shalmas aq bolyp kórindi.
Qazaqtyng úlan-ghayyr saharasyn san sholyp, tegis qamtyp, tarih pen talantqa toly qazaq bolmysyn qúshyrlana zerttegen, tereng qauzap, dilmar tilimen tolghaghan ishki jan-dýniyesi, shygharmashylyghy, bolmysy bir-birimen ýndesip jatqan ghúlamagha qyzygha qarap, qatty tanghalghan edim.
***
Aqseleu Seydimbekting ómir belesi onyng qashanda izdeniste jýrgenin, halqyna toqtausyz qyzmet etkenin aighaqtaydy. Úghyna bilgen jan ýshin búl - ýlken ónege. IYә, ólmeytúghyn ónege qaldyrghan Ahannyng izdeniske toly taghdyryn, suretkerligin, ghúlamalyghyn toqtausyz jalghastyryp jazatyn úrpaq, tәuba, búl kýnde bar. Ári qansha jazsa da artyq etpes. Sýisine otyryp, tolghaytyn, saghyna otyryp, jyrlaytyn sol úrpaqtyng bolashaghy ýshin qazaqtyng Aqseleui kesheleri eli ýshin ekpinmen enbek etti, óshkenin janghyrtty, ónegesin arttyrdy. Sanasynda qazaqy bolmysyn qayta janghyrtyp, qúndy qazynasymen qauyshtyrdy...
Birde Preziydenttik Mәdeniyet ortalyghynda әigili әnshi Jәnibek Kәrmenovti eske alugha arnalghan kesh ótti. Sonda Ahang ortagha shyghyp, әnshining sanaly ghúmyrynan syr shertti. Beynetaspa arqyly Jәnibek Kәrmenovpen birge ekeulep jýrgizgen habary kórsetildi. Taqyryp - sol bayaghy Ahannyng janyna jaqyn qazaqtyng әn-jyry, dәstýrli tarihy. Zamanynyng birtuar perzentin kózi kórgen, syrlas bolghan Ahannyng zanghar zamandasynyng tarih beynesin ashyp aitqan úlaghatty әngimesin sol kýni úiyp tyndaghan edik.
Al býgin she? Býgin Aqandy kózi kórgen jandardy kórsek, qúraq úshyp, bilmegen, kóre almaghan qasiyetin súrasaq, bilip qalsaq, estisek dep elendep túramyz.
Sol keshting ertesinde Aqseleu aghagha telefon shalyp, Jәnibek Kәrmenovke qatysty birneshe súraq qoydym. Shirkin, bir súraq qoysam da, aghama jýgirip barugha tiyis edim. Biraq enbek jolyn jana bastaghan jas jurnalisting múnday tau túlghanyng aldyna barugha qorqaqtaytyny zandy-lyq shyghar. «Kópti biletin kóne kózding aldyna barghanym qalay bolar eken, oiymdy dúrys jetkize almasam qaytem» degen qorqynyshpen telefon tútqasyn kóterdim. Biraq...
Biraq, alghash kórgenimde-aq, aq jýregi anqyldap túrghan aghama:
- Aqseleu agha, sәlemetsiz be? - degenim sol eken:
- Au, botam... - dep erkeletkeni sol qorqynyshty tez seyiltti. Aghamnyng júmsaq dausynan keyin batyldana týsken men birneshe súraq qoyyp, qaghazgha bәrin týrtip aldym. Qazaqtyng mandayyna bitken asyl kózderding bәri de dәl osynday keng jýrekti bolsa, olarmen kezdesip, súhbattasyp, jýzdesip qalghan dúrys shyghar. Búl - mening Aqseleu aghamen shaghyn әngi-meden keyingi týigen oiym.
Osylaysha alghashqy junalistik qadamymdy bekemdep ketken agham sol kýni qazaqtyng taghy bir tarlany Jәnibek Kәrmenov turaly oiyn erekshe tebirenispen jetkizdi.
-Qaraghym, Serikgýl, Jәnibek úly әnshilerding ókshesin basqan, biraq ortamyzdan erte ótken jalyn edi. Az ghana ghúmyrynda agha buynnyng ónerin, qasiyetin, ónegesin halyqqa etene jetkizgen Jәnibektey әnshining ru-hyna qashanda taghzym etemiz. Jәnibek әni - el ishindegi altyn ken...
IYә, qazaqtyng әr qasiyetin әrlep, últtyq aspabyn, әnshisin, ónerin qúima qúlaq qariyalardan tókpey-shashpay týgel jinap, bayyppen payymdap, әbden saraptap, etno ghylymynyng terenine boylaghan birtuma azamat Alashtyng ardaqtysy. «Aqseleudey arda azamat endi qayta tumas, biraq qút-meken, qasiyetti jer altyn qúrsaq analar aman bolsa, taghy da talay Aqseleuler dýniyege keler» dep taghy bir tau túlgha aghamyz Ábish Kekilbaev aitqanday, appaq, arda aghamyz Alashtyng jýreginde, әr qazaqtyng kónilinde osynday erekshe sәttermen mәngige este qaldy.
Serikgýl SÚLTANQAJY
«Astana aqshamy» gazeti