Allayarbek AYDOSOV, tehnika ghylymynyng doktory, professor:

2012 jyldyng 5 mamyrynda әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti Mehanika jәne matematika institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri, professor, tehnika ghylymynyng doktory Aydosov Allayarbek 75 jasqa tolady. Jarty ghasyr ghúmyryn ghylym men bilim beru salasyna arnaghan, әli de bolsa osy baghytynan taymaghan ghalymmen mereytoy qarsanynda súhbattasudy jón kórdik.

Allayarbek AYDOSOV, tehnika ghylymynyng doktory, professor:

2012 jyldyng 5 mamyrynda әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti Mehanika jәne matematika institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri, professor, tehnika ghylymynyng doktory Aydosov Allayarbek 75 jasqa tolady. Jarty ghasyr ghúmyryn ghylym men bilim beru salasyna arnaghan, әli de bolsa osy baghytynan taymaghan ghalymmen mereytoy qarsanynda súhbattasudy jón kórdik.

- Agha, 75 jyldyq mereytoyy­nyz qútty bolsyn! Qarap otyrsam, ómirinizding basym bóligin bilim beru salasyna arnap keledi ekensiz. Býginde bilim beru salasyna aitylar syn kóp. Osy salanyng qazanynda qaynaghan maman retinde bilim beru salasynda jyl sayyn jasalatyn ózgeristerge qalay qaraysyz?

- Bilim beru salasynda enbek etip kele jatqanyma 53 jyldan asty. Sonda kózim­ning jetkeni mamandar ózgeristi, reformany bekerden-beker jasamaydy. Mәselen, osydan birneshe jyl búryn kredittik teh­nologiyany engizdik. Búl ózgeris studentter­ding óz betimen kóp izdenuine jol ashty. Bú­ryn ózimiz kóp sóilep, kóp týsindirip stu­dent­ting óz bilimin kórsetuine az uaqyt qaldyratynbyz. Al qazir olardyng óz betimen izdenip, bilimin úshtauyna uaqytty kóp bólemiz. Osylaysha, bilim kókjiyegin keneytkisi kelgen balagha mýmkindik berdik. Ras, alghashqy kezde kredittik tehnologiyagha da tosyrqap qaradyq. Biraq býginde nәtiyjesi jaman emes. Tehnika ghylymynyng doktory bolghandyqtan negizgi zertteu nysanym - fizika, atmosfera. Sondyqtan ghalym retinde auanyng lastanuy, ol neden payda bolady degen mәselelerdi sheshumen ainalysyp kelemin. Osynyng negizinde JOO-da ekologiya mәselelerinen sabaq beremin. Qazir auanyng lastanuy topyraqqa әser etip, topyraq arqyly ósimdikterdi ózgeriske úshyratyp, sonynda ekologiyalyq ózgerister adamdar men jan- januarlargha әser ete bastady. Ósimdikterge singen ziyandy zattar azyq- týlik arqyly adamdar­gha ziyanyn tiygizude. Ekologiyanyng osynday auyr ahualyn retke keltirmeyinshe, biz aldaghy uaqytta ýlken ziyan shegemiz.

- Bilim beru salasynda qyzmet etkeninizge 50 jyldan asypty. Aldynyzdan talay student ótti. Osy orayda oqushylardyng bilim sapasyn anyqtaudyng testen basqa jýiesin oilap tabu mýmkin be?

- Test qysqa uaqyt ishinde myndaghan balanyng bilim sapasyn bir sәtte anyq­taytyny bolmasa, oqushylardyng bilim dengeyin anyqtauda esti jýie bola almady. Osy jaghynan kelgende, testke mening de kónilim tolghan emes. Sondyqtan oqushylar­dyng bilimin anyqtaudyng qosymsha jýiesin oilastyrsa, artyqtyq etpes edi. Ayta keter jayt, biz mektep bitirushi týlekterding bilimin testpen synaghandy qoyyp, bastauysh sy­nyp­tardy da testke baylap qoydyq. Oqu­shylardyng synyptan synypqa kóshui de test arqyly jýzege asatyn boldy. Nәtiy­jesinde, úrpaghymyzdyng tildik qory kedey­lenip, oiyn dúrys jetkizuden qalyp bara jatqanyn bayqap jýrmiz.

