Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Ghibyrat 22897 16 pikir 19 Shilde, 2021 saghat 12:03

Azamat

Toqsannyng tórine shyqsa da ghylym men qoghamdyq qyzmetten qol ýzbegen akademik Tóregeldi Sharmannyng esimin bilmeytin adam qazaqta neken-sayaq. Bar ghúmyryn últ saulyghyna, úrpaq amandyghyna arnaghan ayauly jandy halyq «Sharshamaytyn Sharmanov» dep erekshe qúrmetteydi. Qayratker-ghalym, akademik Múhtar Qúl-Múhammedting «Azamat» essesining býgingi keyipkeri – Tóregeldi Sharmanov.

Redaksiyadan


«Mening aghalarym» siklynan

Búl – úly azamat.

Jozef de MESTR,
fransuz filosofy.

Tókenmen toqsanynshy jyldarda tanystym. Ol kezde júrt býgingidey arab, týrik jaghajaylaryn jaghalamay Alataudyng alaqan shúnqyryndaghy Ystyqkólge aghylushy edi. Men de otbasymmen birge kýngey Alataudan asyp, qyrghyz aghayyndardyng jaylauynan bir-aq shyqtym.

Kórshimiz akademik Sharmanovtardyng otbasy eken. Áuelgi kýnderi jyly shyrayly amandyq-saulyqtan arygha bara almadyq. Sypayy, syrbaz qalpymen, qiynnan qiystyryp sóileytin, sózimen kimdi de bolmasyn әrdayym ózine tartyp túratyn ony men syrttay baqylay bastadym.

Qaghylez. Shiraq. Qyraghy. Tipti ystyq qúmgha kóldey oramalyn tósep, birde etpetinen, birde shalqasynan jatsa da qyrghy qabaqtyng astyndaghy qysynqy kózderin әntek ashyp, alystan toyat tilegen ata qyranday qiyadaghyny kórip, qyrqadaghyny bayqap jatady.

Arada eki-ýsh kýn ótti me, ótpedi me, ekeumiz emen-jarqyn aralasyp kettik. Jalpy demalys kezinde kýndelikti qym-quyt tirlikten әbden qajyghan jannyng boyy baysal tartyp, jany sayabyr tabady. Basqany qaydam, ózim dәl osynday kýy keshem. Múndayda qaydaghy bir tausylmaytyn mәselelerdi bylay qoyyp, әldeqanday salmaqty taqyryptargha oy jýgirtip, bas qatyrudyng ózine mýlde beyilsizbin. Auyr oy qashanda terenge batyryp, túnghiyqqa tartady. Onyng salmaghyn osynday demalystarmen jenildetip otyrmasa, jýrek shirkinge syzat týsip, kýnderding kýni syr berui de әbden mýmkin.

Mine, sondyqtan ara-túra bolmys-bitiminning bar esik-terezesin aiqara ashyp tastap, aluan gýlderding hosh iyisi anqityn Alataudyng jibek jelimen jan sarayyn jeldetip alghangha ne jetsin. Múnday rahat izdegen adamgha Ystyqkólding jaghasy júmaq tóri deytin-aq jer. Osyny elden búryn bayqaghan úly Múhang janyna saya bolar jayly jerdi Sholpanatadan tandaghan eken.

IYә, Tókeng ekeumizding dostyghymyz, tuystyghymyz osy jer júmaghynan bastaldy. Arasy ýsh mýshelge juyq әkesindey adamgha «dos» degen sóz sәl sóketteu aitylyp túrghan joq pa dep oilaytyn bolarsyz. Solayy solay bolghanmen, jasymyzdyng múnday aiyrymyna qaramastan bizder keyin shynayy dostar bolyp kettik.

Jan-jaylauy bólek, oi-órisi ózgeshe adammen qyryq jyl qatar jýrseng de jaqyndasa almaytynyng bolady. Kerisinshe jany jaqyn, jaylauy ortaq, oiy bir, órisi birge jandar shýiirkelese tanysyp, shúrqyrasa tabysyp ketedi.

