Sherhan Múrtaza. Búl esim - qazaq әdebiyeti alyptarynyng kósh basyndaghy sanaulylarynyng arasynda túr. Ol - qazaq әdebiyetine ólsheusiz ýles qosqan Qalamger. Ol - Alashtyng qayratker úly Túrar Rysqúlovtyng esimin qayta tiriltken tendessiz Qalam iyesi. Ol - qazaqtyng múnyn múndaghan, joghyn joqtaghan Qayratker. Ol - qazaq jurnalistikasynyng ózindik mektebin qalyptastyrghan Ústaz. Ol - qazaqtyng basyna tóngen týrli pәleden qútqaryp qalu ýshin

óz basyn qauip-qaterge tikken Azamat. Eng aldymen, Sherhan Múrtaza - Alashtyng ýlken jazushysy.
Biz býgin qarymdy qalamger, últ qayratkerining әrtýrli jyldarda jazylghan, әrtýrli basylym betterinde jariyalanghan maqalalarynan ýzik-ýzik oilaryn jariyaludy jón kórdik.

Sherhan Múrtaza. Búl esim - qazaq әdebiyeti alyptarynyng kósh basyndaghy sanaulylarynyng arasynda túr. Ol - qazaq әdebiyetine ólsheusiz ýles qosqan Qalamger. Ol - Alashtyng qayratker úly Túrar Rysqúlovtyng esimin qayta tiriltken tendessiz Qalam iyesi. Ol - qazaqtyng múnyn múndaghan, joghyn joqtaghan Qayratker. Ol - qazaq jurnalistikasynyng ózindik mektebin qalyptastyrghan Ústaz. Ol - qazaqtyng basyna tóngen týrli pәleden qútqaryp qalu ýshin

óz basyn qauip-qaterge tikken Azamat. Eng aldymen, Sherhan Múrtaza - Alashtyng ýlken jazushysy.
Biz býgin qarymdy qalamger, últ qayratkerining әrtýrli jyldarda jazylghan, әrtýrli basylym betterinde jariyalanghan maqalalarynan ýzik-ýzik oilaryn jariyaludy jón kórdik.

... Talanttar - raushan gýli siyaqty: jan-jaghyna júpar shashady, kónil ashady. Tikeni - azaby ózine.
Talantsyzdar shoshqatiken siyaqty. Gýldemeydi. Azaby - ózgege. Jamandyq solardan.
Bes kýn qonaq ómirde jarqyldap ótkenderding biri - Tahauy Ahtanov edi. Onyng da azaby az bolmaghan. Biraq jaymashuaq jaralghan.
Ádebiyet әlemining tabaldyryghyn attar-attamas Múhtar Áuezovtey alyptyng ong nazaryna ilikken jigit jaman bolmas.
Keyde týsime kiredi. Jazushylar Odaghynyng ghúmyryndaghy bir jylymyq kezeng edi. «Gornyy Gigantta» jazushylargha arnalyp shygharmashylyq ýy salyndy. Keremettey emes. Biraq sonda Ghabit Mýsirepov jatyp, «Úlpandy», «Jat qolyndany» jazdy.
Tahauy Ahtanov «Shyraghyng sónbesindi» jazdy. Men «Qyzyl jebenin» songhy kitaby «Tamúqty» jazdym.
Almay-bermey, Tahang meni ishtartty. Inisindey syrlasty. Men onyng alpys jyldyq mereytoyyna arnap, «Aygha shaghylghan nayza» degen esse jazdym.
Ángimeqúmar kisi edi, jaryqtyq. «Ant» atty ataqty piesasyn jazghanda tarihty qalay qoparghanyn aitady.
Jalang tarih kórkem piesa bolmaydy ghoy. Tariyhqa jan bitiru kerek. Búl dýniyede әldeqashan ótip ketken adamdardy qabirlerinen «qayta qazyp alyp» olardy tiriltu kerek. Olardy bir kezdegidey túrghyzyp, sóiletu kerek. Kýldiru kerek, jylatu kerek.

