Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)
II
Tәrtip mengerushi jarqyldap, tym jaydary keyipke kire qaldy osy mezette. Bәrimizding atymyzdy da kýle atap, «hau-hauyn»1 iyzektey aityp, ýiimizding qayda ekenin, «qalada ma, qyrda ma?» dep te, «tauda ma, qystaqta ma?» dep te súraytyndy shyghardy. Sayasat sabaghynan leksiya bastasymen-aq ong qolynyng jenin týrip, aq qolghap ishindegi salaly bes sausaghyn tarbita jayady da, aldymen bilegin kórsetedi: «mine, Júnhua últy degen osy. Úly Júnhuanyng dәl myna bes sausaq siyaqty bes tarmaghy bar. Olar: hanzu, mәnju, monghol, músylman, zanzu. Kórdinder ghoy, bizding kimnen tuylghandyghymyzdy! Bәri bilekten - Júnhuadan taraghan. Eger osy bilekting kýshi bolmasa, myna bir sausaq ne bitirmek? Bilekten aiyryp, kesip tastandarshy qane, ne bolar eken?»
Dóngelek kózildirigin qiyq kózinen alyp ta, qayta salyp ta súraydy búl súrauyn. Mezi qylghan búl súraugha da, qasqa tisimnen jiyrendirip bolghan qúbylmaly ózine de nazar salmay, kóbimiz parta astyndaghy kitabymyzgha saqtyqpen ghana ýnilemiz. Audarushy Aqylbay kórmegensiydi de, «sheshen» mengerushi óz sózimen ózi mәz, sóiley beredi. Álgi súrauyna kelgende ghana kópshilikke yrjiya qarap túryp alghandyqtan, Tileuqan qayyrdy jauabyn.
- Kesip tastasanyz, shorshyp-shorshyp baryp ólip qalady. Qane, kesip kórsetinizshi!
Aqylbay myrs ete týsip aldynghy jauabyn ghana audaryp berdi.
II
Tәrtip mengerushi jarqyldap, tym jaydary keyipke kire qaldy osy mezette. Bәrimizding atymyzdy da kýle atap, «hau-hauyn»1 iyzektey aityp, ýiimizding qayda ekenin, «qalada ma, qyrda ma?» dep te, «tauda ma, qystaqta ma?» dep te súraytyndy shyghardy. Sayasat sabaghynan leksiya bastasymen-aq ong qolynyng jenin týrip, aq qolghap ishindegi salaly bes sausaghyn tarbita jayady da, aldymen bilegin kórsetedi: «mine, Júnhua últy degen osy. Úly Júnhuanyng dәl myna bes sausaq siyaqty bes tarmaghy bar. Olar: hanzu, mәnju, monghol, músylman, zanzu. Kórdinder ghoy, bizding kimnen tuylghandyghymyzdy! Bәri bilekten - Júnhuadan taraghan. Eger osy bilekting kýshi bolmasa, myna bir sausaq ne bitirmek? Bilekten aiyryp, kesip tastandarshy qane, ne bolar eken?»
Dóngelek kózildirigin qiyq kózinen alyp ta, qayta salyp ta súraydy búl súrauyn. Mezi qylghan búl súraugha da, qasqa tisimnen jiyrendirip bolghan qúbylmaly ózine de nazar salmay, kóbimiz parta astyndaghy kitabymyzgha saqtyqpen ghana ýnilemiz. Audarushy Aqylbay kórmegensiydi de, «sheshen» mengerushi óz sózimen ózi mәz, sóiley beredi. Álgi súrauyna kelgende ghana kópshilikke yrjiya qarap túryp alghandyqtan, Tileuqan qayyrdy jauabyn.
- Kesip tastasanyz, shorshyp-shorshyp baryp ólip qalady. Qane, kesip kórsetinizshi!
Aqylbay myrs ete týsip aldynghy jauabyn ghana audaryp berdi.
- A... a... mine, solay bolady. Qúdiretti bilekten, úly Júnhuadan airylu degen aram ólu ghana, basqa esh nәrse emes! Dúrys jauap!
- Mening týsinbegen bir jerim bar,- dedi Tileuqan, domalaq múrny jybyr ete týskenin ózi de sezgendey, qatty týiile týsti.
- Ózin barlyqqa keltirip jarylqaushy bilekten airylyp kýn kóremin deu-sausaqtar ýshin ýlken aqymaqtyq. Júnhuanyng bes balasy, әriyne, onday aqymaq emes. Al, keybir taudaghy keybir aqymaq qazaqtar qúiyrshyq bolyp ketipti. Solardy da biz tuysqangha sanap, bir Júnhuanyng balasy deymiz be?
- Qaydan estidin?- degende mengerushining qiyq kózi jyltynday oinaqtap, әrqaysynymyzdy bir-bir týrtip ótti.
- Jazdyq demalysta ýige barghanmyn ghoy, Qúdaygha shýkir, bizding ýy qalada, júp-juas qazaqpyz. Al taudaghy qazaqtardan qúiyrshyq shyghypty.
- A... a... sen endi baryp kór, qazir qayda eken sol bandylaryn, ha.... ha... ha!... Sózge kóngenderi typ-tynysh ornyna keldi de, kónbegen key búzyqtarynyng óligin qasqyr men qargha jedi. Bandy joq qazir, eshqay tauda joq, typ-tynysh... Bandy bolu - ólu degen sóz. Kórdinder me, bizdin armiyanyng qansha ekenin?... Bәrlering de ýilerine hat jazyndar, Ospan qaraqshynyng azghyruyna erse-aq qyrylady, sender tiri kóre almaysyndar, olardy saqtandyryndar!... Bizde Mingo ýkimeti, yaghny en-eng halyqshyl ýkimet bar, týrmege almaydy. Shyng Shysaydyng ashqan týrmesi jabylyp jatyr. Týrmelerding ornyna mektep, auruhana salmaqshymyz!
- Týrmege qamap asyrap әure bolghansha, osylay qyryp tauysu tynysh emes pe, týrme ne kerek?- dep kýbirledi asau Ámirqan. Qasynda otyrghan bir sabaqtasy býiirinen týrtip qaldy. Aqylbay onyng «týrme ne kerek» degen sózin ghana mengerushining óz sózine ýilestirip audara saldy.
- Mengerushi, Shyng Shysay qamaghan adamdardy qaytetin boldyq?- dep taghy jyltynday qalghan Tileuqangha men basymdy shayqap qaldym.
- Olardyng kóbi qazir ýilerine qaytarylyp boldy,- dedi mengerushi, jýzi janbay, kózildirigi jarq-júrq ete týsti. - Bandy shyqqan jerlerding keybireulerining adamdary ghana qayta almay jatyr. Ýkimet olardy bandylar óltirip ketpesin dep әdeyi osynda saqtap otyr. Endi olardyng bar narazylyghy óz jerlerinen shyqqan bandylargha aughan. Bandy tazalanyp bolghan song bәri qaytady, qyzmet pen aqsha berip qaytarady olardy. Sondyqtan, bәrimiz de halyqty tynyshtalugha shaqyruymyz, bas bandylardy qúrtuymyz kerek. Sender bәring de úly Gomindannyng mýshesisinder, osy tez uaqyt ishinde ata-analaryna, tuysqandaryna, tipti tamyr-tanystarynnyng bәrine de hat jazyp, nasihat aityndar, sóitip, qyrylyp qaluynan saqtandar!... Bizding sanminjuiy - Sún júnshan...- dep qalyp, yrshyp týsti ózi. Kósem atyn atarda izetke tosynnan osylay keletin әdetimen, oqtau jútqanday kerdie qaldy, - әpendening úly múraty, bizding qolbasshymyz - úly filosof, generalisimus Jyang júnjyng - Júnhua halqynyng baqyt júldyzy ol batpaydy da, óshpeydi de, jenisten jeniske jete beredi. Dýniyening úly birligin sózsiz iske asyramyz!... Hattaryna osylay jazyndar!... Bir kezde Napoleon: shyghysta úly alyp úiyqtap jatyr. Ol oyansa dýniyeni alaqanynda oinatady degen eken. Sol alyp - Júngo memleketi qazir oyanyp, tik túrdy. Dýnie endi kózin ashugha tiyisti. Eshqanday jabayy maqlúq búl alyptyng shyntaghyna ilinbek emes, qyrylyp qalmay túrghanda bizding keshirimimizge kenshiligimizge ie bolsyn, basqa joly joq!... Hattaryna osylay jazyndar!...
Mengerushining osy sózin Aqylbay tyjyryna túryp, audaryp boldy da ol shygha bergende, salqyn ghana resmy dauyspen:
- Bighabil,- dep shaqyrdy, shyaujannyng bir leksiyasyn audaryp edim. Sony kóshirip bershi, qazir jýr!
«Shyghys Týrkistan» qimylynyng búlardy endi shynghyrta týskenin osy «jenimpaz» ýgitten bayqaghan men partamnan kýlimsirey týregeldim. «Bandylardy mýlde joghalttyq, typ-tynysh boldy» dey salyp, tynyshtalugha shaqyryndar degen myna sasqalaq sandyraghyna kýlip edim. Týrmedegilerdi búrynghydan beter túmshalap, balalaryn manayyna da jolatpay otyryp, «týrmedegilerding kóbin qaytaryp boldyq, keybireulerin bandylardan qorghau ýshin ghana baghyp otyrmyz» degeni esime týskende yzam múrnymnan shyqqanday myrs-myrs ete týsippin. Aldymda kele jatqan Aqylbay kýlimsirey qayryldy.
- Mening audarghan «dәrisimnin» dәmine tamsanyp kelemisin?
- Joq, boldyrghan siyrdyng japalauyna tanyrqap kelemin.
- Týr-týrimen jibere me eken?- dep kýlgen Aqylbay, menimen qatarlasa jýrip kýbirledi. - Qazir osy ýgit bar taugha shapqylady. Basshysyn júrtqa tanys Sәdulerden saylap, top-tobymen jiberip jatyr. Týlki bop kelip azulap qoyghan qasqyr týlki jylmangha qayta auysty.
Aqylbay meni ózi jatatyn ýige ertip kirdi.
- Otyr, - dedi kýlimsiregen qalpymen, shaghyn ýstelining janyna oryndyq qoya sóiledi. - Kóshiretin júmysqa emes, әngimelesetin júmysqa shaqyrdym. Sonda da mening myna audarmamdy aldyna jaya otyr. Basqa bireu kelip qalsa әngimening «kóshiru» júmysyna ainaluy onay bolsyn... Jә... qazirgi oqudyng da, qyzmetting de týgel ýgitke auysyp jatqan sebebin týsinetin shygharsyn?
Álmenning aitqan baylanystyrushy adamy osy Aqylbay bolar ma eken degen oigha kelsem de, anyqtalghansha syr bermeuge bekip, súrauyna bas iyzey saldym:
- Týsinikti ghoy.
- Olay bolsa, búl attanysqa bizding de qatynasuymyz, ýgitke kirisuimiz kerek qoy!
- Ne taqyryptaghy ýgit?
- Mengerushining janaghy núsqauy boyynsha bolady da, - dep Aqylbay jymiya qarady. Meni bayqaghysy keletin siyaqty.
- Múnday keremet «sheshendik» talap etetin «ýgitke» mening qabiletim jetpeydi ghoy, múghalim!
- Jetisinshe istey túramyz da, - dep ol endi myrs-myrs kýldi.
- Onday qabilet bitkenshe men ózimning shәkirttik tyndaushylyghymdy saqtay túruym kerek qoy.
- Endeshe, «keremet sheshendikke» emes, shyndyqqa ghana sýienetin ýgitke qalay qaraysyn?... Mәselen, ótirigine qarsy shynyn ashu, úiyqtatugha qarsy oyatu maqsatyndaghy maqala jazugha qalaysyn?
- Ondaydy ghoy oilap kóruge bolar. Biraq, qalay jazyp, qalay jariyalau kerek ekenin bilmeymin. Qazirgi biletinim - tilimning qyshuy ghana.