Tóregeldi arda ósken jan. Qazaq atauly Arqagha aq sýiek bolyp shashylghan zúlmat zamanda dýniyege kelse de, Tókeng tughan juantayaq әulet jinishkerse de ýzilmegen, taryqsa da tartylmaghan. Sharman ata men Nәzipa apamyz óle-ólgenshe bar jaqsysyn jalghyz úly Tóregeldining auzyna tosqan. Arda ósken emey nemene ózi jetpisten asqansha jýzge kelgen anasyn qaqtay emip, jetpis jyl bala bop ghúmyr keshse. Osyndayda mening esime әkesi ghasyr jasap dýnie salghanda Sapabek Ásip aghamyzdyn: «Ákem tiri kezinde ózimdi ýnemi bala sezinushi em. Endi bir-aq kýnde jetim qaldym» degen sózi týsedi. Sol aitqanday onyng danalyghynyng ózinen әli kýnge deyin qylang berer balalyghynyng izderi ardager aghanyng arda óskendigining aiqyn belgisi bolsa kerek.

Sharman ata men Nәzipa apa

Búl ózi arysy – Arqa, berisi Úlytaugha ataq-shataghy men keshirim-kenshiligi qabat jayylghan sәuleli әulet. Ana bir jyldary Sharman shaldyng nazary ayaq astynan eki kózi shoqtay, eki beti narttay janghan qarghanyng mәtkesine týsip, kete barghan ghoy әlgining sonynan aldy-artyna qaramay. Qansha uaqyt ótkenin kim bilsin, әiteuir kýn artynan kýn, ay artynan ay ótedi. Jaqsysyn jatqa qalay qisyn: kýnderding kýninde әbden shydamy tausylghan Nәzipa apa tentek shaldy ózi izdep keledi.

– Kelsem bayghústyng әbden arqa eti arsha, borbay eti borsha bolyp, onsyz da shýnirek kózining týbinde bolar-bolmas qana úshqyn qalypty. Aldynda ashyghan kapusta, túzdalghan qiyar. Ánsheyinde «Áy, bәibishe, sen bylay túr» dep biylik aitqysh batyrym býgejiktep, kisining betine tura qaraudan da qalypty. Bir jaghy ayap, ekinshi jaghynan azamatymnyng osynsha qorlanghanyna ashynyp kettim. «Týs aldygha!» dedim aiqay salyp. Óstip ýstine shapanyn jelbegey jamylyp, ayaghyna eski shәrkey ilgen shalymdy aq qar, kók múzda aldyma salyp, dedektetip әkelip edim ýige, – deytin edi apamyz osy oqigha jayly rahattana kýlip.

«Ana kisi qanday adam eken? Ol ne istedi sonda?», – deymiz biz de ótirik montany momaqansyp: «Men tipti ol kәpirding jýzine kózimdi de salghan emespin. Ne qylam onday haramnyng týrine qarap. Shalyma ol ýidegi zattarynan ýzik jip te aldyrgham joq. Tipti kiyip kelgen lypasyn sypyryp-siyryp sol kýni-aq otqa órtep jiberdim», – degen edi erkin qyrdyng erke ósken er minezdi qyzdarynyng bar jaqsysyn boyyna jinaghan Nәzipa apa.

Búl oidan shygharylghan әngime emes. Tókenning jaqyn-juyqtary jinalghan kýni kónildi sәtti paydalanyp, әzil-shynyn aralastyra syr tartqanymyzda apamyzdyng óz auzynan estigen hikaya.

Sharman ata men Nәzipa apamyzdyng ýilenu tarihy da romantikalyq quaty jaghynan shytyrman oqighaly, kóp seriyaly melodramalardan asyp týsedi. Kýshti, quatty, kók semserding jýzindey jarqyldaghan Úlytau úlany qyrdyng qyzyl gýlindey qúlpyrghan Nәzipagha ghashyq bolady. Biraq qyz әkesi ony әldeqashan atastyrylghan bay kýieuge úzatugha sheshim qabyldaydy. Áriyne, búl taudy búzyp, tasty jaryp jýrgen dala serisine únamaydy. Tura qyz úzatylatyn kýni antarylghan dýiim júrttyng kóz aldynda Nәzipa súludy alyp qashady. Jyl boyy ózi bes sausaqtay jaqsy biletin Úlytaudyng say-calasyn panalap, aghayyn-júrt bitimge kelip, dau-janjal basylghannan keyin ghana tau ishinde tughan Tóregeldini qúshaqtap auylyna oralady.

Shyndyghynda apamyzdyng balasy dese shygharda jany basqa edi.