- Elimizdegi bazbir óndiris oryndaryna uly týtinge filitr qoi turaly talapty oryndata almay kelemiz. Búl mәseleni qalay sheshuge bolady?

- Óndiris oryndary ekologiyalyq jaghdaydyng aldyn alugha mindetti. Áytse de ekologiyalyq jaghdaydyng aldyn aludan góri, olar aiyppúl tóley saludy jón kóredi. Olargha ekologiyalyq jaghdaydyng aldyn almaghany ýshin jasalatyn jazanyng jenil­digi tәrtip saqtaudan góri, aiyppúl tóley salugha iytermelep otyr. Sondyqtan biz olardy tәrtipke ýiretip, mindettegimiz kel­se jazany auyrlatyp, salynatyn aiyp­púl mólsherin úlghaytuymyz kerek. Mәselen, Qarashyghanaq keshenine baryp ol jerdegi aua rayynyng ekologiyalyq jaghdayyn tek­sergen kezde jergilikti halyq aua qúramynda ziyandy zattardyng kóptigine shaghymdandy. Úiqydan túrghanda bastarynyng auyryp túratyndaryn aityp jergilikti ónerkәsip oryndaryna narazylyqtaryn bildirip, 1990 jyly aqpan aiynda sheruge shyqty. Alayda ónerkәsip oryndary olardyng narazylyqtaryn joqqa shygharyp, tipti búl bas auruy «últqa tәn auru» degen kýlkili qorytyndy jasaghan. Alayda teksere kele, ol jerde qazaqtardan da basqa últtardyng túratynyn eskere kelip, olardyng dәlelde­me­lerin joqqa shyghardyq. Sóitsek, Qara­shyghanaq kesheni týnge qaray halyq úiyq­taghan song uly zattaryn auagha shygharyp tas­taydy eken. Al biz keshennen auagha shygharylghan zattardyng úiyqtap jatqan halyqqa keri әser etetinin dәleldep shyq­tyq. Osy sekildi elimizdegi әrbir kәsiporyn jergilikti túrghyndargha orasan zor ziyanyn tiygizude. Sondyqtan elimizde óndiris oryn­daryn ashyp, qyruar payda tauyp otyrghan sheteldik alpauyt kompaniya­largha ekologiya­lyq ahualdyng aldyn aludy qatang mindet­teu­men birge jergilikti halyqqa arnap әleumettik jobalar úiymdastyrudy da mindetteu qajet. Ol әleumettik jobalar halyqqa arnalyp jasalynyp, kez kelgen jergilikti túrghyndarynyng densaulyghyn onaltugha mýmkindik tughyzatynday boluy kerek. Yaghny kez kelgen jergilikti túrghyn óz aumaghyndaghy óndiris nysanynyng ziyanymen qatar paydasyn da sezinui kerek.

- Ekologiya salasyn zertteuge birshama uaqytynyzdy júmsadynyz. Jalpy, elimizding ekologiya mәselesin qanday dәrejede dep baghalar ediniz?

