Amanhan Álimúly. Abaydy týsinip oqudyng ózi talant.
***
Abay - qazaqtyng poetikalyq jәne әdeby tilin qalyptastyrdy. Óz sózimen aitqanda, jananyng basy (janalyq ashushy emes) boldy. Yaghni, ol sezinu, sezu - qúbylysyn, bilu, bilimdilik - qasiyetimen ýndestirip, ózi últtyq túlghagha ainaldy. Sóitip, grekter ózderin Gomersiz, aghylshyndar ózderin Shekspirsiz, nemister ózderin Gyotesiz, orystar ózderin Pushkinsiz kóz aldyna elestete almaytynynday, Abay da qazaqtardyng ózderin, ózinsiz kóz aldyna keltire almaytynday jaghdaygha jetkizdi.
***
Abay Gyote, Pushkiyn, Lermontovtyng ólenderine qazaq «qanyn» qúiyp, assimilyasiyalap jiberdi. Óitkeni, últtyng úly aqyny olardyng tuyndylaryn, olardyng ózderimen aqyndyq jarystyryp audarghan edi.
***
Poeziyada shyndyqqa qaraghanda, aqiqatqa qol jetkizu qiyn. Abay soghan qol jetkizip, danyshpan aqyn atandy. Yaghni, aqyl-oydy poeziyagha kóterdi, sóitip, o qasiyetterdi sezim atty qúbylyspen ýndestirip, últ aqyny atandy.
***
Abay eki qyzmetti qatar atqardy. Birinshi - әdeby tildi qalyptastyrsa, ekinshi - әdebiyetting ózin qalyptastyrdy. Oghan qosymsha, naghyz últ aqynynyng ghúmyryn keshti.
***
***
Abay - qazaqtyng poetikalyq jәne әdeby tilin qalyptastyrdy. Óz sózimen aitqanda, jananyng basy (janalyq ashushy emes) boldy. Yaghni, ol sezinu, sezu - qúbylysyn, bilu, bilimdilik - qasiyetimen ýndestirip, ózi últtyq túlghagha ainaldy. Sóitip, grekter ózderin Gomersiz, aghylshyndar ózderin Shekspirsiz, nemister ózderin Gyotesiz, orystar ózderin Pushkinsiz kóz aldyna elestete almaytynynday, Abay da qazaqtardyng ózderin, ózinsiz kóz aldyna keltire almaytynday jaghdaygha jetkizdi.
***
Abay Gyote, Pushkiyn, Lermontovtyng ólenderine qazaq «qanyn» qúiyp, assimilyasiyalap jiberdi. Óitkeni, últtyng úly aqyny olardyng tuyndylaryn, olardyng ózderimen aqyndyq jarystyryp audarghan edi.
***
Poeziyada shyndyqqa qaraghanda, aqiqatqa qol jetkizu qiyn. Abay soghan qol jetkizip, danyshpan aqyn atandy. Yaghni, aqyl-oydy poeziyagha kóterdi, sóitip, o qasiyetterdi sezim atty qúbylyspen ýndestirip, últ aqyny atandy.
***
Abay eki qyzmetti qatar atqardy. Birinshi - әdeby tildi qalyptastyrsa, ekinshi - әdebiyetting ózin qalyptastyrdy. Oghan qosymsha, naghyz últ aqynynyng ghúmyryn keshti.
***
Sezinu, sezu - tuabitti tabighy qúbylys, bilu, bilimdilik - jýre kele qalyptasatyn qasiyet. Jýrebitti qasiyet kele-kele búzyluy әbden mýmkin, al, tuabitti sezim, sezinu búzylmaydy. Bilu- bilimdilikting kórsetkishi, sezim, sezinu - qandyq-tektik kategoriya. Mәselege osy túrghydan kelgende, Oljas adam retinde kóp biledi, aqyn retinde tildi de, ruhty da sezinbeydi. Onday jannan últ janashyry shyghuy ekitalay. Sonymen birge, onda bilim, bilu qasiyeti jetilgen. Ondaylardy kitaptan shyqqandar deydi. Kitapshyldyq ómirden órmey, oqyp-toqudan bastau alady. Búny aityp otyrghanym, bilimdilik pen sezimtaldyq-sezinu ýndesken tústan intellektualdy poeziya órip, aqyn topyraghynyng qúnarlylyghyn kórsetedi. Múnda ana tilinin, tuabitti boydaghy dildin alatyn oryny erekshe. Abayda sonyng ekeui de jetilgen, kemeldengen. Onyng «tolyq adam» bolatynynyng syry sonda.