- Bәse,- dep Aqylbay iri aq tisterin jarqyrata kýldi, - Endi kelistik!... Osy retki jalpylyq ýgit nauqany maghan bir oy týsirgen, mening de tilim qyshuly. Sypyra ótirik ýgitting ishinde birer shyny da bolu kerek qoy. Mening tilim sanminjuiyding shyn syryn asha «ýgitteudi» ansap qyshydy. Men sonyng ýshinshisin - últ múratyn «ýgitteymin», sonysyn qazaqshagha audaryp bastyramyn. Múnym qalay?... Maqsatymdy týsinding be?
- Týsindim,- dep jymidym men, - biraq, onysyn ózderi tolyq jariyalamay otyrghanda, sizding audaryp, aiyrym bastyruynyzdy shektemey me?
- «Halyqshyl» ýkimetimizding eng negizgi sayasaty sol bolghandyqtan, ony óz halqyna oqytyp týsindiru qanshalyq aiyp bolmaq?... Tergey qalsa, ózin tergeymiz, «biz Júnhua últy emespiz be, bizge «últ múraty» kerek emes pe, sanminjuiymizdi halyqqa ýgittep, ýiretkizbeytin sen qaydan kelgen nemesin» deymiz be!... Kәmendi de osy teoriyamen moyyndattym.
Aqylbaydyng búl amalyna qaryq bola kýldim men. Dәl qazir múnyng ýkimet sayasatyn ýgitteu emes, ótkir әshkereleu bolatyny aiqyn edi. Kóterilisshi halyqtyng otyna may qúyatynyna kózim jetkendey. Osylay óz daldasyna túryp alyp, ózin atqylau múnday aqymaq jaumen Ýrimji jaghdayynda kýresuding eng útymdy bir taktikasy bolatynyna sýiinishpen kýldim.
- Osynday qazaq oqushylary eng kóp mektep - osy mektep qoy, - dedi Aqylbay taghy da. - Bizde qazir jas әdebiyetshiler kóbeyip qalghanyn, olardyng bәri «ýgit qyzmetine qúlshyna» dayyn túrghanyn aityp aldynghy kýni «Shinjyang gazeti» redaksiyasymen kelistim. Aptasyna qazaqsha gazetting bir betin bizge bermek. Sol betti seysenbi sayyn bir toltyryp túratyn boldyq. Mektep atynda bolghanymen negizgi shygharushy senderding klass pen men ghanamyn. Osyny shyghara almyz ba, joq pa?
Júrtshylyqty, tipti osyndaghy sabaqtastardyng ózderin de týgel oyatyp, júmyldyra týsuding sәtti orayy tabylghanyn seze qúlshyndym:
- Sizding әlgindey audarmalarynyz qosylyp túrsa, tolyq shyghara alamyz.
- Múnday әshkereleu ýgitining audarushylyq qana emes, odan әldeqayda ótkir, aluan týri bolady ghoy... Sabaqtastaryna qalay jazudyn, neni jazudyng jónin ashyq aitpay, eppen bastap әketudi mindetine alamysyn?
- Maqúl, shamamnyng kelisinshe...
- Búl syr ekeumizding aramyzda ghana túrsyn... Býgin keshte Kәzen men Kәmendi qosyp, jay ghana «әdeby jurnal shygharu» sózimen jiyn ashamyz. Mektep atynan әsirese Kәmendi qosa shaqyryp kәukeletpesek qaterli bolady. Onyng óz iydeyasy men óz tilinde sóilep qabyldatudy úmytpayyq...
Syrttan qaraghanda qoyday qonyr osy at jaqty, súrghylt kózdi kekse jigitting aqyldy audarushylyghy men dop oinyna asqan sheberligin ghana kórip jýretinmin, ishinde alay-dýley tolqyndy teniz baryn búryn múnshalyq sezbegen edim. Álde de tolyq úqtyrmay-aq tolqyndatyp ala jónelgeni bayqaldy maghan. Sonshalyq auyr jýretin qart minezdi jigit basketbolgha týskende kiyikshe orghytyp, neshe metr biyikke kóterilip ketkenin ózi sezbeytinin aitushy edi. «Búl joly da mening aldymda qanshalyq biyikke kóterilip ketkenin sezdi me eken?» dey shyqtym ishimnen. «Jay ghana jymiysty sózimen jyljytyp, kýres taktikasynyng tyng tolqynyna mindire saldy ghoy meni, «Shyghys Týrkistan», «úiym» deytin sózderden iyis te sezdirgeni joq!... Meni tolyq týsinedi ózi, Álmenmen syrlas. Biraq, Álmen maghan aitqan tóte baylanysty basshy búl emes siyaqty, sózi tóte emes, kólbegeylileu, kólbey shyghyp jatyr ghoy?»
Aqylbay jiyndy sol kýni keshte, ashyqtan-ashyq ghylymy bólimining kensesine shaqyrdy. «Kәmenderding óz tili, óz iydeyasy boyynsha sóileudin» qaynaryna kire týstik kelip. Bizding klastan menen ózge Oralqan banjang men Yntyqbay, Serәli keldi, tómengi klastardyng banjandary qatynasty, ýsh oqytushyny qosqanda on-on bir ghana adam eken.
- Mektebimizding abyroyy ýshin, osyndaghy barlyq qazaq oqushylary ýshin әsirese til-әdebiyet әueskerlerimiz ýshin óte iygilikti bir isti aqyldaspaqpyz,- dep bastady Aqylbay sózin. Búl ózi bizding sanminjuiylik sayasy teoriya men filosofiya ýirenuimizdi kemeldendiretin, bolashaq qalamgerlerimizding betin ashyp, tilin ústartatyn, sóitip ýkimetimizding ýgit-nasihat tәrbie qyzmetine eleuli ýles qosatyn is...
Aqylbay óstip aghyndata kele, mektebimizding qazaq oqushylary atynan aptalyq jurnal shyghatynyn, «Shinjyang gazeti» qamqorlyq etip, bir betin bizding sol jurnalgha arnaghanyn habarlady. «Shyndap birlikke kelsek, búdan eki ese kólemdi jurnal shygharugha da kýshimiz jetedi» dep senetindigin aita súrady sonan song bizden.