«Leninshil jasqa» qyzmetke jana­dan kelgen Oralhandy Moyynqúmgha komandirovkagha jiberdim.
Gazet júmysy - bir jaghynan jazushynyng dosy. El kóresin, jer kóresin, san týrli adamdarmen kezdesesin. Shygharmagha jem tabylady.
Gazet - bir jaghynan jazushynyng jauy. Oiynda jýrgen, kókiregindi kernegen dýniyeni alansyz otyryp jaza almaysyn. Údayy ottyng ishinde jýresin. Týnde de tynym joq. Gazet kesh shyghady. Halyqqa bir tiyn paydasy joq, kýnde bas qosqan jiyn bolady. Ól-tiril, sondaghy bayandamany, bastyqtardyng kópirme sózderi tanerteng gazetting betinde boluy kerek. Áytpese basyng ketedi. Sóitip jýrip, men bastap qoyghan povesimdi ayaqtay almadym.
Al Oralhan sol sapardan biraz jyl keyin «Qúm minezi» degen povesti jazdy. Mine, jazu! Jazsang - osylay jaz. Áytpese, kinәsi joq aq qaghazdy shimaylap bylghama. On kýndik saparda búryn ózi kórip bilmegen jerding tamyryn basyp tanyp, sol qúmdaghy adamdardyng minez-qúlqyn, psihologiyasyn, túrmysyn, jýris-túrysyn, eng bastysy - janyn úghyp-bilu - jaratylystan daryn iyesine ghana daryghan.
Áytpese sol qúmda men de talay ret boldym ghoy. IYә, kәdimgi búiyghy búghyp jatqan búira qúm. Sekseuili, shóbi, qoyany, qyrghauyly, shopan ýii, qoyy, iyti t.b.
Al Oralhannyng kózimen qaraghanda, men búl qúmdy ólkeni túnghysh ret kórgendeymin. Qúmgha jan bitken. Qúmgha minez bitken. Qúm momaqan eken. Qúm dýley eken. Qúm әnshi eken. Qúm kýishi eken. Qúmda da quanysh, qúmda da múng bolady eken.
Ádebiyet pen әuen - egiz. Áueni joq, jýreginde jyry joq, muzykasy joq әdebiyet - kórkem әdebiyet emes.
Jazushy - halyqtyng ar-ojdany degende, mine osynday jazushyny aitady. Jata qalyp, jantalasyp kósemderdi maqtay beretin jazushy - jazushy emes, kýnbaghar. Erteng kósemder taghynan tayghan kezde sol kýnbaghar olardyng artynan tas laqtyryp, jamandap shygha keledi. Aqyldy basshy osyny oilaydy, qúr maqtaugha kýmpie bermeydi. Aqyldy basshy kópshilikti sonymnan ertem dese, kópshilikting arasynda, kýnbaghardan aulaq jýredi.
Qayran Orekem osy filosofiyany aityp otyr. Átteng dәl osy zamanda tiri bolsa, jangha dәru sózderding kókesin endi aitar edi. Shyndyqty jazghan jazushynyng shygharmasy- qoghamnyng shipageri. Maman dәriger jeke-jeke adamdy aurudan sauyqtyrsa, shyn jazushy qogham auruyn tanidy. Jazady, tanidy degende qolma qol emes, adamdardyng jýregine - jiger, kózine - núr, kókiregine - sәule qosu arqyly әser etedi. Oralhan búl jaghynan sheber edi.