Ana bir jyldary on eki jyl ministr bolghan Tókeng bir-aq kýnde qyzmetten, tipti elden quylyp Mәskeuge shyghandap ketedi. Sonda ózderi bireuding pәterin jaldap túryp jatqan jalghyz úlynyng jolyna shybyn janyn shýberekke týiip, jerding týbine izdep barghan ghoy asyl apamyz. Jýzge jetse de aqyl-oyy aiqyn, sózi nyq, әmirli-jigerli qalpynan jazbay ótti, jaryqtyq. Mine, Tókeng osynday әuletten ósip-óngen jan.

Osydan jaratylysynan birbetkey ósken Tóregeldi bozbala kýninen bastap-aq toptan ozyp, qatarynyng aldy boldy. «Búl ózi bala kezinen belsendi bolatyn», – dep kýlushi edi Kamal aghamyz. Tókeng mektepti altyn medalimen, institutty qyzyl diplommen bitiredi. Qaraghandy medisina institutynda oqy jýrip, Kýlziya esimdi Qarqaralynyng әdemi qyzymen tanysady. Taghdyr qosyp, eki jas ýilenedi. Kýlziya apamyz Sharman әuletin shattyqqa bólep, dýniyege Alma, Almas esimdi birinen biri ótetin bir úl, bir qyz әkeledi.

Qos ghashyq Tóregeldi men Kýlziya, 1954 jyl

Ómir bolghan song quanyshy men qayghysy qosanjarlanyp jýretini belgili emes pe. Osynday jýrek syzdatyp, jan auyrtatyn tragediya Sharmanovtardyng da otbasynda 1982 jyly oryn aldy. Aq júmyrtqa, sary uyzday әlpeshtep qolda ósirgen, túla boyy túnghyshy, ayauly qyzdary Alma ayaq astynan dýnie saldy. Dәuitting otyz úlyn bir kýnde alghan Jaratushynyng әmirine, taghdyrdyng jazuyna tiri pendening kórseter dәrmeni qaysy (Eger siz Kensaygha bara qalsanyz Sharmanovtar әuletining qorymynan ýsh zirat kózinizge týsedi. Sondaghy «Taghdyr» degen jalghyz auyz sóz jazylghan qúlpytas «kóp jasamay, kók orghan, jarasy ýlken jas ólim» iyesi Almanyng basyndaghy belgi). Tura kelgen ajaldan densaulyq saqtau ministri de tughan qyzyn arashalap ala almady. Jazmyshtan bolghan osy oqighany san saqqa jýgirtken miskinder de tabyldy...

Qansha degenmen er-azamat emes pe, tosynnan kelgen tragediyadan beli býgilip, qabyrghasy sógilse de Tókeng shydauynday-aq shydady-au, biraq Kýlziya apamyz neshe jyl qara jamylyp otyryp, qan jylap ghúmyr keshti. Júrttyng betin kóruden qaldy. Uaqyt shirkin ýnireygen jan jarasyn japqanymen, ishtegi sher men shemendi birjolata tarqata almady.

Ol qanshalyqty nәzik jaratylystyng iyesi bolsa da, sonshalyqty dәtke berik jan eken: qyzy dýnie salghannan ózi baqigha attanghansha attay jiyrma jyl boyy oiyn-sauyq, jiyn-toydan boyyn aulaq ústap ótti ómirden.

Tóregeldige arnalghan taghdyrdyng «jazmyshy» múnymen de toqtamaghan eken. Kýlziya apamyzdyng da syrqaty mendep, taghdyry qyl ýstinde túrdy. Almatylyq әriptesterining qarsylyghyna qaramastan mәskeulik dosy akademik Mihail Perelimandy úshaqpen aldyrtty. Saghatty bylay qoyyp, әr minuttyng altyngha balanghany sonshalyq qonaqtaryn úshaq bortynan jedel jәrdem arqyly qarsy alghan Tókeng jol-jónekey mәshiyne ishinde әriptesterine syrqattyng jay-japsaryn týsindirip, salghan boydan klinikagha tartady. Kofe iship, qol juugha ghana múrshasy kelgen dәrigerler birden operasiya bólmesine bettep, iske kirisedi.

Talaydyng janyn arashalap qalghan doktor Sharmanov óz jaryna kelgende qolyna pyshaq ústaugha dәti shydamasa da operasiyany óz jetekshiligimen ótkizedi. Osylaysha keybir mysyq tileulilerding «operasiya sәtti ótse de syrqattyng bir-eki-aq jyldyq ómiri qaldy» degen sәuegeyligin tas-talqan etip, jalghyz úlynyng anasyna tәnir qoldauymen taghy jiyrma jyldyq ghúmyr syilaydy.