- Múnymyz aqyldasu jiyny, mektebimizdegi qazaq oqushylargha ókildik ete alar dep senderdi ghana shaqyrdyq. Osy jurnaldy shyghara alatyndyghymyzgha myna ústazdaryndy sendire alasyndar ma?
- Tolyq sendire alamyz, - dep qalyp edim, jiyngha kele jatqanymyzda peyilimdi bayqap qalghan syralghy Yntyqbay men Serәli maghan ere saq-saq ete týskende, qalghandary týgel ot alghanday saqyldady.
- Múnday shabyttandyru bolsa ghoy, bizding klass týgelimen aqyn,- dep ýstemeley quattady Oralqan, - basqa klastarda da jazugha talaptanyp jýrgender kóp, shyghara alady.
- Tóbelese jýrip Bighabil men Yntyqbay-aq toltyrar ony,- dep kýle kýbirledi Kәzen múghalim Kәmenge qarap.
Kәmen basqasha pikir aita almay qipyjyqtay týsti de, kópshilikten syrt qalghysy kelmegendey bas iyzey saldy. Az kidiristen song bәrimizding aldymyzgha týse jóneldi:
- Aptasyna bir ret bolghan son, tipti eki betin de toltyrar edik,- dep Aqylbaygha qarady. - Men baryp súrap, taghy bir betin qostyryp alayyn... Maqala retteuge uaqytym jetkilikti ghoy!
Aqylbay «sýiingen» beyne kórsete, aq tisin jarqyrata kýlip jiberip iyzedi basyn.
- Dúrys, biraq aldymen osyna qamdauymyzdyng sapasyn bayqaghan song aqyldasayyq. Segizinshi әrip úsaq qoy, bir betke de nedәuir maqala siyady.... kelistik pe kópshilik? Al endi jurnalymyzdyng aty turaly pikirge keleyik. Layyqty degen attaryndy kórsetindershi qane!
- «Baqyt» bolsyn,- dedi Kәmen. Typyr etkizbey basyp otyra qalghysy kelgendey, aldymen qamtudy oilaghan siyaqty. «Osy apatty baqyt dep ýgittetpekshi ghoy búl shoshqa» degen oidan tisim shyqyr ete týsti.
- Men... «Kýres» dep ataudy layyq kóremin!- dedim.
Kәmen adyraya qarady da, Aqylbay men Kәzen maghan da, Kәmenge de kóz astylarymen bir-bir qarasyp qoydy.
- Taghy da qanday atty úsynasyndar?- dedi Aqylbay jymiya týsip. - Aldymen aityp alayyq, onan song talqylap kórip, birin qabyldaymyz!
Basqa qatynasushylar «Ýmit», «Jas talap» siyaqty oqushylarymyzgha layyq taghy birneshe attar úsyndy. Aqylbay bәrin jazyp aldy da:
- «Týlek» degen at layyq pa eken deymin,- dedi. Kәzen de osy atqa qosylatyndyghyn bildirgen son, Kәmen ózi úsynghan atynyng dúrystyghyn dәleldey jóneldi:
- «Baqyt» degen sózding maghynasy aiqyn,- dedi ol, búl jurnalgha qoigha layyq at. Jyang uiiuanjannyng basshylyghyndaghy Júnhua Mingo - bizding baqytymyz. Búl jurnalda biz sol baqytty ghana jyrlaymyz. Úly kósemimizdi, sanminjuiydi jyrlaymyz, baqyt - osy!
- Kalausynyng búlay jyrlauy da, ony baqyt dep atauy da yp-ras... dúp-dúrys! - dep «yp-ras» degen sózdi әdeyi janylghansy qostym. - Biraq, búl at jurnal mazmúnynyng bir jaghyn ghana qamty alady. Biz sol baqyttarymyzdy shyn sýisek, jyrlap qana qoymay, onyng jaularymen kýresuimiz de kerek! Búl jurnalda shyghatyn maqalalar sypyra jyrlau, ýgiti ghana emes, jaulargha qarsy kýres ýgitin de qamtuy qajet. Mәselen, Júnhua Mingonyng birsypyra jerlerin basyp alyp, qandy qyrghyn salyp otyrghan japon fashizmine qarsy, onyng Shinjyandaghy qúiyrshyghy Ospangha qarsy maqalalar da jazylady. Sondyqtan, «baqyt» jaqsy at bolsa da, jurnalymyzdyng mazmúnyn tolyq qamty almaydy. Mening «kýres» degen atty úsynghan sebebim osy. Jaqsylyqty jyrlaudyng ózi de kýres qataryna jatady.
Aqylbay Kәmenge «jenildik» degendey kýlimsirep qarady da, Kәzen maghan juan basyn iyzep-iyzep qalyp edi Kәmen óz pikirin qyzaraqtay quattap, tolyqtay týsuge tyrysty:
- Osy jurnaldy shygharu qúqyghyna ie boluymyzdyng ózi de bir ýlken baqyt emes pe?
- Áriyne, baqyt, Kalausy, jyrlaytyn baqyt qoy búl da, oghan dauym joq. Biraq sol baqyttardyng jauyn týireytin maghyna bere almay qalyp túrghany ghoy pikir tudyrghany!
- Sening bir sózinde qate týsinik bar. Shinjyandaghy bandylar japonnan jәrdem alyp otyr ma?... Búl bandylar kimning qúiyrshyghy? Bilesing be ózin?
- Qate bolsa týsindiruinizdi ótinemin. Biraq kimning qúiyrshyghy bolsa da, oghan qarsy kýresti de ýgitteuimiz qate bolmas!... Qate me iyә?!
Kәmen jauapsyz toqyrdy da, men Shinjyang kóleminde Gomindannyng Sovet odaghyn әli de «jau» dep atay almay kele jatqan jaghdayyn paydalanyp, Kәmenning qate degen týsinigining ózine dýrse qoya berdim:
- «Qúiyrshyqtyn» qojayyny jónindegi óz týsinigim bylay: bizding ishki jauymyzgha әriyne syrtqy jauymyz ghana jәrdemdesedi. Syrtqy jauymyz Japon fashizmi ghana. Odan basqa jau bar dep aitpaghansyz. Sondyqtan, Ospan - Japonnyng ghana qúiyrshyghy dep týsinemin. Múny qate týsinik deseniz, oqushynyzbyn ghoy, anyqtap úghyndyryp qoyynyzshy, qane!