Jeltoqsandy jay elensiz oqigha retinde úmyttyryp jibermek bolghandar da joq emes. Jeltoqsan - tek Kolbinge ghana qarsylyq emes. Búl imperiyalyq qorlyqqa, zorlyqqa qarsylyq. «Men - qazaqpyn!» dep qasqaya túryp aita almay, tili baylanyp, auzy buylghan azapqa qarsylyq. Últtyghyndy joyyp, tilindi kesip, auzyndy bua berse, qorqaq bolasyn, býgejek, iymenshek bolasyn.
Tәuelsizdik tany janadan atqanda, til turaly Zang shyghyp, qazaq tili jeke-dara memlekettik til atanghanda, qazaqtyng ensesi edәuir kóterildi. Qazaqsha janadan mektepter ashyla bastady. «Bolashaq - qazaq tilinde» dep kóp ata-ana balalaryn qazaq mektepterine qaray jetektedi.
Biraq búl quanysh úzaqqa barmady. Qazaqtyng tili shyn mәninde ýstem til boluyna, memlekettik til boluyna sheneunik toptar jol bermey qoydy. Óitkeni biylik basynda týri qazaq, tili oryssha shyqqandar otyrdy. Áli de otyr. Olar memlekettik tildi jay әsheyin quyrshaq tilge ainaldyrdy. Óitkeni qazaq tilinde olar is jýrgize almaydy, el aldyna eki auyz sóz aita almay, shalalyghyn kórsetip alady. Sonysyn jasyru ýshin de ol orys tilining mәrtebesin asyrugha óte-móte mýddeli.
Nәtiyjesinde keshegi ata-analar býgin balalaryn qazaq mektebinen qaytaryp alyp jatyr. Óitkeni «memlekettik quyrshaq» tilding bolashaghy tym búldyr. Biyleushi toptyng osy pighylyn kórip-bilgen Masanov siyaqty ghalym-nigilister: qazaq tili - memlekettik til bolugha jaramaydy, meylinshe jútan, jetim til dep sayrap shygha keldi. Búlaysha aitu oghan óte tiyimdi. Óitkeni orys tilinde ol sudaghy balyqsha jýzedi. Al qazaq tili ýstem bolyp ketse - jep jýrgen nanynan airylyp qalady. Óz qarnynyng qamy ýshin halqyn, últyn qorlap sorlaghandar osylar.

... Men birdene bilsem, qazaq tilining jauy ózgelerden góri, óz qazaghymyzdyng arasynan kóbirek shyghyp túr.
Memlekettik til turaly zang qabyldaghan Parlament. Parlament memlekettegi biylikting ýsh tarmaghynyng bir tarmaghy. Ózi shygharghan zangha ózining biyligi jýrmegen Parlament әiteuir aman bolsyn. Qazirgi Parlamentting «Mәjilis» palatasynda 77 adam barmyz. Sonyng toqsan payyzgha juyghy qazaqtar. Al Mәjiliste qazaqsha sóileytini jalghyz jarym, toqty-torym. Ishterinde qazaqsha taza sóiley alatyndary bar-aq. Biraq oryssha sóileydi. Áueli bir-eki sózdi qazaqsha bas­tap alyp, sodan son: «Bәrine týsinikti bolu ýshin», - deydi de, oryssha gói-góiine basady. Audarmashy bar. Qazaqsha sóilesen, lezde sózbe-sóz tәrjimalap otyr. Joq, oryssha soghady. «Bәrine týsinikti bolu ýshin». Búl nashaqorlyq siyaqty aiyghuy qiyn dert. Sonda da ózining ana tilin qorlap otyrghanyn sezbeydi. «Bәrine týsinikti bolu ýshin».
Zang jýrmegennen keyin, Konstitusiyanyng baby is jýzine aspaghannan keyin, osydan onshaqty jyl búryn beti beri qaraghan qazaq balalaryn qaytadan orys mektebine qaray sýirey bastady.

«Qazir kimsiz?» deysiz. Tosyn súraq. Áriyne, aldymen adam shygharmyn. Azamat shygharmyn. «Jazushysyz ba, deputatsyz ba?» Jastar gazetine maksimalizm jarasatyn bolar. Saltykov-Shedrin jazushy bolghan ba? Álde sheneunik bolghan ba? Ol qazirge deyin qay qasiyetimen belgili? Ras, men Saltykov-Shedrin emespin. Biraq jazushy bop qalatyn shygharmyn dep ýmittenemin.
«Halyqtyng mýddesin qorghap aitqan pikirim esepke alynbady» dep kesip aitu artyq shyghar. Tipti sonau toqsanynshy jyldardyng basynda Jer turaly, Jerdi satu turaly zang qabyldanbaq bolghan syn saghatta men búl zannyng qabyldanuyna qasarysyp qarsy bolghandardyng birimin. Zang qabyldanbady. Biraq aragha jyldar salyp, búl mәsele 2000 jyly qayta kóterildi. 2001 jyly «Jer turaly» zang qabyldandy. Ýkimet úsynghan jobanyng siraghy men túyaghy ghana qaldy! Zang mýlde basqasha mazmúnda jariyalandy. Múnda mening ýlesim bar dep batyl aita alamyn.