- Bazbir eldermen salystyrghanda eko­logiyalyq jaghdayymyzdy jaqsy dep bagha­lau­gha bolady. Áytse de búl tek salystyr­maly týrde aitqanda. Óitkeni ekologiyalyq jaghdayy auyr jekelegen oblystarymyz, qalalarymyz jeterlik. Men dәl qazir elimizdegi ekologiyalyq mәselelerge bas auyrtpay otyrmyz dep aita almaymyn. Bile bilsek, ata-babalarymyz ekologiyalyq jaghdaygha asa mәn bergen. Mәselen, «Búlaq kórsen, kózin ash», «Arna kórsen, sudyng jolyn ash», «Bir tal kessen, on tal ek» degen danalyq sózderi arqyly ekologiyagha mәn beretinin kórsetken. Yaghny ata-baba­larymyz ekologiya mәselesine aitarlyqtay nazar audarghan. Áytse de songhy kezderi ekologiyalyq sanany qalyptastyrugha kónil bóludi qoydyq. Qolymyzgha myltyq tiydi eken dep, an-qústardy qyramyz, paydagha qyzyghyp, balyqtardy esepsiz aulaymyz, demalugha shyghyp, jaqqan otymyzdy óshir­mey ketip, artymyzda qalghan ormandy, jasyl jelekti órtep ketemiz. Mening osyghan janym auyrady. Osy orayda mektepter men JOO-da ekologiya sabaghyn engizip, ekologiyalyq sana qalyptastyrugha úmtyl­saq dúrys bolar edi. Halyqpen osy túrghyda keshendi júmystar jýrgizip, tabighatty ayalaugha shaqyru qajet.

- Ghasyr sonyna qaray adamzat kesirinen әlemdik múhittar ekologiyasyna keletin ziyan jylyna 2 trln dollardy qúraydy eken. Búl - әlemdik múhittargha himiyalyq tynaytqyshtardyn, kómirqyshqyl gazy shygharyndy­larynyng jәne balyqty shekten tys aulaudyn, yaghny adamnyng teris is-әreketining saldarynan tuyn­day­tyn shyghyndy esepteu arqyly aitylyp otyrghan kórsetkish. Osy orayda әlem elderi ekologiyalyq mәselelerdi sheshude birige alyp otyr ma?

- Ras, key kezderi ortaq mәselelerdi birige otyryp sheshuding ornyna «senderding ýlestering kóbirek» dep bir-birine silteytin jaghdaylar az emes. Biz dýniyejýzilik den­gey­de ekologiyalyq jaghdaydyng kýrdelenui jappay asharshylyqqa alyp keletinin úmyt­pauymyz kerek. Álem boyynsha atqa­rylatyn әrbir is-әreketting ekologiyalyq әseri bar. Onyng zardaptaryn da kórip ja­tyrmyz. Osy uaqytqa deyin ózen-kól­der­degi balyqtar men itbalyqtardyn, su januarlarynyng jaghagha shyghyp, qyrylyp qaluy birneshe mәrte kezdesti. Búl - adam  qolymen atqarylghan teris is-әreket­terding nәtiyjesi. Osy orayda memleket adam men tabighat arasynda dúrys qa­rym-qatynas ornauyn qolgha aluy kerek. Ekologiyanyng aldyn alu maqsatynda jergi­likti, aimaqtyq júmystar atqarylghanmen, halyqaralyq dengeyde birneshe memleket birige otyryp aldyn alu júmystaryn jýr­gizip jatqan joq. Mәselen, Aral tenizining mәselesi - halyqaralyq dengeydegi mәsele. Alayda, shyn mәninde, Qazaqstannan basqa el ony qalypqa keltirudi moynyna alyp otyrghan joq. Sóz jýzinde aitylghanymen, is jýzinde istep otyrghandary shamaly. Al Aral tenizining tartyluyna basqa elder aitar­lyqtay sebep boldy. Mәselen, Qyr­ghyzstan Syrdariya suyn bizge kerek kezde dúrys jibermeydi de, al kerek emes uaqytta shekten tys bosatady. Osynyng saldarynan kóktemde su tasqyny oryn alyp jatady. Osylaysha, bizge Syrdariya­nyng paydasynan tiygizer ziyany asyp ketip jatady. Osy sekildi kezinde Aral tenizin de kórshi elder betaldy paydalandy. Al býgingi kýni ekologiyasynyng zardabyn biz tartyp otyrmyz. Sondyqtan ekologiya mәselesine әlem elderi birdey bas qatyryp, mәseleni birigip sheshu jaghyn oilassa dúrys bolar edi.