Bir-birine qarasyp qoyyp jymyndasqan Aqylbay men Kәzen basqa sózderge kýlgensidi de, sabaqtastar mening talabymdy qaytalap, Kalausydan búl jóninde bәrining de týsinip alghysy keletinin aitysty. Túnshyqqanday tyghyla kýrenitken Kәmenning bet-auzy býlkildey týsti. Qanshalyq shiryqqanymen de qúlshylyqtyng ryzdyghy qorshylyq qana ghoy, qojayyndary úghyndyrghan qúpiyalyghyn әshkerelep aludan qoryqqanday jútynyp-jútynyp qaldy.
- Úghyndyramyz әli!- dep kýmiljy kýbirlep qana qoydy Kәzenge qarap.
Jenilgeni sezildi. Áyteuir «baqyt» dep baghjiidan qalghanyn bilgen song men de óz shanaghyma týse qaldym; jurnal shygharudy qabyldatu ýshin «asqazanyn» dәriley túru kerek qoy. Onyng «baqytyn» jelkemizge mingizbey, jenu ýshin ghana aitqanym bolmasa, marksizmning «Kýres» deytin úranynan Gomindannyng at-tonyn ala qashatynyn biletinmin. Sony ataghanymda búl qúiyrshyghynyng alara qaraghan sebebi de sol ghoy.
- Kalausy, ústaz aldynda qayshy sóilep, әdepsizdik kórsettim ghoy deymin, keshiriniz!... Jaqtyrmasanyz «kýres» deytin atty úsynudan men de qayttym! Búl jurnalgha ol da synar jaqty at siyaqty.
- IYә, múnyng da dúrys,- dedi Aqylbay, shyndaghanday sóilep. Mәsele talqymen, aityspen ghana sheshiledi. Aytys ata betine de qaramaydy. Betke qaralsa aitys bola ma? Sonda da ústazynnyng qúrmetin saqtap, búlay keshirim súray aitysuyng asa jaqsy ýlgi. Óz úsynysynnyng da synar jaqtylyghyn týsine qonyna Kәmen múghalimining tipti razy. «Kýreske» Kәmen de, biz de osylay qarap otyrghanbyz.
Kәmenning jadyray qalghanyn bayqay qarap sóiledi.
- «Baqyt» jaqsy at bolsa da, osy jurnaldyng mazmúnyn tolyq qamty almaytyny ras siyaqty ma, qalay?!
- Olay bolsa osy úsynylghan attardyng bireuin qabyldayyq, qane?- dep Kәmen qúlaghan taghyna qayta mingendey tiktele otyrdy...
Reti boyynsha talqylay kelgende kópshilikting pikiri «týlek» bolsyn ba, «tilek» bolsyn ba degen ekeuine ghana qúiylyp edi. Kәmen «týlek» degenge taghy da týksiye, týiile qaldy. Biraq, Aqylbay men Kәzen múghalim úsynghan at bolghandyghynan ashyq qarsy pikir aita almay qipyjyqtay súrady:
- «Týlek» degen jas býrkit pe edi, kózine kóringenine týsedi deushi me edi?
Aqylbay oghan jymiya qarap qaldy da, Kәzen qayyrdy jauabyn:
- Ras, jas qús. Alghyr keledi deydi. Oqushylarymyz sonday alghyr bolsa eken degen tilekpen úsynyp otyrmyz. Jurnal solardiki ghoy!
- Búl da «kýres» maghynasyndaghy at bolyp keter me eken?!- dep kýmiljidi Kәmen, - alghyr emes, albyrt qús deydi ghoy!
- Oqushylarym qyran bolyp ketip býre týser me eken dep qorqamysyn?- dep kýlgen Kәzenge Aqylbay qosyla saqyldap kýldi. Sabaqtastar jymiysa qarap qaldy Kәmenge.
«Bәrin qoyyp, osy jurnalymyzdyng atyn «kýshik» qoysaq, itterge qalay jaghar edi? - degen oimen kýldim men. - Áyteuir qyrandyghy joq, it ayaghyna qúighanyndy ghana iship, qúiryghyn búlandata beretin «erke nazdy» januar ghoy!».
- Olay bolsa «tilek» bolsyn, - dedim men kýlki basylghan son.
- Bolsyn, - dedi birneshe dauystan song Aqylbay maqúldap. - Jaqsy tilekting jaghymsyz jeri bar ma. Áyteuir, qayyr tileu maghynasynda bolmas, basqa qater joq, ýilesedi... Atynda ne túr, mәsele zatynda ghoy... Endeshe, kelistik, isterine sәt bolsyn, sabaqtastar! Bas maqalany myna múghalimderinmen aqyldasyp, men jazyp bereyin. Klass basshylary sender sabaqtastaryna tolyq habarlandar! Birinshi retki jazghandaryng aldaghy ýsh kýn ishinde kelip bolsyn... Qysqa әngime, maqala, óleng kerek. Qazirshe osy ýsheuin qabyldaymyz!...
Aqylbaydyng «mәsele zatynda ghoy» degeni, maghan taghy bir eskertu edi. Sol «zatyn» qalyptastyru meni týn boyy oilandyrdy. Jurnaldyng «zaty» halyqty oyatu - kýreske shaqyru bolugha tiyis. Álmen: «algha shyghyp kórinushi bolma, shpionnan saq bol» dep edi; Aqylbay: «ne jazudy sabaqtastaryna ashyq aitpay jetekte» dedi. Búl da kózge týspe degeni. Úiymdastyru qyzmeti maghan jýktelip, onyng týbi qaterli bolghan song saqtandyrghany ghoy búl, qalay «jetektesem» kórinbey túrarmyn?...
Sol týni ólenning beyneley әshkereleu әdisine layyq ýsh-tórt týrli taqyryp tauyp edim. Ony da shu degennen algha týsip, shúbyrta jónelgim kelmedi...
Oralqannyng jurnal turaly habarlandyruyn estisimen jazudan dәmeli sabaqtastar bas sipasa bastady. Astynghy ernin salpityp jibergen Tileuqan kempir beynesine kele qalyp, betin shymshydy.