«Jas Alash» tarihynyng taghy bir eleuli túlghasy men ýshin, mysaly Sattar Erubaev.
Osy bir qyrshynnyng taghdyryn oilaghanda key-keyde mening tamaghyma óksik tyghylady. «Jas Alashta» («Leninshil jas») qyzmet atqaryp jýrgen kezinde әriptesterimen birge týsken Sattar suretining týpnúsqasy mening arhiyvimde saqtauly. Anda-sanda qarap otyramyn. Jap-jas. Jýzi jarqyn. Ómiri ólmeytin adamnyng didary. Biraq ol endi eki-ýsh jyldan keyin ómirden óte shyghatynyn bilmeydi. A, bәlkim, bilmese de sezgen shyghar. Keudesine syimaghan talantyn tez-tez jazyp qalugha talpynghan synayly. Qaraghandygha jedel attanyp, kýndiz-týni kenshilerding arasyna jýrip, shahtagha týsip, kómirding tozanyn jútyp, júlqyna júmys istep, roman jazdy.
«Mening qúrdastarym» romanyn men jas kýnimde jastanyp jatyp kóp oqydym. Keyin ózim de «Leninshil jastyn» tilshisi bolyp, Qaraghandyda ýsh jylgha juyq túryp qaldym. Sonda bәlkim, meni jyly orynnan Qaraghandygha qaray eriksiz jetelegen sol Sattardyng әseri bolar. Qúdiretti kitaptar taptyrmas tәrbiyeshi ghoy.
Sol jogharyda atalghan újym suretining qaq ortasynda qasqayyp Rahmaly Bayjarasov otyr. Birshama uaqyt «Leninshil jasty» basqarsa kerek. Ol da Qaraghandygha baryp, qalanyng partiya komiytetin basqaryp túrghan jerinen, 1937 jyldyng qúryghyna ilinip, on segiz jyl Sibirding dәm-túzyn tatqan adam.
Men oilaymyn, otyz jetining qúryghyna Sattar da iliner me edi, ony mezgilinen erte kelgen ajal qútqaryp qaldy.
Sattar kiyeli Týrkistanda tuyp edi. Ózi jazghanday, onyng jópireygen ýii qalanyng shet jaghynda, temirjolgha jaqyn eken. Kórshisi júmystan keshke qaytqanda bir bólke nan alyp kelse, onyng әieli balasyna: «E, balam, baghyng bar eken, әkeng nan әkeldi», - deydi eken. Sattar: «BAQYT degen NAN eken dep oilaushy edim», - deydi.
«Leninshil jastyn» otyzynshy jyldardaghy tigindisi saqtalsa, әr nómirinen derlik Sattar Erubaevtyng qaynar publisiys­tikasy tabylady.
Áli esimde, Qazaqstan Komsomoly Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy Ózbekәli Jәnibekov bizge qyrshyn ketken Sattar Erubaevtyng molasyn izdep tabugha tapsyrma berdi. Qart komsomoldardyng aituynsha, Sattar qazirgi Rayymbek kóshesining boyyndaghy ziratta jerlengen eken. Birinshi hatshynyng tapsyrma beru sebebi: osy zirat tayauda tegistelip, ornyna avtostansa salynbaq eken. Sattardyng molasy tabylsa, sýiegin alyp, basqa ziratqa jerlep, basyna belgi qoi.
Biraq molasy tabylmady. Belgi joq. Kózi tiri qart komsomoldar kómektese almady. Sóitip, Sattar avtostansa astynda qaldy.

HHI ghasyr qazaghynyng ruhaniy-mәdeny dengeyi, mazmúny qanday boluy kerek degen súraqqa jauap beru qiyn, biraq qajet.
Ol qazaq - tәuelsiz elding azamaty, janashyry. «Men tәuelsizbin» dep keudesin úrmaytyn, «Men sondaymyn» dep maqtana bermeytin, bar isin ýndemey tyndyratyn, elin jayghastyryp, jerin jarastyratyn azamat. Onyng jýregi taza, peyili aq, armany asqaq. Ol - isker de bilgir. Ol ózining tarihyn biletin, últtyng mәdeniyetin, әdebiyetin, ónerin sýietin, halyq dәstýrin boyyna siniretin, ata saltyn qadir tútatyn halyq perzenti. Ol kórshi halyqtarmen baylanys, qarym-qatynasyn ýzbey, әlemdik ruhany baylyqtan nәr alugha barynsha úmtylatyn, san ónerdi iygere alatyn, ghylym men tehnikadan barynsha habardar bolatyn azamat.
Onyng ishki sarayy taza, jan dýniyesi bay. Topyraq óndeytin, ken óndiretin, qúrylys jýrgizetin, egin suaratyn, astyq óndeytin, kýrish jinaytyn mashinalardy elimizde jetildirip shygharu jana ghasyr ýlesinde.