- Jaqynda ghalymdar әlemdegi eng las qalalardyng biri - Almaty  degen qorytyndygha keldi. Kenes odaghy kezinde Alataudy tesu arqyly qalagha aua ainaly­myn ótkizu, sol arqyly «tostaghan­da» túrghan qalanyng ekologiyalyq mәselesin sheshu jayy sóz bolgha­nyn bilemiz. Alayda odan beri qalanyng ekologiyalyq auyr jagh­dayyn sheshetindey ister atqa­rylghan joq. Býginde Almaty­nyng ekologiyalyq mәselesin sheshe alatynday ýzdik joba bar ma?

- Almaty qalasynyng ekologiyalyq jaghdayynyng kýrdelenuine yqpal etken birneshe faktor bar. Sonyng biri búryn qaladaghy kóshelerding bәri bir baghytta taugha qarap ornalasqan bolatyn. Sonyng nәtiyjesinde qaladaghy aua almasu onay jýretin. Sonday-aq túrghyn ýilerding birinshi qabaty salynbay aua ótetindey túghyr retinde jasalatyn. Nәtiyjesinde, ol ýiler­ding astynan aua onay ótetin. Qaladaghy aua almasu jaqsy jýrgendikten atmosfera  múnshalyq­ty las bolmaytyn. Qazir ol ýi­ler­ding astynyng bәri dýkenderge, shashtaraz ben sәn salondaryna ainalyp, sanylau ótetin jerding bәri biteldi. Sonday-aq bir baghyttaghy kósheler azayyp taugha kóldeneng týsetin kósheler de kóbeydi. Negizi, múnyng bәri qaladaghy aua almasudy azaytatyn ýrdister. Taghy bir aita keter jayt, kezinde Almaty qalasyndaghy túrghyn ýilerding bәri birkelki bolatyn. Qazir aua tolqynyn jasaytyn ýiler biyiktep ketti. Osylaysha, qalanyng tómengi bóligindegi aua almasu azayyp, ekologiyalyq jaghday kýrdelendi. Tipti búrynghyday emes qalada tal-terekter men aghashtardyng da sany azayyp barady. Múnyng ózi qalanyng ekologiyasyna aitar­lyqtay әser etedi. Kesilgen aghashtar ornyna shybyq egu, kógaldandyru júmystary óte shaban jýredi. Shybyq qystyrsang ormangha ainalatyn Jetisuday keremet ólkening ekologiyasyn osylaysha ózimiz kýrdelendirip aldyq. Osy uaqytqa deyin Almaty qalasy­nyng ekologiyalyq jaghdayyn sheshuding birshama úsynystary aityldy. Biraq olardyng ishinde ýzdik dep tanylyp, qol­da­nysqa engizilgeni joq. Sonyng biri Kóktóbege ýlken jeldetkish qong turaly úsynys bolatyn. Biraq artynan Almatyday ýlken qalagha Kóktóbedegi bir jeldetkishting azdyq etetinin týsindik. Osylaysha, әzirge kópshi­likting kónilinen shyghatynday úsynys bol­may túr. Men de kezinde kóshe qiylystaryna kólikten shyghatyn uly týtindi soryp alyp túratyn qondyrghy ornatu turaly úsynys jasaghanmyn. Almatyda kólikterding kóp ekenin jәne olardan shyghatyn uly týtinning de qalanyng auasyn býldiruge ýlken ýles qosyp jatqanyn eskersek, búl osy mәseleni sheshuge baghyttalghan tiyimdi úsynys edi. Alayda búl úsynysty qoldaushylar tabyl­ghanymen iske asyra qoyatyn jan tabylma­dy.

- Elimizde jyl sayyn mynda­ghan maman ghylymy enbekterin qorghap jatady. Biraq olardyng ishinde jazghan enbekterining óndirispen úshtasyp jatqany siyrek. Múnyng syry nede?