***
Abay qazaq tilining poetikalyq zandylyqtaryna orys poeziyasy arqyly europalyq qan jýgirtip, ony ýndestik ýrdisimen logikalyq jәne kórkemdik jaghynan jetildirdi. Sóitip, qazaq poeziyasy últtyq til, obraz, muzyka (TOM) ýndestigine boy aldyryp, aqyndarymyz suretkelik pen kórkemdikke qol jetkizdi. Yaghni, qazaqy qarabayyrlyq pen qaradýrsindikten әri jalang bayandaudan, kópsózdilikten aryldy. Qazirgi keybir aqynsymaqtar, sol ýndestikti búzyp, ólendi haosqa, ystyghy kóterilgen balanyng sandyraghyna, yaghni, abstraksiyalyq qolgha da, sana-sezimge de túrghysyz etkendi bylay qoyghanda, prozaizmge ainaldyryp jiberdi. Sonyng birden bir kórinisi, «Qazaq әdebiyeti» (№27. 29.06.2012) gazetinde jaryq kórgen Yqylas Ojaydyn toptama ólensymaghyndaghy qyzdyrma-qyzyl qarasózder jiyntyghy. Belgili bir yrghaqqa týsirilgen, basqasyn bylay qoyghanda, tipti, ólenge qoyar basty talaptardyng biri úiqastan ada, aqynsymaqtyng oidan-qyrdan qúrastyrghan (shabytsyz shatpaghy) qarasózderinen úly Abaydyn «/Óleng - sózding patshasy, sóz sarasy, /Qiynnan qiystyrar er danasy./ Tilge jenil, jýrekke jyly tiyip,/ Tep-tegis júmyr kelsin ainalasy/», sosyn « /Syldyrlap ónkey kelisim, Tas búlaqtyng suynday/», degenining ózi týgili, týr-týsin de, mazmún-mәnin de tappaysyn. Jyraulyq ýlgimen qúrastyrylghan «Qonyrdaghy» jyltyr, әr jerden bir tiyip qashyp kórinetin shalys, shala úiqastar, kópirme kópsózdilik kónil qauzaydy. Men bilemin, onday aqynsymaqtar, ólenning yrghaqqa týskeninen basqa qasiyeti boyyna tuabitpegenin moyyndamau ýshin «Men óleng jazyp otyrghanda úiqasqa qaramaymyn. Maghan mazmún, oy kerek» deydi. Búl aqtalu ghana. Áytpese, yrghaqqa týsirilgen qarasózder jiyntyghy shabyttyng emes, qarajúmystyn, yaghni, otyra qalyp «ólen» jazudyng kәsipqoygha tәn qasiyeti ghana. Dybys, sóz ben sóilem, til, obraz, muzyka (TOM) ýndestigin sezinbegen adam solay demeske amaly joq. Búnday aqynsymaqtardyng jaqsy oqyrman bolyp qalghany әdebiyetke de, poeziyagha da әlde qayda paydaly.
***
Abay aqyldy poeziyagha kótergen birden bir aqyn. Aqyl men sezimdi ýndestiru kez kelgen aqynnyng peshenesine jazyla bermegen. Qadaghan, Qadyr Myrza Áli de sonday aqyndar sanatyna jatady. Lirika men filosofiya ýndesken tústan danyshpandyq bastalady.
***
«Jas jýrek jayyp sausaghyn» Naghyz aqyn kórip, sezingen qúbylys. Al, ony poeziyalyq kórkem, sazdy, obrazdy ( bir biri tolqynday qualap, dybystyq haostan arylghan «j» әripimen bastalghan sózder men sóilemder ýndestigi sonyng kórinisi) dengeyge kóteru tuabitti shabyttyng shalqyghan túsy.
***
Abay poeziyasynda da, prozasynda da stilist (elikteushi emes) jәne kórkemsóz (hudojniyk) iyesi. Onyng әrbir sózi men sóilemi naqty, jinaqy, ainalasy júp-júmyr ( Óz sózi) kópsózdilik pen shashyranqylyqtan ada. Onda artyq ólen, artyq qarasóz joq. Tәkeng kókem, Tәken Álimqúlov sonday jazushy edi. Jaqsy nәrsening júqpaly bolghany qanday jaqsy.
***
Pushkin «Vot Muza, rezvaya boltuniya» - dese, Abay «Ólen shirkin ósekshi júrtqa jayar» - deydi. Búl úlylar ýndestigi. Poeziyadaghy reminissensiya degen osy.
***
Abay qazaq ólenining kókjiyegin keneytip, Ana tilimizding mol mýmkindigin poetikalyq-intellektualdyq poeziyada tolyq paydalandy.
***
Tildi mengeru últtyq aqyndyqtyn kórnisi emes. Ol últtyq stihiyany, әdet-ghúryp, salt-dәstýr, sana-sezim, túrmys-tirshilik kórinisterin til, obraz, muzykamen (TOM) kómkerip, últtyq naqyshta oqyrmangha jetkize bilu. Mysaly, Europalyq ýrdiske tәn «Japyraqtar qol soghyp túr» degen sana-sezimde emes, « Japyraqtar jamyrap túr» dep tolghaghan qazaqy oilau men kóruden órgen sana-sezimning kórinisi boluy kerek. «Japyraqtyng jamyrau» qazaq túrmys - saltyndaghy qúbylys. Qozy - laqtyn jamyraghanyn kóz aldynyzgha keltirinizshi? Bolmasa, sol Abaydaghy «Lay sugha may bitpes qoy ótkenge» , sonday-aq, « Kónildin jaylauynan el ketken be?» nemese «Kәri qúdan qys kelip, әlek saldy», «...bas iyzeymin shybyndap» degen joldarda Tәken kókem Álimqúlov aitqanday «últtyq dәstýrden tysqary» eshtene joq emes pe? Mine, últtyq aqyn men últtyq ólennin ýlgisi osylarda jatyr. Sol Tәken kókem «Tamyrsyz ósimdik óspese, tamyrsyz pendenin kitabi bilimi úzaqqa barmaydy» deydi. Búl sóz Oljas, Qabdiraqmanov, Qodar, Daniyar Áshimbaev, Bolat Aihanov sekildilerge qaratyp aitylghanyna esh daua joq.
***
Aqyn bolu ýshin prozaiyk bolmau kerek. Ekeuinin arasynda aluan-aluan ótkel bar.
***
Abaydy týsinip oqudyn ózi talant.
"Abay-aqparat"