Oyhoy, shirkin, dәuren-ay dersin. Búdan keyin onyng ómirindegi quanyshty jyldar tizbegi bastaldy. Almas ýilendi, әke jolyn quyp doktor boldy, bolyp qana qoymady, AQSh-tyng әigili medisina salasyndaghy nebir sen túr men atayyndary jinalghan Dj.Hopkins atyndaghy uniyversiytetining professory atandy. Tórehan, Asqarlar dýniyege kelip, ómir toygha úlasty.

...Osydan jiyrma shaqty jyl búryn Tókeng tosyn bir oidyng úshyghyn shygharyp, 1978 jyly Almatyda ótken Býkil dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng ýlken forumy jayly kitap jazghysy keletinin aitty.

– Bayqa, sen istemegen ózge kәsip qalmaghanday, endigi jetpegeni jazushylyq boldy ma? – dedim men qashanghy qaljynyma basyp.

– Aghay, sen tandanba. Kókenning sen bilmeytin әli talay qasiyeti bar. Kór de túr, osy kitapty saghan shyghartamyn әli, – dedi ol әdettegi әzilinen janylmay.

Tókeng sózinde túryp, bir jyldan song «Dolgoe voshojdenie k pravu na zdorovie» degen kitabynyng qoljazbasyn ýstelge qoydy. Tipti әdeby ortada erteden qalyptasqan dәstýrdi ústanyp, key taraularyn dauystap oqyp, ony dostaryna talqylaugha úsyndy. Men sóitip belletrist Sharmanovtyng dýniyege keluining kuәsi bolyp qana qoymay, onyng osy kitabynyng alghashqy oqushysy hәm redaktory boldym. Sony arqalanyp keyde aghamyzgha: «Ádebiyettegi túsauyndy kim keskenin úmytyp ketip jýrmegeysin, inishek», – dep qoyatynym bar.

Búl kitap balapan basyna, túrymtay túsyna ketken jyldarda jaryq kórgendikten be ghylymi, әdeby júrtshylyqtan әli kýnge deyin tiyisti baghasyn ala almay keledi.

Keyin bildim, konferensiya kezinde Tókenning basynan qily-qily oqighalar ótipti.

Konferensiyagha kelgen qonaqtar ishinde AQSh-tyng aty әlemge әigili preziydenti Djon Kennediyding tughan inisi senator Eduard Kennedy de bolady.

Halyqaralyq Almaty konferensiyasynyng qonaghy, AQSh senatory E.Kennediymen birge, 1978 jyl.

Ataqty qonaghyn syi-qúrmetpen qarsy alyp, sol abyroymen әuejaygha shygharyp salugha shyqqanda jol ýstinde búlar mingen avtomәshiynening dóngelegi jarylady. Qos birdey aghasy qastandyqtyng qúrbany bolghan әuletten shyqqan senatordyng tars etken oqys dybystan eki kózi sharasynan shygha jazdaydy. Onyng ýstine qyrghiy-qabaq soghystyng da yzghary әli basylmay túrghan shaq. Al eki kýnning birinde o jer, bú jeri synyp túrmasa onaylyqpen jýre qoymaytyn kenestik avtokólik pen jarylghan dóngelekting talay-talay kókesin kórgen Tókeng saspaydy. Taban astynda jel shygharudyng paydasy jayly anekdot aityp, Kennediydi ishek-silesi qatqansha kýldiredi. Sosyn kostumdi sheship tastap, jantalasa dóngelek auystyrugha kirisken shopyr jigitke kómektesedi. Qansha degenmen eng demokrat elding deputaty degen aty bar emes pe, anau da shikireyip túrmay eptep qimyldaghan bolady.

– Meni tandandyrghan nәrse onyng elgezektigi emes, sol joly ózim ghana angharghan, bylayghy júrtqa mýlde eleusizdeu eki jayt boldy, – deydi Tókeng sol bir kýnning qyzyqty oqighasy jayly syr shertkende. – Áuelgi tang qalghanym: onyng týsi ona bastaghan kógildir kóilegining qyrqylghan jeni boldy. Ol kezdegi bizding úghymymyzda Amerikanyng senatory ghana emes, kóshedegi iytining basyna irkit tógilip jatqanday kórinushi edi. Onyng ýstine Eduard alpauyt millionerler, eldi auzyna qaratqan әigili qayratkerler әuletinen shyqqan adam. Qarapayymdylyqtyng da osynday týri bolady eken-au dep men osyghan tan-tamasha boldym. Shyndyghynda bireu-mireu maghan dәl osylay dese ózgeden búryn ózim senbeytin edim.

