Ótken aptada elimizdegi mektep aulasynda oryn alghan eki oqys oqigha (Almatydaghy himiya-biologiya baghytynda bilim beretin Nazarbaev ziyatkerlik mektebi oqushysynyng qayghyly ólimi jәne Qytaymen shekara manyndaghy Penjim auyldyq mektebi úighyr-qazaq oqushylarynyng arasyndaghy últ aralyq qaqtyghysqa úlasa jazdaghan tóbeles) qogham nazaryn audardy.

Qazaqtar men ózge últtar arasynda qaqtyghys búrynda bolghan. Oghan mysal retinde Molovodnyy (qazaq-sheshen), Malybay (qazaq-úighyr), Qorday (qazaq-dýngen) oqighasyn tizbeleuge bolady. Jyl aralap jýz berip túratyn últ arazdyq mәselesining búl joly tolerantty úrpaq tәrbiyeleytin mektep aulasynda kórinis berui mәselening salmaghyn, júqpaly indettey el bolashaghy jasóspirimderding sanasyn ulap otyrghanyn kórsetse kerek.

Egemen el atanghan qazaq biyligine últ aralyq týitkilding bodandyq kezden, orys otarshylarynan (patshalyq Resey, Kenes odaghy) múragha qalghanyn basa aituymyz kerek. Úighyr men dýngenning qazaq jerine sinisui, shekaralyq aimaqtargha ornalasuy patshalyq Resey kezinde oryn alsa, qasiyetti qazaq jerine 130 últtyng ókilderi toptalyp, últymyzdyng óz jerinde azshylyqqa ainaluy Kenes kezinde payda boldy. Abylay han ólgennen keyin, qazaq jerin bóliske salghan Sin imperiyasy men patshalyq Resey halqymyzgha eki el shekarasynda erkin kóship-qonugha rúqsat bergenimen, kelimsek últtargha erekshe әskeri, sayasy mәrtebe berip, jergilikti halyqty túqyrtugha aidap saldy. Últtar tendigin jeleu etken Kenes biyligi búl jymysqy sayasatty shegine jetkizdi. Stalin Ile qazaqtarynyng qolbasshysy Akbar-Seytke, Altay qazaqtarynyng qolbasshysy Ospan batyrgha әskery kómek berip, qoldau bildirgensigenimen maqsatyna jetken son, jeme-jemge kelgende olardy satyp ketip otyrdy. Qytay biyliginen azat bolghan ýsh aimaq (qazaqtardyng ata júrty: Ile, Altay, Tarbaghatay) uaqytsha ýkimetine ózi dayyndaghan ózbek Álihan tóre men úighyr Ahmetjan Qasymidy basshy etip qoydy. Atalmysh «Shyghys Týrkistan últtyq respublikasynyn» aqiqy shyndyghy osynday. Búghan Qazaq Kenes sosialistik respublikasyn úighúr azamatyna basqartuyn, shekaralyq audangha atalmysh últ atyn beruin, Almaty kóshelerine dýngen genaraldarynyng esimin beruin qosynyz. Imperiyalyq pighyldaghy patshalyq Resey ózinen tarihy úzaq últymyzdy «búratana», «kóshpendi» dep kemsitse, kommunister «nadan», «qaranghy» sanady. Orys tilinde sóileytin ózge últ ókilderining qazaqty mensinbeytin menmendigi men óz qandastarymyzdyng tughan últyn qor sanaytyn qúldyq sanasynyng týp tórkini sonda jatyr. Tәuelsiz kezende býgingi Reseymen ara qatynasymyzgha sayatyn otarshyldyq tarihymyzgha dúrys sayasy bagha berilip, tarihy әdildik saltanat qúrmaghandyqtan, óz qateligimiz ózimizge tayaq bolyp tiyip otyr. Qazirgi aqparat tasqyny basty ainaldyratyn internet dәuirinde otarshyl kezding sayasy tendesiyalaryn shyndyq retinde qabyldaytyn, óz maqsatyna paydalanatyn jaghday kýnnen-kýnge kóbeyde.

Kenes odaghynyng ydyrap, bauyrlas ózbek, qyrghyz, qazaq halyqtarynyng tәuelsizdik aluy úighyr últynyng óz tizgini óz qolynda egemen memleket bolugha degen ýmitin, qúshtarlyghyn arttyra týskeni belgili. Moyyndauymyz kerek, songhy onjyldyqtarda qazaqqa qaraghanda úighyr ziyalylary tarihy mýmkindikti qoldan bermey, últyn úiystyrugha ólermendene enbek etti. Bizding iydeologtar «jylqyny alghash qolgha ýiretken, zóngini oilap tapqan bizding babalarymyz» dep «ruhany janghyru» baghdarlamasyn jariyalaudan shiyrek ghasyr búryn, úighyr oqymystylary «Úighyrlardyng at mәdeniyeti» degen enbekter jazdy. Biz «Ghún, Ýisin taypalary qazaq emes» dep daulasyp, Týrk pen Týrkini aiyra almay jýrgende úighyr tarihshysy Túrghan Almas «Úighyrlar» degen kitabynda ózderin ghún, ýisin, týrki imperiyalarynyng tikeley múrageri retinde kórsetti. Múnday mәdeni, ruhany aghartushylyq qimyldardyng әserining súrapyl bolghanyn, Qytay joghary kenesine birneshe ret uәkil bolghan úighyrdyng әigili әiel kәsipkeri Rәbiyam Qadyrdyng últ azattyq kýres jolyna týskeninen, Qazaqstandyq úighyr jastarynyng «memleket senderdiki, jer bizdiki» dep úrandatqanynan-aq kóruge bolady.

Al Nazarbaev ziyatkerlik mektebindegi jaghday basqasha bolyp kóringenimen, bәribir úrpaq tәrbiyesine, aldynghy buyn (múghalim, ata-ana) men jana buynnyng qarym-qatynasyna sayady. Hellouin merekesi (batystyq qúndylyq) qarsanynda týlekterge «Garry potter» keyipkerlerindey kiyinip keluge tapsyrma bergen synyp jetekshisi óz talabyna ózi qarsy kelip, Shotlandiya erlerining últtyq kiyimi beldemshe kiyip kelgen oqushygha iydeyalyq tәrbie alyp barghan. Sony qayghyly jaghdaymen ayaqtalghan. Bilim salasynyng – eng kóp ministr auysqan, reformanyng astynda qalghan sala ekeni belgili. Key ministrlerding qazaq tarihy men әdebiyetin mindetti pәn tiziminen alyp tastaghanyna da kuә boldyq. Keyingi jyldary engizilgen «Din tanu», «Ózin-ózi tanu» pәnderining de paydasy shamaly siyaqty. Mektepterde oryn alyp jatqan songhy oqighalar sony kórsetkendey.

Qoryta aitqanda elimizding eki ónirindegi oqu ordalarynda jýz bergen ókinishti oqighalar memleketting iydeyalyq túghyrnamasynyng әlsizdigin, әr aluandyghyn, ortaq ruhany qúndylyqtar qalyptastyra almaghanymyzdy pәsh etti.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz