Songhy kezderi dau-damaydan kózin ashpaghan memlekettik rәmizder mәselesin deputat Baqytbek Smaghúl Mәjiliste kóterdi. Ýkimet basshysyna, Memlekettik hatshy men Bas prokurorgha baghyttalghan saual osyghan deyin biyik minberden aitylmaghan edi. Jeter jerine jetkize aitqan B.Smaghúl myrza osylaysha «kýn keyipkerine» ainalyp shygha keldi.

Baqytbek Smaghúl Taldyqorghan qalasyndaghy oblys әkimdigi men Atyraudaghy oblystyq Kólik prokuraturasy mekemesining manayyn jinaghan toptyng memlekettik Tumen qoqys tókkenin teledidardan kórip, namystan jarylarday bolghanyn aitudan bastady saualyn. Keshe ghana Aziya oiyndarynda Tudyng ayaq astynda taptalghany, Qostanayda Ánúran ornyna Rikky Martinning әnining qoyylyp ketui, Kuveyttegi jarystyng marapattau rәsiminde әldebir sayqymazaghy aitylghanynan keyin týrki әlemining Tu tikken mekeni dep maqtanyp otyrghan eldigimiz osy ma dep úyattylau jayttardy tәtpishtep tizip berdi. Deputattyq saualdyng sony «Qylmystyq kodeksting 317-babynda QR memlekettik Tuyn, memlekettik Eltanbasyn nemese Ánúranyn qorlau 200 ailyq eseptik kórsetkish pen 1000 ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha nemese bir jylgha deyingi bas bostandyghynan shekteuge jazalanady delingen. Búl kýlkili mәsele. «Sondyqtan 2013 jyldyng Qylmystyq kodeksin janartu ýrdisinde biz eng birinshi kezekte 317-baptaghy qylmystyq jauapkershilikti qatandatuymyz kerek» degenge kelip tireldi.

Songhy kezderi dau-damaydan kózin ashpaghan memlekettik rәmizder mәselesin deputat Baqytbek Smaghúl Mәjiliste kóterdi. Ýkimet basshysyna, Memlekettik hatshy men Bas prokurorgha baghyttalghan saual osyghan deyin biyik minberden aitylmaghan edi. Jeter jerine jetkize aitqan B.Smaghúl myrza osylaysha «kýn keyipkerine» ainalyp shygha keldi.

Baqytbek Smaghúl Taldyqorghan qalasyndaghy oblys әkimdigi men Atyraudaghy oblystyq Kólik prokuraturasy mekemesining manayyn jinaghan toptyng memlekettik Tumen qoqys tókkenin teledidardan kórip, namystan jarylarday bolghanyn aitudan bastady saualyn. Keshe ghana Aziya oiyndarynda Tudyng ayaq astynda taptalghany, Qostanayda Ánúran ornyna Rikky Martinning әnining qoyylyp ketui, Kuveyttegi jarystyng marapattau rәsiminde әldebir sayqymazaghy aitylghanynan keyin týrki әlemining Tu tikken mekeni dep maqtanyp otyrghan eldigimiz osy ma dep úyattylau jayttardy tәtpishtep tizip berdi. Deputattyq saualdyng sony «Qylmystyq kodeksting 317-babynda QR memlekettik Tuyn, memlekettik Eltanbasyn nemese Ánúranyn qorlau 200 ailyq eseptik kórsetkish pen 1000 ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha nemese bir jylgha deyingi bas bostandyghynan shekteuge jazalanady delingen. Búl kýlkili mәsele. «Sondyqtan 2013 jyldyng Qylmystyq kodeksin janartu ýrdisinde biz eng birinshi kezekte 317-baptaghy qylmystyq jauapkershilikti qatandatuymyz kerek» degenge kelip tireldi.

Mәjilis tóraghasy Núrlan Nyghmatulin birden: «Kóp bolyp qúptaymyz», - dep quantty. Dese de, búl aitylghandardyng barlyghy kýn tәrtibinde túrghan jayt eken. Ramazan Sәrpekovting aituynsha, qazirgi kezde deputattardyng qarauynda memlekettik rәmizderge qatysty zang jobasy jatqan kórinedi. Alayda ol zang jobasynda Tu men Eltanba turaly mәselede әkimshilik jәne qylmystyq jauapkershilik qaralghanymen, Ánúrangha qatysty talaptardy búzghan jaghdayda jauapqa tartu turaly bir de-bir bap joq. «Mәjiliste jatqan zang jobasyn qarau kezinde Ánúrangha qatysty jauapkershilik Tu men Eltanbamen birdey bolsyn dep úsynys bildirgen edim», - dedi R.Sәrpekov.

Aytpaqshy, Eltanbamyz beynelengen kýlsalghyshtyng saudagha shyqqanynan da el qúlaghdar. Biraq әzirge búl turaly bas qatyryp jýrgender joq. Álde ony aitu qajet emes pe eken?

Zanghar TAUDAY

«Halyq sózi» gazeti