IYә, Tókenning tandanatyn-aq jóni bar eken. Óitkeni anau-mynau emes, AQSh-tyng atyshuly Preziydentining tughan bauyry, ózi de jay senatorlardyng biri emes, onyng komiytet tóraghasy, tipti el preziydenttiginen ýmitker adam Eduard Kennediyding keletinin bilgende, Qazaqstan kompartiyasynyng ortalyq komiyteti men respublika ýkimeti Almatynyng mәdeny oryndarynan bastap, bazaryna deyin ayaghynan tik túrghyzyp, ainaday jarqyratyp qoyady. Shyryn júqqan, shang túrghan, may sasyghan saudagerler kiyimderi kýresinge tastalyp, sórelerge shytyrlaghan aq halat, әdemi kóilek kiygender jayghasady. Ol ol ma, atam zamannan beri saudanyng saqal sipau zanynyng yrqymen ghana jýretin bazar baghasy da retke «keltirilip», satushylardyng sayasy sauatyna deyin shyndaudan ótedi. Áriyne, qonaqtardy qarsy alyp, shygharyp salatyn әuejay, qonaq ýy qyzmetkerlerinen bastap, joghary mәrtebeli qonaqtardy kýtuge arnalghan 65 jýrgizushige deyin shyttay jana kiyim tigilip, barlyghy derlik әdepti qyzmet kórsetuding arnayy mektebinen ótedi. Sóitip, býkil respublikanyng iygi jaqsylary sýrinip-jyghylyp kýtken bas qonaqtyng ýstinen jeni qyrqylghan kóilek kórgende Tókenning tang qalatynday-aq jóni bolghan eken.

– Ekinshi tandanghanym, dóngelek salynyp, mәshiyne ornynan qozghalghan song Eduard ishki qaltasynan kere qarys sigaryn shygharyp, qúshyrlana tartugha kiristi. Sypayylyq ýshin menen rúqsat súraudy da úmytqan joq. Búl da sheteldik kinolardan, әsirese, auzynan sigary týspeytin Cherchilli turaly kóne kinohronikalardan ózimiz talay kórgen jay bolghandyqtan, onsha tanyrqay qoymadym. Meni tan-tamasha qaldyrghan basqa nәrse boldy. Mashina әuejay alanyna kelip toqtaghanda sigardyng ýshten biri ghana tartylghan edi. Eduard asqan úqyptylyqpen onyng kýlin qaghyp týsirip, shoghyn sóndirdi. IYә, sosyn sizge ótirik, maghan shyn, túqyldy asyqpay-saspay qaltasyna salyp aldy. Dәl sol kezde men onyng múnday sarandyghynyng syryn týsinbey-aq qoydym. Keyin Amerikagha talay baryp jýrip anghardym: bardan da, joqtan da ýnemdeu bay men kedey amerikalyqtyng barshasynyng qanyna singen qasiyet eken, – deydi Tókeng Kennedy әuletinen shyqqan marqasqamen ótken kýnderin eske alyp.

IYә, Býkilәlemdik densaulyq saqtau úiymynyng 1978 jyly Almatyda ótken bas qosuy eshbir boyama-býkpesiz әlemdik medisina tarihyna altyn әriptermen jazyldy. Áriyne, eki kýnning birinde senatordy bylay qoyyp, birqatar memleket basshylary bas qosatyn asa ýlken halyqaralyq jiyndar ótetin Almaty men Astana halqyn dәl býgin múnday forummen tang qaldyru qiyn. Biraq búdan eki jyldan keyin ótken Mәskeu olimpiadasyna AQSh-tan senatordy bylay qoyyp, qatardaghy sport sheneunigi de kelmegenin eskersek, osynday qyrghiy-qabaq soghys jaghdayyndaghy zamanda әigili Almaty deklarasiyasyn qabyldaghan konferensiyanyng Mәskeude, tipti Orta Aziyanyng kindigi sanalatyn Tashkentte emes, Almatyda ótui qazaqtan shyqqan KSRO Medisina Ghylym akademiyasynyng túnghysh jәne songhy mýshesi, ministr Tóregeldi Sharmanovtyng әlemdik medisina qayratkerleri aldyndaghy zor bedelining de belgisi demeske qayranyng kәne?! Sondyqtan onyng Kamal dosynyng әzil-shyny aralas: «Tipti qyrghiy-qabaq soghystyng da Tóregeldige kelgende qabaghy ashylyp, jýzi jadyrap sala beretin», – degen sózinde әzil de bolsa astarly maghyna jatyr.

