XVIII ghasyrdyng birinshi jartysyna deyin Ilede (Jetisudyng Qytaygha qarasty shyghys bóligi) úighyr joq edi, olar Shynjannyng ontýstigindegi bayyrghy mekeni Qashqar, Hotan, Túrpan, Aqsu ónirlerin negiz etip, Taklamakan shólining jiyegin, Tarym ózenining alabyndaghy neshe myng jyldyq ata qonysynda eginin egip, saudasyn istep, alansyz ómir sýrip jatty.

Osydan 2 myng jyl búryn Qytay jazbalary olar turaly: «Ferghanadan Parfiyagha deyingi elderding tilderi týrlishe bolghanymen, әdet-ghúryptary bir-birine óte juyq. Birining sózin biri týsine beredi. Adamdary shýnirek kóz, qaba saqaldy keledi. Saudagha shetinen jýirik, bir tiyndy da ary-beri jibermeydi. Olar jalpy әiel zatyn qúrmetteudi әdetke ainaldyrghan. Erkekter әielining sózinen shyqpaydy», - dep týsinikteme beredi.

XVIII ghasyrda Jonghargha soghyzsyz baghynyp, bir ghasyrday salyq tólegenimen, ata qonysynan alysqa aumady. Áp-әdemi әn edi, púshyq kelip býldirdi demekshi, jonghardyng joyylyp, Qytaydyng kelui olardyng taghdyryn ózgertti. XVIII ghasyrdyng ortasynda jonghargha batystan qazaqtar joyqyn shabuyl jasap, shyghysynan Ching imperiyasy soqqy berip, әbden әlsiretti. 1758 jyly Ching imperiyasy Shynjang ónirindegi jonghardy tolyq joyghanda, Ilening shetine ayaq basqan qazaqpen túspa-tús keledi. Arystanday atylatyn jasaqty, abadanday top bastaytyn batyrlardy kórgende, qazaqpen birden shekara aiyrugha kirisedi. Taghy bir aita keterligi, Ching patshalyghy XVIII ghasyrdyng ekinshi jartysynda shyghystaghy qazaqtardy Altay men Tarbaghatay ónirlerine qonys teuip, ornalasuyna jol bergenimen, Jetisulyq qazaqtardy Ilege jolatpady.

Ileni tútas Shynjannyng ortalyghy etip belgilep, әskery mekeme qúrdy. Sýidin, Kýre, Bayanday qatarly 9 iri әskery bekinis salyp, әkimshilik qúrylym qalyptastyrdy. Ile Shynjandaghy әsker sany eng kóp oryn boldy. Dese de, Ileni tek ghana әsker kýshimen qorghau qiyn ekenin týsindi. 1764 jyly qiyr shyghystaghy Hiylúnjiyang men Liyauniynnen 4 myng Sibeni (manju-túnghús tildes últ) Ilege kóshirip әkelip, shekara kýzetuge qoydy. Osy mezgilderde Ishki Monghol men Chiynhaydan birneshe myng Chahar qalmaqtaryn da Ile men Búratalagha kóshirip, shekara qarauyldyghyna qoydy. Iledegi segiz jalauly әskerler men jasyl jalauly әskerlerding jalpy sany 14 myng adam boldy. Osynshama kóp adamnyng tamaq mәselesin sheshu ýshin Chiyanlúnnyng 33 jyly (1768 jyl) Ontýstik Shynjannan egin egetin 6 myng 383 týtin úighyrdy Ilege kýshpen alyp kelip, Jamanty, Qaraýsten, Qonaqay, Qorghas, Chúlúqay, Qas, Sýptay, Úlantay qatarly jerlerge ornalastyryp, egin ektiredi. Ár týtinge jylyna 148 pút biday, bir qoy salyghyn jýrgizedi. Onyng syrtynda Qytay әskerlerin otynmen jәne kórpe, kiyim-keshekpen qamdau mindetteledi. Qashqandaryna ólim jazasyn kesedi. Mine búl tarihta ýisinnen qalghan qazaq jerine úighyrlardyng eng alghashqy ayaq basyp, túrghylyqty túruy edi.

Iledegi jerlik qalmaqtar olardy TARANShY (eginshi) dep atasa, Qytaylar ChANTU (oralghan bas) dep atady. Osylaysha Ilede taranshy qauymy qalyptasty.

Ching patshalyghy ontýstikke asatyn asulargha qarauyl qoyyp, taranshylardy Ileden shygharmady. 1771 jyldary Edil boyynan 15 myng týtin torghauyt-qalmaqtar auyp keldi. Ching biyligi olardyng da basym bóligin shekara kýzettiru ýshin Ile men Búratala ónirine ornalastyrdy. Qazaqtar olardy qarauyl-qalmaq dep atady.

Odan keyin 100 jyl ótti. Iledegi taranshy-úighyrlar ósip, 50 myng adamgha deyin jetti. Qalmaqtar men Qytaylardan kóp qorlyq kórdi. Biraq, bas kóteruge dәrmensiz boldy. 1860-1871 jyldary Kerbúlaq pen Kegennin, Almaty men Narynqoldyng arasyndaghy qazaqtar patshalyq Reseyge qarsy últ-azattyq kóterilis jasady. Kóterilis basshylary - Sauryq, Tazabek, Jeten, Álike, Esper, Qasabolat, Óstemir, Kezenqara. Qyrghyzdyng búghy ruy da kóteriliske shyghyp, Balbay batyr basshylyq jasady. Qazaqtardyng kóterilisining nәtiyjesinde Ýigentastan Kerbúlaqqa deyin jaylaghan el Ile ózenining ong jaghyna yghystyryldy. Kóterilisshiler Qytaygha qarasty Ilege shabuyl jasap, ondaghy torghauyt-qalmaqtardy shyghysqa quyp, Júldyz jerine asyrdy. 1864 jyly Qúljadaghy taranshy men dýngenderge kómektesip, Ching patshalyghyna qarsy kóteriliske aralasty.

