Songhy kezde Qazaqstan qoghamynda qazaq mәselesine qatysty pikirtalas qayta órshy týsti. 20 jyl boyy sheshilmey kele jatqan memlekettik til mәselesi býginde qaytadan әngime arqauyna ainalghanday. Barrikadanyng bir jaghynda - orystildi, óz qaghynan jeringen, últyna, tiline tas atudan namystanbaytyn bir top bolsa, ekinshi jaghynda - qazaqtyng namysyn jyrtqan, elding erteni ýshin ayanbay kýresuge bel bughandar.

«QAZAQ TILI JÓNINDE 10 MÁSELE»

Songhy kezde Qazaqstan qoghamynda qazaq mәselesine qatysty pikirtalas qayta órshy týsti. 20 jyl boyy sheshilmey kele jatqan memlekettik til mәselesi býginde qaytadan әngime arqauyna ainalghanday. Barrikadanyng bir jaghynda - orystildi, óz qaghynan jeringen, últyna, tiline tas atudan namystanbaytyn bir top bolsa, ekinshi jaghynda - qazaqtyng namysyn jyrtqan, elding erteni ýshin ayanbay kýresuge bel bughandar.

«QAZAQ TILI JÓNINDE 10 MÁSELE»

Aytalyq, jaqynda «Vremya» gazetinde Daniyar Ashimbaevtyng (ol qazaq tilin de, memlekettiligin de esh uaqytta moyyndamaytyndyqtan aty-jónin ózi jazghanday Áshimbaev emes, Ashimbaev dep alyp otyrmyz) «Kazahy za nezavisimosti ne borolisi» jәne Qanat Qabdyrahmanovtyng «Gosudarstvoobrazungshaya nasiya - eto nonsens» atty maqalalary jaryq kórgen. Qazaqtyng tili men mәdeniyetinen maqúrym, әri ony óz Otan­ynda ýirenuge qúlyqsyz kosmopolittik iydeyamen qarulanghan aty qazaq, zatyn ózderi de bilmeytin búl adamdardyng maqalalarynan qazaqqa qarsylyq atoylaytyny anyq.
Búnymen qosa, ótken aptada qazaqtyng bir top sayasattanushylary qazaq qoghamyna taghy da Ýndeu jariyalady. Ýndeu «Qazaq tili jóninde 10 mәsele jәne basqalar» dep atalady. Ýndeuge jeti adam qol qoyghan. Olar: Aydos Sarym, Qasym Amanjolov, Múhit Asanbaev, Quat Dombay, Rasul Júmaly, Talghat Mamyrayymov, Múhtar Tayjan. Ýndeu avtorlarynyng birinshi saualy - әli kýnge jauaby tabylmay jýrgen memlekettik til mәselesi. «Nege orys tili is jýzinde memlekettik til rólin atqarady da, qazaq tili daghdarysqa úshyrap otyr? Álemning týkpir-týkpirinen kelgen oralmandar 20 jyl ishinde qoghamnyng tolyq mýshesi bola almay otyr. Olar qyzmette óse almaydy, jaqsy tólenetin júmystargha ornalasa almaydy, adamzatqa qajetti jaghdayda ómir sýre almaydy. Memlekettik tildi jaqsy biletin adamdar orys tilin erkin mengere almaghandyqtan óz elinde ekinshi sortty adamgha ainalyp otyr» degen olar alda atqarylar isting úshan-teniz ekenin taghy da elding esine salady. «Nege Ýkimet mýsheleri, ministrding orynbasarlary, basqa da memlekettik qyzmetkerler qazaq tilin mengergeni jayynda emtihan tapsyrmaydy? Nege Ýkimet qoghamdyq qyzmetkerlerding (әkimger, konsierji, qoghamdyq kólikting jýrgizushileri, taksister men ofisianttar, satushylar) memlekettik tildi biluin qadaghalaytyn zandyq negiz jasamaydy?». Sonymen qatar, býginde moratoriy jariyalanghan onomastikalyq ataulardy ózgertuge qatysty da óz oilaryn ashyq mәlimdegen. Áli kýnge deyin Qazaqstanda orys otarshyldarynyng atymen atalatyn kóshelerdin, auyldardyn, eldimekenderding jәne oblys ortalyqtarynyng kóp ekendigi sóz etiledi. Mәselen Qazaqstanda osy kýnge deyin Petropavlovsk, Pavlodar, Usti-Kamenogorsk, Furmanov, Goloshekiyn, Lenin atyndaghy ataulardan ayaq alyp jýrgisiz. Eng soraqysy sol, múnday orynsyz ataulardan irgeles Reseyding ózi de bas tartyp, talay qalalary men eldi mekenderinin, kóshelerining atyn bayaghyda-aq ózgertkeni mәlim. Al biz әli kýnge eki shoqyp bir qarap jýrmiz.
Búl Ýndeuge alghashqylardyng biri bop ýn qosqan reseylik www.regnum.ru sayty. Olar maqala atyn «Nasionalinaya intelliygensiya Kazahstana trebuet pereiymenovaniya respubliky v Qazaqstan» dep atapty. Al www.ferghana.ru sayty Ýndeu avtorlarynyng biri Múhtar Tayjanmen osy Ýndeuge qatysty arnayy súhbat ótkizgen. Múhtar Tayjan eldegi sayasi-ekonomikalyq ahualmen qosa últtyq ahualdy da sipattaydy. «Qazaqstan túrghyndary әleumettik túrghydan jәne tildik túrghydan bólingen. Asa baylar men asa kedeyler bar jәne qazaqtildiler men orystildiler birin-biri týsingisi kelmeydi. Tek qana orys tilinde sóileushiler, qazaq tilinde ne aitylyp jatqanyn týsingisi kelmeydi jәne ol tildegi aqparatty oqymaydy. Qazaqtildiler orys tilindegi aqparatty týsinbeydi. Olar әrtýrli tildik jәne iydeologiyalyq, aqparattyq kenistikte ómir sýredi. Elimizding ontýstiginde kóshelerding atauy tarihy ótkenimizdi janghyrtyp batyrlardyng atymen atalsa, soltýstik qalalarda kósheler әli kýnge deyin Leniyn, Krupskaya, Kutuzovtardyng atymen atalady». Tilshi sayasattanushygha «Qazaqstandaghy últshyldar qazaq tilining qysymgha úshyrap otyrghanyn mәlimdese, Reseydegi orys últshyldary orys tilining jaghdayyna alandaushylyq bildiredi» degen saual tastaghan eken. Múhtar Tayjan Qazaqstandaghy qazaq tilining ahualy men Reseydegi orys tilining ahualy salystyrugha kelmeytinin aitady. Reseyde «Memlektetik til turaly» zang bar. Resey basshylary orys tilinde ghana sóileydi, halyqaralyq kezdesulerdi orys tilinde ótkize alady. Al qazaq biyligi 20 jylda qazaqsha sóilegen emes, eng ókinishtisi - azamattarymyzdy memlekettik tilde sóileuge ýirete almauymyz. Qazaqstanda ómir baqy túryp, qazaqsha sóilemey ótuge bolady» depti belgili saya-sattanushy. Tilshining «Qazaqstandaghy - últy qazaqtar ghana negizgi últ bolyp sanala ma, joq onda tuyp óskenderding barlyghy negizgi últqa jata ma?» degen saualyn M. Tayjan: «Áriyne, mәsele eldegi últ ókilderin bólip-jarugha nemese olardy qysymgha úshyratugha oray bolyp otyrghan joq, tek barlyghy memlekettik tildi iygerui tiyis. Mәsele - osy túrghydan qoyylyp otyr. Ári qazaq elining qúndylyqtary, mýddesi eskerilui tiyis. Biz Tәuelsizdik Deklarasiyasyn qabyldaghan sәtte, Qazaqstan Respublikasy qazaq últynyng ózin-ózi jeke últ retinde tanuy nәtiyjesinde payda boldy jәne búl res­publika onyng mәdeni, ekonomikalyq damuyna mýmkindik jasaydy dep jazghanbyz. Alayda qazir nege ol turaly aitpaymyz?» dep órbitedi. Áriyne, tilshi eldegi ózge últ ókilderining mýddesin qorghaugha tyrysyp baqqany bayqalady. Alayda tarihy әdildikting qazaq memlekettigin qúru jolynda - qazaq qúndylyqtaryn úlyqtau ekendigin moyyndaydy.