Búl konferensiyanyng ótu tarihy da óz aldyna bir qyzyq hikaya.

Múnyng aldynda 1976 jyly Jenevada Býkildýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy ózderining jyljymaly medisinalyq jedel kómek mәselesine arnalghan kezekti konferensiyasyn Kenes Odaghy aumaghynda ótkizu turaly sheshim qabyldaydy. KSRO Densaulyq saqtau ministri B.V.Petrovskiy Tashkent kandidaturasyn qoldaydy da, er minezdi Tóregeldi Almatyny úsynyp, dau-damay ushyghyp baryp, aqyry SOKP Sayasy burosynyng mýshesi D.Qonaevtyng aralasuymen Almatynyng paydasyna sheshiledi.

Halyqaralyq Almaty konferensiyasy. Tribunada – QazKSR
Densaulyq saqtau ministri T.Sharmanov.

Shyndyghynda, búl óte tәuekelshil úsynys edi. Óitkeni konferensiyagha halyqaralyq bedeldi úiym basshylaryn bylay qoyghanda, dýnie jýzining 146 elining densaulyq saqtau ministrleri bastaghan delegasiyalardyng qatysuy josparlanghan edi. Ol kezde Almatyda osy kýngi «Almaty», «Jetisu» qonaq ýilerinen basqa, eng bolmaghanda ýsh júldyzdyng dengeyindegi birde-bir meymanhana da joq bolatyn. Al 25 qabatty «Qazaqstan» qonaq ýii endi ghana salynyp jatqan.

– Men kenestik jýiening danq pen daqpyrtqa negizdelgen júmys stiylinen әbden habardar bolyp qalghan edim. Kartagha Almatynyng ghana emes, býkil Kenes Odaghynyng abyroyy qoyylghandyqtan, Kompartiya búl jobany óz dengeyinde ótkizu ýshin janyn salatynyn sezdim. Tipti konferensiya ótken song qonaqtardyng kózin aldau ýshin әkelingen barsha medisinalyq tehnika men qúral-jabdyqtar atauly týgeldey halyq iygiligine qalatynyn da bildim, – deydi Tókeng býginde qulana jymiyp.

Ol zamanda jarty әlemdi biylegen kenestik jýiening qolynan kelmeytini joq bolatyn. Partiya búiryghymen tetik tegershigi iske qosylsa boldy, kez kelgen joba jónep beretin edi. Konferensiya qarsanyndaghy qarbalas júmys tura osynday jaghdayda ótti. Almatynyng kórkine ainalghan 25 qabattyq qonaq ýy de merziminen búryn bitti. Astana men qonaqtar tizgin tartar ózge oblys, audan ortalyqtary, tipti alys auyldardaghy auruhanalardyng biri kýrdeli jóndeuden ótse, endi biri týgeldey janadan salyndy. Konferensiyanyng arqasynda dәrigerler qauymy búryn Mәskeu men Leningradtyng atyshuly ghylymy ortalyqtary men klinikalarynan ghana kóretin jana tehnikagha qarq bolyp, respublikagha suday jana myndaghan jedel jәrdem avtomәshiynesi aldyryldy. Tipti kýni keshe ghana paydalanugha berilgen 3500 oryndyq Respublika sarayy konferensiyagha beyimdelip, qayta jabdyqtaldy. Ol ýshin Almaty aghash óndeu kombinaty jarty jyl boyy ýzilissiz júmys istep, әr ekinshi qatardyng әdemi oryndyqtary tyndaytyn, jazatyn asay-mýseyler qoyylghan әsem ýsteldermen almastyrylyp shyqty.

Konferensiyanyng seksiyalyq otyrystary ótetin Últtyq kitaphana zaldary da әsem jihaz-jabdyqtarmen qamtamasyz etilip, әdemi әrleuden ótkizildi.

Tipti Orta Aziyadaghy túnghysh medisina tarihyna arnalghan muzeyge deyin ashylyp, kelushiler ýshin ol jútyndyrylyp qoyyldy. Áriyne, osy júmystyng bәrining basy-qasynda sol bayaghy últjandy ministr T.Sharmanov jýrdi.