1866 jyly Iledegi Ching ýkimetining biyligi joyylyp, Ile súltandyghy qúryldy. Biylikke taranshy-úighyrdan shyqqan Álahan ie boldy.

1871 jyly 18 sәuirde esaul Gerasimov Kegenning Moynaq degen jerinde Tazabek batyrgha shabuyl jasaydy. Tazabek batyr 300 atty jasaghymen qarsy túryp, jaudyng toz-tozyn shygharady. Osy jolghy soghystan keyin Tazabek batyr myng týtin eldi bastap Ilege ótedi. Ile súltany Álahan Qaljatqa 200 adammen kelip, kýtip alady. Onyng maqsaty: Tazabekting atty jasaghyn Ching imperiyasyna qarsy qoi bolatyn.

Tazabek pen Álahannyng birikkeninen qauiptengen Kolpakovskiy 1871 jyly mamyr aiynda Ilege shabuyl jasaydy. Ilede 52 kýn soghys bolady. Soghystyng basynda-aq Álahan tize býgedi. Kolpakovskiy jaghyna shyqqan Álahan Tazabekti aldap shaqyryp ústap beredi. Patshalyq Resey Ileni tútas baqylauyna aldy. Sauryq batyrdy Tekeste atyp óltiredi. Tazabekti Almatygha әkeledi, 1872 jyly Vernyy týrmesinde qaytys bolady. Tazabekting serigi Shaltabay 10 jylgha Sibirge aidalady. Álahan Vernyidaghy Súltanqorghanda (Aynabúlaqta) alansyz tirshilik etedi. Osy tústan bastap patshalyq Resey Iledegi taranshy-úighyrlardy ózderine tartyp, qyzmet ettire bastaydy.

Resey Ileni Ching patshalyghyna (Qytay) qaytaryp beru ýshin 1881 jyly 12 aqpanda Peterburgte eki jaqty kelisim jasap, 9 million rubli metal aqshagha aiyrbastaydy. Resey Iledegi ózine jaqtasqan taranshy-úighyrlardy Qazaqstangha kóshirip, 1860-1871 jyldary últ-azattyq kóterilis jasaghan Jarkent, Shonjy, Shelek ónirlerindegi qazaqtardyng shúrayly jerine әkelip ornalastyrady.

Biraq, búl ólkede 1916 jyly taghy da últ-azattyq kóterilis bolady. Tarihta ol - Qarqara-Alban kóterilisi degen atpen mәlim. Aq patsha biyligi auysyp, Kenes ýkimetining biyligi tolyq ornyqqan song elde újymdastyru nauqandary, әkimshilik bólinister payda bolady. 1930 jyly Kegen audany qúrylady. Audan ortalyghy qazirgi Úighyr audanyna qarasty Qyrghyzsay auyly bolady. 1936 jyly Kegen audanynyng soltýstik bóligi men Jarkent (ol kezde solay atanghan) audanynyng ontýstik jerlerin qosyp, Úighyr audanyn qúrady. IYә, búl ólkede jonghar shapqynshylghy túsyn aitpaghanda, patshalyq Reseyge qarsy eki ret últ-azattyq kóterilis bolghan. Shyghys ontýstik Jetisudyng eng manyzdy strategiyalyq aimaghy sanalady.

Aytpaqshy, Kenes odaghy túsynda Úighyr audanynyng atyn úlghaytyp, Mәskeuge shapqylap, Stalinge hat jazyp, avtonomiya súraghandardy biz aitpaghanymyzben, arhiv aityp túr.

Bir qyzyghy, XVIII ghasyrdyng ekinshi jartysynda Qytaylar Ilege kýshpen әkelgen taranshy men sibeler (túnghús-manjur tektes halyq) eki imperiyadan da jamandyq kórmedi. Patshalyq Resey ózin qoldaghan taranshylardy Qazaqstangha alyp kelse, Kenes odaghy Úighyr audanyn qúryp berdi. Al, Qytay biyligi 1954 jyly sibelerge Ilening qúiqaly jerinen Shapshal Sibe avtonomiyaly audanyn qúryp berdi.

1991 jyly Qazaqstan tәuelsizdigin aldy. Kóp úzamay eldi-mekenderding әkimshilik bólinisterine ózgerister engizildi. Úighyr audanynyng ontýstigindegi Kegen men Narynqol audandary, shyghysyndaghy Shelek pen Enbekshiqazaq audandary bir-birine qosyldy. Úighyr audany óz qalpyn saqtady.

Biz әrqashan osy ólkedegi bauyrlas eki últtyng arasynda tatulyq bolsa eken dep tiledik. Biraq, jyl sayyn jýrekti auyrtatyn jýgensizdikten týrli oqighalar shyghyp jatyr. Nesin jasyrayyq, audan atyn avtonomiya retinde kóretinder bar. Tipti keybireui jalghan tarih jasap, Qarahan memleketin algha tartatyn kórinedi. Qarahan memleketin Shyghyl (Shybyl) men Yaghma (Tama) qatarly qazaqtyng eki taypasynan shyqqan túlghalar basqardy. Balasaghúndy astana etti, Qashqargha deyin biylik jýrgizdi.

Jaman at, jaman yrym mazamdy aldy, - dep Óteyboydaq aitqanday, Úighyr audanynyng atyn ózgertuding jyry otyz jyldan beri basylar emes. Elemegen dau jaman...

Áleumettik jeliden

Abai.kz