Koloniyalardyng birqatary salafizm oshaghyna ainaldy
Býginde jan-jaqty bilim alyp tolysyp ysylghan, eldi imandylyqqa uaghyzdaushy imam-moldalardyng sany kóbeygenine shýkirshilik. Alayda sonymen qatar kirme iydeologiyany, radikaldy ústanymdy dәripteushi toptargha kelgende әttegenaylar men tәuekelder әli jetkilikti. Ásirese daghdarystan kýizelgen, ruhaniyaty әlsiregen ortany óz degenine qaratyp qaterli jolgha aidap salu jaghy әli aitarlyqtay qiyndyq tudyratynyn eskerse. Ras, aldynghy rette búl memlekettik oryndardyng jauapkershiligi bolyp tabylady. Otbasyndaghy tәrbie men ziyaly qauymnyng úlaghyty da ózindik manyzgha iye. Dese de ruhany qúndylyqtarymyzdy joqqa shygharushy teris aghymdargha toytarys berude dәstýrli din ókilderi de belsendilik tanytqan jón. Búl baghytta esh nәrse jasalyp jatqan joq degennen aulaqpyn. Biraq baspasózde, әleumettik jelilerde, óz basym qatysqan sharalarda yqtimal qauipterden saqtandyru, adasqandardy dúrys jolgha qaytaru, Hanafy mazhabynyng taghlymyn jetkizu túrghysynda mýftiyat ókilderining túshymdy nasihatyn jie kóremin dep qayta aita almaymyn. Shalghay jatqan eldi mekenderde atalghan jәit key kezderi tipti alandatady. Dәstýrli moldalar bara bermeytin koloniyalardyng birqatary salafizm men uahhabizmning taralu oshaqtaryna ainalyp jatqany taghy bar. Aytpaghym – qazir kәdimgi iydelogiyalyq maydan jýrip jatqanda ruhany azyqqa zәru qogham kelimsekterding jeteginde ketip qalmauy ýshin din salasynyng mamandary keng auqymda, baspasózdi, teledidardy, zamanauy basqa da tetikterdi útymdy paydalana otyryp ýles qossa. Búnymen tiyisti salada enbek etip el qamyn oilaghan otandyq mamandardyng tapshylyghyn iә olardyng qauqarsyzdyghyn menzep otyrghan joqpyn. Mәsele memleket dengeyinde bilimi de aitary bar osynday azamattargha tiyisti mýmkindikter berilip qúziretin keneytuge kelip tireledi.
Rasul Júmaly
Abai.kz