- Betim-au, nemdi aitayyn!... Yppyrt, adyra qal, óneylisin ózinin, maqtatyp almaq!
- Maqtay alsang maqtay bermeymisin, onda ne túr? - dedi Oralqan.
- E, «aghamdy dәl basynan jaqsy attyn, jasay ber ainalayyn» dep jazsam, ýlken úlynyng miy shashylyp ketkende shynghyryp jibergen sheshemnen úyat bolmay ma?
Tileuqannyng búl sózin tez jaba salghysy kelgen Yntyqbay kýlkige ainaldyrdy.
- Tileuqan, ei, Tileuqan!... «Bazardan alyp kelgen bes tiyn dep, sózderin ekeuinning estiyin dep» deytin ólening bar edi ghoy, tym bolmasa sony jazsanshy!
- Onday sóz gazethanadan úyat bolmay ma?
- «Bylay jýrseng ógiz óledi, bylay jýrseng arba synady» degenning ózi boldy ghoy mynau, - dep kýldi bireui.
- Bir kezde Shyng Shysaydy kókke kótergen Janqabaylar jerge kirgendey úyalyp jýrmey me qazir?- dep bireuge Quat kýbirledi.
Kóp kórinbeytindikten «beytanys» atalyp jýrgen kózildirikti múghalim kelmey qalghan bir bos saghatta әdebiyetshilerimiz taghy da bas sipasty. Árqaysysyna ýnilip bayqasam, Yntyqbaydyng ghana bet alysy dúrys siyaqty. Ol misal óleng jazyp jatyr eken. Basqalarynyng kóbi ózderi gazetten kórip jýrgen maqtaudyng kóne shiyrynda sýrinip-qabynyp kele jatqanday. Birsypyrasy jaza salyp, aiqúsh-úiqysh syzyp tastapty.
- Qay babamnyng basy bar edi osy ziratta, - dep qalghan Serәli atyp túrdy ornynan, - ei, Bighabil, ei, ne jazdyn, sen bir oqyp bershi, esime birdeme týser me eken!
- Bir taqyryptyng mazmúnyn dayyndap edim. Ólenge ainaldyra almay jatyrmyn,- dedim men әdeyi.
- Sonyndy aityp bershi tym bolmasa.
- Sen tughanda nege quanyp edim,- dep Tileuqan qu jabysa qaldy, - aitshy kókeshim, ainalyp keteyin!
- Ózdering oilasandarshy! - dep keyigensidim men, taqyryp degen kóp qoy!... Osy qoyylyp jatqan kinonyng bәri mysal emes pe?
- Ótingen song búldanbay aityp bere salsanshy, odan neng ketedi,- dep qaldy Quat.
Nemqúraydy keyipke kele qalyp, týnde dayyndalghan bir óleng taqyrybyn atadym da, qara sózben kestelep qoyghan mazmúnyn oqyp berdim: aty «Sary baqay japon» edi. Gomindan әskerining beynesi berilip, qadagha shanshylghan adam basyna qandy qolyn soza, aranday ashqan auzynan silekeyi shúbyryp túrghany suretteledi. Sonyna «myna qaraqshynyng eti tәtti eken» degen sózin aitqyzu jobalanghan.
- Maghnaly eken mynauyn, qanday әserli!- dep qaldy týsine qoyghan Serәli. Oralqan anyra súrady:
- Myna qandy qolyng kim, ei, Bighash?... «Shibiygen aryq sausaq, shy borbay, aqsighan orsaq tis, sary baqay» eken ózi.
- «Japon» dep eki jerde aitylyp túrsa, basqa kim bolushy edi shyraghym-au?- dedi Quat. Sasqanynan ózinen ýlken Oralqangha «shyraghymyn» da qosyp jiberdi.
Ózi kim dep tanitynyn bayqaghym kelip, Oralqangha súrau tastadym:
- Oja, múny kimge úqsatyp otyrsyz, óziniz aitshy!... Japonnan basqa osynday jauyz bar ma edi, әlde?
- Joq, joq,- dedi anqaulyq etip qoyghanyn endi úqqan Oralqan, - olar da sary kiyimdi, sary baltyr eken ghoy, dәl ózi, japon!
- Múnyng qylyghyn ózimizding sary ayaqqa tanatyn bolsanyz,- degende Tileuqannyng múrny jybyrlap ketti, mengerushi «Mingo armiyasyn osynday kóremisin» dep qarnynyzdan bes shelek may aghyzar!...
Búl taqyrypty ólenge ainaldyra qoymaghanymdy bayqaghan Serәli demalysqa shyqqanymyzda súrap aldy da, Tileuqan, Shaqan, Salyqtar birinen-biri jasyryna kelip qolqalap, qalghan ýsheuin әketti.
- Qalay jazu kerek ekenin osy taqyryptarynnan bәri úqty,- dep sybyrlady Quat, «keruen saray» qorylgha basqan kezde. - Sening osy ýlginmen Yntyqbay da bir-ekeuine ýiretti. Múnan song taqyryp auystyrmay-aq qoy, tergey qalsa, bireui aita salar!...
Bizding klastan ekinshi kýni-aq birneshe jauynger óleng shyqqanyn bayqap qatty quandym. «Jol anasy - iz», iz týsip soqpaqqa ainalghan son-aq jol bolghany ghoy. «Áli talay týr, talay dәu taban týsedi búl soqpaqqa» degen oigha kelip, jurnaldaghy mindetimning negizi oryndalghanday kónilim jay tauyp otyr edi. Kәmen jetip keldi klasqa. Jýrisi súiyqtau, jýzi suyqtau kórindi. Keng tanauy isinip alypty. Bir qoly symynyng qaltasynda. Partagha bir qolymen ghana tirenip, shiray súrady:
- Maqala jazdyndar ma?
- Bos uaqyttarynda jazyp jatyr,- dedi Oralqan.
- Senderge sabaq bolatyn bir mәseleni aityp qoyayyn: ekinshi jyldyqtaghy oqushylardyng bir-ekeui ýkimetti alqaytyn ólenge qarsy shyghypty, senderding aralarynda onday sóz boldy ma?