Nesin aitasyz, Qazaqstandy ghana emes, dýniyedegi dәrigerler qauymyn dýr silkindirgen on kýnge sozylghan әigili konferensiya әsem Almatyny, baytaq Qazaqstandy, bauyrmal qazaq halqyn әlemge bar qyrynan jarqyrata tanytty.

Almaty konferensiyasy boyynsha Birikken Últtar Úiymynyng sessiyasy sol jyldyng ózinde arnayy qarar qabyldap, onda sóilegen VOZ preziydenti N.Maler: «Almaty deklarasiyasy – densaulyq saqtau isining HH ghasyrdaghy úly hartiyasy», – degen bagha berdi. Osylaysha Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdik alyp, Birikken Últtar Úiymynyng mýsheligine ótuinen tura bir mýshelden astam uaqyt búryn osy úiymnyng jylnamasyna Sharmanov sharapaty arqasynda jaqsy tileumen «Almaty. Qazaqstan» degen sózder týsti.

KSRO Densaulyq saqtau ministri B.V.Petrovskiymen konferensiya nysandarynda

Azamat erding balasy elimiz tәuelsizdik alghan jyldarda da sayasattan tys qalmay Múrat Áuezovpen birge Azamattyq partiya qatarynan tabyldy. Tura joldan taymady. Biraq turalyqtyng tóte joly osy eken dep, eshkimdi jaghasynan alyp, ayaghynan shalmady. Shekten de shyqpay, shetin de ketpedi. Aytpasa atasy óletin jerde ataly sózin aitty. Onyng jýieli sózderi әrdayym ózining jýlgesin tauyp, jýldesin alyp jatty.

Ejelden aibyny myqty, aryny qatty halqymyzdyng bir kemshin túsy aptyqqan aqyldy ashugha, órekpigen kónildi ókpege jendire salu bolsa, Tókeng búghan kelgende de el aghasyna tәn syrbaz minez tanytty. Onyng býgingi sayasat serkelerine qarata aitqan:

– Eng qiyn kezeng artta qaldy. Etek jabyldy, jeng býtindeldi. Eng bastysy – el tynysh, irge berik. Endigi jerde el birligi tuynyng týbinen tabylghanymyz jón, – degen sózin de talay estidik.

Qashanda qimyl-qozghalys, is-әreketke jaralghan akademik ghylymdy iskerlikpen úshtastyrdy. Akademiya ashty, tagham institutyn týrlendirdi.

Áriyne, T.Sharmanov, eng aldymen, ghalym. Ghalym bolghanda 300-den astam ghylymy enbek jazyp, 15 monografiya jariyalaghan, otyzgha juyq ónertapqyshtyq úsynys jasap, olardy ghylymy ainalymgha engizgen ghalym.

Ádette ghalymdar ónerge myqty bolsa da, ómirge beyimsizdeu bolady. Tókeng ondaylar qatarynan emes. Qashanda alshysynan týsetin qúljanyng asyghynday shymyr. Sonyng bir belgisi retinde basyna is týsken keybir әriptesteri sonyna it qosyp qughanda, qazaq ghalymy Mәskeudegi KSRO Medisina ghylym akademiyasynyng tórinen bir-aq shyqqan. Azamat ghalymnyng sonda bastalghan ghylymy izdenisteri býgingi kýni elimizding eng kishkentay azamattaryna arnalghan nәrli, әrli taghamdardyng neshe atasy bolyp jalghasyp, uyzgha jarynqyramay tuatyn qala balalaryn qúnarly tamaqqa qarq qyldy.

Akkordeon tartyp, by biylegen qos ministr: Ishanbay Qaraqúlov
pen Tóregeldi Sharmanov

Kishkentay azamat degennen shyghady. Úlym Súltan dýniyege kelgende azamat bolsa atasynday-aq bolsyn dep sәbiyimdi perzenthanadan alyp shyghu yrymyn Tókene jasatyp, ayaghy jenil, qimyly shiraq bolsyn degen niyetpen túsauyn da Tókene kestirdim. Búl bizdi búrynghydan beter jaqyndastyryp jiberdi.

Býginde toqsannyng tórine shyqtym eken dep, akademik Sharmanov jer tayanyp otyrghan joq. Manash agham aitqanday: «zamanany sapyryp, janartauday atylyp», jalyndap, janyp jýr. Býgin London men Vashingtonda jýrse, erteng Tokio men Deliyde jýredi mandayy jarqyrap. Bir kezderi qazaq jәne orys tilderinde erkin kósiletin akademik eluden asqan shaghynda aghylshynshagha da búghalyq tastap, ony da әbden juasytyp aldy. Tribunagha shyqsa boldy, Shekspir tilinde tandayy taqylday jóneledi.