- Elimizde qorghalyp jatqan ghylymy enbekterding qaysysy bolmasyn - irgeli enbekter. Áytse de osy bir saladaghy ózara baylanystyng bolmauynan ghylymy janalyqtardyng ómirimizge dendep enui kenjelep qaluda. Sondyqtan osy mәseleni sheship, ghylym men óndiristi úshtastyrudyng tiyimdi jýiesin jasay alsaq, elimizge, ekonomikamyzdyng órkendeuine de ýlken ýles qosar edik. Memleketting bolashaghynyng qalay qalyptasuy jastardyng bilimi men ghylymgha degen yqylasyna baylanysty. Ókinishke qaray, songhy kezderi jastardyng ghylymgha bet búruy bәsendep barady. Ghalym atanudan góri, biznesmen atanudy jón kóretin jastar kóbeydi. Diplomyn sandyqqa salyp, jastardyng bazargha bet búruynyng ózi bilimning qadirin qashyrdy. Professor degen sózding de qadiri qalmady. Qazir kishkentay balalardyng ózi professor emes, biznesmen bolam dep sóileydi. Óit­keni professordyng ataghy darday bolghany­men, jalaqysy mardymsyz, qadirsiz ma­man­gha ainaldy. Osylaysha, jastar ghylym salasyna bet búrudy qoydy. Osyghan ja­nym auyrady. Elimizding ghylymsyz kýni joq. Sondyqtan jastardyng bilimge degen qyzyghushylyghyn oyatyp, ghylymmen aina­ly­suyna jaghday jasau kerek.

- Ghalymdar otbasy atanula­rynyz da әli de bolsa ghylym salasynan kóniliniz qalmaghan­dyghy­nan bolsa kerek...

- IYә-iyә, jogharyda aityp ótkenimdey ghylym salasynda janymdy auyrtar jayttar kóp bolsa da ghylymnan kýterim kóp. Júbayym Qúrban - qazaq qyzdary ishinde eng birinshi bolyp fizika-matematika ghylymdary salasynan kandidattyq qorghaghan ghalym, professor. Úlym Ghalym - tehnika ghylymynyng doktory, profes­sor, al kelinim Sәule biologiya ghylymynyng doktory, әl-Faraby atyndaghy Qazaq memle­kettik uniyversiytetinde kafedra menge­rushisi. Aldaghy uaqytta da otbasy­myzdan shyghar ghalymdar kóp bolatynyna senemin.

Alashqa aitarym

Memleketting irgeli, quatty, ekonomikasy damyghan memleketke ainaluynyng eki joly bar. Biri jerasty qazba baylyqtary arqyly bolsa, ekinshi jol adamnyng basy arqyly. Qazir kóptegen elder, shyny kerek, adamdarynyng basy arqyly bayyp otyr. Oilap tabylghan janalyqtary sol zamat óndiriske engizilip, býkilәlemdik qoldanysqa týsui sol eldi ýlken paydagha keneltip otyr. Al biz әzirge qazba baylyqtarymyzgha iyek artyp aldyq. Kýnderdin-kýninde jerasty qazba baylyghymyz tausylghan uaqytta kýnimiz ne bolady degen oy mazalaydy. Tipti sol qazba baylyghymyzdy eng bolmasa ózimiz óndeuge de tyrysar emespiz. Mәselen, bir ghana múnaydy óndeu arqyly qaldyqsyz neshetýrli nәrse oilap tabugha bolady. Alayda múnaydyng tizginin ózgege berip, betterine qarap otyrmyz. Nebir janalyqtardy oilap tapqan jastarymyz óz elinde qoldau tappaghan son, shekara asyp ketude. Osyghan janym auyrady. Qazba baylyqtan góri, iyghymyzdaghy basymyzgha sener kýn jetken sekildi.

Quanysh ÁBILDÁQYZY

«Alash ainasy» gazeti