- Estimedik,- dey saldy birnesheu.
Kәmen «Tilek» jurnaly, oghan qanday shygharmanyng zәruligi turaly sóiley jóneldi sonan son. Ózining eng ansaghan taghamyn ataghanday jútynyp, «Jyang zúnsayynan» bastady da, «Júnhua Mingo», «Sanminjuiylerine» tamsanyp, olardyng «danyshpandyghy» men «aqiqattylyq», «qúdirettilikterinin» birin qaldyrmay sóileuge tyrysty. Búl leksiyasy ózinshe mengerushining sózinen de «dәmdileu» sóilenip túrghan tәrizdi, sarghysh kózine qan jýgirip, eki ezuinen kóbik búrqyrady. Biraq ol qanshalyq kópirgenimen zer salghan eshkim joq. Sabaqtastardyng kózi partalarynyng astyna jayylghan óz qaghazdarynda ghana edi.
- Osylay jazyndar, úqtyndar ma?!- dep saq ete týskende ghana basymyz kóterildi.
- Úqtyq,- dedi Serәli, - jazyp bolghan song kóresiz ghoy. Qate bolsa baspay-aq qoyarsyzdar, qinalmanyzshy Kalausy!
Ózining býgingi «hanzu tili» saghatyn osynday arsyldap túryp jep boldy da, ezuining kóbigin jalana jóneldi ózi. Demalysqa shyghyp, klasqa qaytyp kirisimizben tanauy búrynghydan da isinip qayta jetti. Búl joly bet terisining sarghysh boyauynan nil de joq. Súp-súr bolyp kirdi.
- Jurnal shygharyp, bizge maqtatyp almaq qoy degendering qaysylaryn... Baghana, tanerten... túrsyn ornynan!
Kópshilik jym-jyrt tyna qaldy. Múny aitqan Tileuqan qybyrsyz otyryp aldy da, ony eshkim quzamay, «bilmeymiz», «estimeppiz» dey saldy. Ony Kәmenge kim aityp qoyghanyn seze qoydym: janaghy demalysta Sәbit atty «ýnsiz kýren» atalghan sabaqtasymyz Kәmenning artynan qaraghyshtap qoyyp solay ketken bolatyn. Sol «ýnsizge» jasyryn til bitkeni belgili bola qaldy; qúlaq bolugha tartylghan eken.
- Maqtanyshty jazugha qarsy sóilegen kim, aityndar!- dep aqyryp qaldy Kәmen.
Ýnsiz bedireygen Yntyqbaydan bastap, art jaqta otyratyn Oralqangha qarasam, juan denesin partanyng astyna sighyza almaghanday myjyraya tyghylyp kýrenitip alypty. Onyng qasynda otyrghan Týgelbay týksie kýngirledi:
- Óligine otyroyyndar, sabaq oqytatyn emes qoy bú!
- Ne deysing ey qyrghyz?! - dep týiildi oghan Kәmen.
Týgelbay túryp әlgi sózin anyqtap aitty da, jalghastyra týsti:
- Birese tóbelesedi, birese tildesedi, birese jalghan pәle jabady bir-birine, shóitip otyrghanda bir-birine ne deship qoyghonyn biz qaydan bileuiz!... Bylay jazba, bylay jaz dep endi siz dәris ótkóndi qoydyghyz, tigi biz oqibyz ba, oqybaybyz ba, múghalim?!
Týgelbaydyng búl sózinen ótirik tóbelesting úshqynyn tauyp, men týregeldim de, sabaqtastaryma atyla qaradym. «Ýnsiz kýren» de «móliyip» otyr edi.
- Ei, kim edi solay sóilegen, biz estimegendi estigen - sendersinder ghoy taghy... Bireuimizge jala jauyp, taghy sorlatqasyndar ghoy!- dep Yntyqbaygha tóngensidim. - Ashyq aityndarshy!
- Pәle jauyp otyrghan taghy sen jylansyndar,- dep Yntyqbay da atyp túrdy. - Biz qashan estippiz?
- Bar ótirikti shygharatyn sendersinder! - dep Serәli atyp túrghanda:
- Kim aitypty ótirikti? - dep qatarynan Shaqan men Salyq kóterildi. - Naymannan basqa shaghatyn kim bar múnda!
Ósh auyldyng iytinshe jappay ýrip taghy da «tiktese» qalghanymyzdy búl joly Kәmen qolma-qol paydalanghysy keldi.
- Otyryndar... otyryndar!- dedi zekip. Qayta otyra qalghan Shaqandy túrghyzdy ornynan. - Sen ait, «maqtatyp almaq qoy» degen kim?
- Ol ótirik,- dedi Shaqan, - aitynyzshy, sol ótirikti aitqan... eger nayman bolsa, óneshin júlyp alayyn!
- Serәli, túr!... Kim aitty osy sózdi?
- Kereyding bireui aitqan bolsashy, shirkin ayar ma edim men sizden... estimedim!
- Bighabil, sen estiding be kim aitqanyn?
- Estimedim,- dedim men de qayta týregelip, - manayym onday sózden aman ekeni anyq... Osynshalyq pәlege qaluymyzdyng sebebin de týsinbedim. Búl jurnalgha óz shamamyz nege kelse sonymen kómektespek edik. Ýkimetting ýgit qyzmeti bolghandyghy ýshin ýles qosu niyetimizben qinalyp otyr edik. Jazu qúqyghy bizde, jaramay qalsa, baspagha bermey qoy qúqyghy sizderde emes pe, anau birdeme dep qoyypty, mynau jazyp qoyypty degendey sózben tergey berseniz eshnәrse jaza almaydy ekenbiz kalausy! Ýles qosamyz dep ýlken shataqqa qosaqtalatyn siyaqtymyz. Bizding negizgi mindetimiz oqu ghana, typ-tynysh qana oqiyq! Qoydyq endi jazudy, aitynyz osyny mektepke.
- Joq, olay emes, olay emes, búl tergeu emes, bireuding mәselesin anyqtau ghana... jazyndar, jazyndar!... Ei, sen beri jýrshi ei! - dep Kәmen súq qolyn shoshayta saldy da Tileuqandy erte jóneldi.