Tókeng – ústaz. Ústaz bolghanda qanday. Otyzynda doktor, qyryqqa jetpey professor, medisina institutynyng rektory bolghan naghyz zanghar ústaz. Ol az deseniz, jýz eluden astam kandidat, eluden astam doktor dayyndaghan ústazdardyng ústazy. Kýni býginge deyin Almaty men Astana medisinalyq akademiyalarynyng studentteri asygha kýtetin sýiikti professory, ghylymy kenesterding aidyndy akademiygi de osy Sharmanov deseniz qatelese qoymassyz.

Kýlli Kenes Odaghyn dýr silkindirgen әigili Almaty deklarasiyasy qabyldanghan sol bir oqighadan shiyrek ghasyr ótkende qúrlyqtyng altydan birindegi medisina qauymyn eleng etkizgen taghy bir janalyq jetti Astanagha. Akademik T.Sharmanovqa halyqaralyq L.Bernar syilyghy berilipti. Áriyne, arysy Amerika, berisi Mәskeuden qorjyndap syilyq tasushylar kóbeygen shaqta múnyng nesi janalyq bolypty deytinder de bar shyghar. Asyqpanyz, búl kýlli dýnie jýzinde nebәri 41 adamgha ghana berilgen búl aituly syilyqty býginde «postkenestik kenistik» dep atay bastaghan elder ishinde osy zamanghy orys medisinasynyng kemengerleri B.Petrovskiy men E.Chazovtar ghana alghan eken. Endeshe búl Sharmanovtar әuleti ghana emes, býkil qazaq maqtanatynday janalyq. «Egemen Qazaqstannyn» búl jónindegi habardy halqymyzgha «Alash abyroyy» degen aidar qoyyp túryp, quana jetkizetini de sondyqtan.

Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng joghary marapaty – Leon Bernard atyndaghy medalidi tapsyru sәti, 2005 j.

Jaqynda men ony taghy da kezekti tughan kýnimen qúttyqtaymyn. Ol sol bayaghy sergek, syrbaz, seri qalpynan ainymaghan. Jer týbindegi Argentinadan endi ghana oralghan beti eken. Osydan on jyl búryn ýirene bastaghan ispanshasyn shynday týsipti. «Eger jer betindegi janyp túrghan ottay osynshama súlular dәl osy tilde sóileytinin erterek bilgende men ony әldeqashan mengerip alar edim»,-  deydi qulana jymiyp.

Argentinanyng tangosyn da ýirenip alghan. Maghan tobylghy tory argentinalyq qyzben tolqyta biylegeni beynelengen viydeony kórsetudi de úmytpady. «Sizding janynyzda Ali-Pachinonyng ózi de jip ese almaydy eken ghoy»,- dedim men de qaljyndap. Shyndyghynda aghamyz әlgi viydeoda әigili machodan ainymay qalypty. «Dúrys. Jipti sol-aq essin. Biz atqaratyn ózge sharua da jetip artylady», - deydi әzilge shynmen jauap qatqan ol. Sosyn aldaghy tolyp jatqan joba-josparlarymen tanystyra bastady. «Onyng bәrin jýzege asyrugha uaqyt jaghy bolar ma eken?», - deytinder de tabylar. Uaqyt degen shu  asaudy әldeqashan auyzdyqtap, taqymgha basqan arda tughan azamatqa onyng op-onay ekendigine men kәmil senemin.

«Bauyrynan jaraghan...» Úly dalany dýbirge bólegen nebir túlparlar men sәigýlikter baptaghan ataqty seyister kóshpendilerding kóne zamannan kýni býginge deyin ýzilmey jetken ómirlik, filosofiyalyq kodyn dәl tirkespen bergen.

Otbasy ortasynda...

Qashan kórseng boyynda kesip alar shókimdey artyq et joq osy kisi maghan ózin alysqa shabar aldaghy kýnderge saqtap, әmanda bauyrynan jarap jýretin ertegining qazanatynday kórinedi. Endeshe ýstingi erini kók tirep, tómengi erini jer tiregen qazanat qalpynnan, azamat qalpynnan ainymay tarta ber algha degim keledi Úlytau úlanyna.

«Egemen Qazaqstan»,
15 nauryz 2005 jyl

Múhtar Qúl-Múhammed

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2270
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2051
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1734
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788