MEMLEKETTIK TIL TURALY ZANG QAShAN QABYLDANADY?

«Temirqazyq» pikirsayys klubynda bas qosqan últ patriottary «Memlekettik til turaly» Zang jobasyn talqylady. Byltyr shildede «Alash ýni» qoghamdyq úiymdar odaghy komiytetining basshylyghymen júmys toby qúrylghan. QR Konstitusiyasynyng №93 baby boyynsha «Memlekettik til turaly» arnayy zang qabyldaugha bolady. Alayda biylik qoghamdyq úiym ókilderining búl bastamasyna qoldau tanytpay otyr. Atalghan zang jobasy Preziydent әkimshiligine, Mәjilis jәne Senatqa, Mәdeniyet ministrligine joldanghan. «Alash ýni» qoghamdyq qozghalystar odaghynyng tóraghasy Sovet-Han Ghabbasov atalghan zang jobasy Parlament Mәjilisining jana qúramyna jiberilgenin mәlimdey otyryp, olardan da eshqanday reaksiya bolmay otyrghanyn jetkizgen.
Júmys tobynyng jetekshisi Dos Kóshim «Memlekettik til turaly» Zang jobasynda 7 týrli erekshelik bar ekenin aitady.
«1. Zang jobasynda qanday da bir til memlekettik til dengeyinde teng dәrejede qoldanylmauy kerek delingen. 2. Zang jobasy boyynsha, kýni býginge deyin jazylyp, aitylyp kelgen kóptegen problemalardy sheshu joldary men tetikteri qarastyrylghan. 3. Orys tilin ózge etnos tilderinen bólip qarastyrmau jәne onyng dәrejesin memlekettik tilmen tenestirmeu. 4. Memlekettik tildi qalyptastyru - mindetti týrde, ózge tilderdi - qajettilikke oray. 5. Memlekettik tildi elding barlyq azamattary biluge tiyis. Búl ereje kons­titusiyada aitylmaghanymen, Últ birligi doktrinasynda bar. 6. Zang jobasy halyqaralyq standarttargha say, memlekettik tilge qatysty barlyq til turaly mәseleler halyqaralyq tildik zannama negizinde jasalghan. 7. Zang jobasyn jasau barysynda biz qanday da bir punkterin qataytudy nemese júmsartudy jón kórmedik», - dedi ol búl turaly.
Pikirtalas klubyna qatysushylar zang jobasyn Parlament birauyzdan maqúldaydy degen ýmitte. Alayda búl manyzdy joba da elep-eskerusiz qalar degen kýdikterin jasyrmaydy.

Esengýl Kәpqyzy

«Týrkistan» gazeti