Sabaqtastar kórsetushining kim ekenin talqylap, ózara kýbirlese jónelgende, Yntyqbay «bilding be» degen pishinmen maghan qarady. Búqpa Sәbitti iyegimen ymdap kórsetip, partany týiip qaldym men. Yntyqbay, Shaqan, Salyq ýsheui sybyrlasyp, ornynan Salyq týregeldi. Ótip bara jatyp Sәbitting ayaghyna sýringen bolyp jyghyldy da, qayta túra sala júdyryqtap ala jóneldi Sәbitti. Qara taqta aldyna sýirep aparyp tepkiley berdi. Jauyn endi tapqan ashuly sabaqtastar arashalasyn ba, tús-túsynan kijindi.
- Úr, ólgenindi..., ayama! - dep bir jaghynan úmtylghan Serәlini men ústap jibermey qoydym.
- Endi ayaqtan shalamysyn?
- Qashan shaldym? Ózing ghoy...
- Tileuqandy da shalmadyng ba, shaqpadyng ba! Mine shalmadyn, mine!... mine!... shalamysyng endi?... Endi shalamysyn?... sha...la...mysyn?!
- Aghatay-ay, aghata...y!... Shalmayyn endi, shalmayyn aghatay shalmayyn!
- Endi shaghamysyng deymin, shaghamysyn!...
- Shaqpayyn!... shaqpa...iyn!... shaqpayyn endi!...
- Ei, sabaqtastar, endi mynanyng jon terisin sylimyn!... Aytqanymyz bar ghoy! - dep Salyq búryshqa sýirey jóneldi.
Oralqandy arashagha endi jiberdik. Boykýiez arashagha Salyq boy berer emes, anda-sanda bir múrsat tapqan bolyp úryp, júlqynyp kijine berdi.
- Múnyng shaluynan túmsyghym búzylsa, túmsyq salyp bermeysing banjan, arashalama!... Mine, mine, әkenning auzyn!... Aragha týspe deymin banjan, qoya ber!... Búl sýmelek Tileuqandy óltirse, sen tirilte almaytyn bolghan song bylay túr deymin!... Mine!... Shalamysyng endi!... Shaghamysyn?
- Oi, endi múnan song qoysyn deymin ghoy, eshkimdi shaqpasyn, - dep bajalaqtaghansydy Oralqan, - endi tynysh jýredi, eshkimge qastyq qylmaydy deymin, ey endi tynysh jýremisin?!... Aytsanshy ózin!
- Aytayyn, aitayyn, tynysh jýremin aghatay!... endi... endi...
- Ey maqlúq, endi... qysyp jýremisin?!- dep baryp Yntyqbay týsti aragha.
- Qysayyn!... Qysayyn!...
Kópshilik Salyqty toqtatyp, Sәbitti talqygha sala jóneldi de, shynyn aitqyzyp, qashan, ne dep shaqqanyn sóiletti. Tileuqannyng «naqaq» ekenine de moyyndatty. Múnan song tәrtip bólimine baryp jasyryn shaghym aitsa, «óletinin» de kesetti.
- Eger endi shaqsan, osy klastan bireumiz tiri qalsaq seni óltiremiz!- dep Týgelbay kórsetti júdyryghyn.
Osy kezde domalaqsha múrny tompaq betimen birdey bop tegistelgen Tileuqan kelip kirdi. Jyltyndap túratyn qushykesh kózi de oinaghanyn endi qoyghanday, «býrkenip» alypty.
- Ólgisi kelmegen adam «ótirikke» moyynday ma? - dep búrtidy sonda da. Búrtighany - kýlgeni ekenin әreng tanydyq. Yntyqbay Sәbitke songhy eskertuin sony kórsete aitty da:
- Ishshu, ey kisim... ey Shaqan!- dep shaqyrdy. - Myna ekeuin suhanagha aparyp, ystyq su alyp bershi, betterin jusyn! Ýstilerin tazalaugha kómektes! Myna sýmelek endi býlk etse, býiregin oyamyz!
Esepshi Omarqan tayaq jegen ekeuining jýrisine qarap kýldi:
- Ekeuining jegen tayaghy tura proporsiya1 bolypty!
- Múnday esepti dúrys shygharudyng әdisin endi tolyq týsingen shygharmyz,- dedim men kópshilikke eskerte. - Múnan song ikstyn2 ornyn bәrimiz izdey jýrelik, osy sabaq basqa klastargha da dúrys oqytylsa, miymyz kóp ashymaytyn bolar edi!
Kóregen tergeushim, dýniyede ózinizden búryn neler búzyqtyqtyng ótkenin kórip, tisiniz qyshyghan-aq shyghar. Olay bolatyny - sondaghy ýkimet isi sizding aldynyzda «tómen sauat», «әdettegi ghana» ýirenshikti qyzmet qoy. Olardyng qabiletsizdigine sizdey sheber qayratkerding әriyne jany ashidy. Júnhua3 Miyngoda4 adam jelkesinen nayza týsirmeuge mindettelgen ýkimet emespe edi. «Ýkimet» degen - «ýkim et». Al, ýkimet ýgitine kelgende «qabileti joq» bolyp, oghan qarsy ýgitke kelgende «tili qyshityn», «ýkimetting daldasyna túryp alyp, ózin atqylaytyn», tynshylaryn tynyshtandyrudyng esebin «oqytatyn» mendey qaterli búzyqty dýniyede bolar dep oilamaghan da shygharsyz. Qylmys týlegi jaqsy tilekting astynan, mine, jyrtqysh túyaqtaryn sapsita úshpady ma!
(Jalghasy bar)
"Abay-aqparat"
1 Hau (hanzusha) - jaqsy, jaraydy.
1 Tura proporsiya (matematikalyq atau) - tendik qatynas.
2 Iks - matematikalshyq tanba (h). Jasyryn, júmbaq sannyng belgisi.
3 Júnhua - ortalyq gýljazira (óz ishinde Qytay memleketi osylay atalady).
4 Júnhua Miyngo - Gomindan qúrghan memleketting aty (Qytay halyq memleketi).