Qazaqstannyng jerine «kóz alartqandar» sonau I Petr dәuirinen bastalghan әli jalghasyp kele jatyr. Qazaqtardy otarshyldar noqtalap mingenine jýzdegen jyldar ótip, endi tәuelsizdikke qolymyz jetti degende de, ózing kuәsin, keshegi taratylghan parlamentte Golovkov, Mihaylov t.b. deputattar Qazaqstannyng soltýstigindegi bes oblysty orystiki dep dau shygharghan joq pa? Soljenisyn, Gorbachev, Jirinovskiylerding Qazaqstangha qadalghan súq kózderin keybireuler bayqaghysy kelmeydi. Dalbasa, sandyraq dep oilaydy. O basynda Gitlerding әreketterin de júrt sandyraq dep oilaghan.
«Qúday - saqtansang saqtaymyn» degen. Áriyne, betin aulaq qylsyn, әsire imperiya­lar shabuylyna Qazaqstan tótep bere almas. Biraq túyaq serippey qalu da abyroy emes. Sondyqtan Qazaqstan Qaruly kýshteri, Qazaqstan әskeri degenge jenil-jelpi qaraudyng qate ekenin әrbir azamat sezingeni kerek-aq. «Áskerden qashypty» degendi estip qalamyz, gazetten oqimyz. Búghan әskerdegi tәrtipsizdik kinәli degen pikir qalyptasty. Tәrtipsiz әsker - әsker emes. Ol beseneden belgili. Qazirgi әskerbasylardyng aldymen tyndyratyn sharuasy osy tәrtip bolsa kerek.

Adam sanasyn, qúlqyn, peyilin týzetude bizding ýkimet shóp basyn syndyrghan joq. Al onyng esesin tenizding ar jaghynan, ber jaghynan kelgender artyghymen toltyryp jatyr. Teledidar solardyng qolshoqparyna ainaldy. Adamnyng adamgershiligin, pighylyn búzatyn asa qaterli qaru sol. Úrlyq pen qarlyqty da, jauyzdyq pen jalmauyzdyqty da, arsyz, imansyz jәleptikti, adam óltiruding nesheme týrlerin besikte jatqan baladan bastap, bәrimizge ýiretip, sanamyzdy ulap jatyr, ulap jatyr.
Kamal, jazda Kókshetauda, taghy bir jerlerde obyr shegirtke egindi býldirip ketti. Sol shegirtkeler adam sanasyn da býldirip jatyr. Qúday bireu, Qúdiret bireu, al din kóp eken, sonyng ókilderi Qazaqstanda qaptap jýr. Bir otbasynda bireu músylman, bireu baptist, bireu pravoslav, bireu bahaist, bireu ahmadi, biri iudaist, biri krishnaiyt, biri katolik bolatyn kýn jaqyn. Qaharly qantógister negizi sol.

Kamal dos! Ekonomikalyq reforma týzu bolu ýshin aldymen adamnyng sanasyn, qúlqynyn, nysabyn týzetip al. «Kedey - bay bolsam deydi, bay - Qúday bolsam deydi». Kedey bay bolsam degen jerde toqtay qalsa ghoy. «Stop!» dese, «Joq, bay Qúday bolsam» deydi. Búl qanaghatsyzdyq. Bәlening bәri osy qanaghatsyzdyqtan tua beredi. Qomaghay qúlqyn obyr oppa. Ony toltyra almaysyn. Ózi toysa da, kózi toymaydy. Ólgende topyraq qana toydyrady. Qazirgi jegishterding kóbi sonday. Akulany soyghanda qarnynan tas ta, tasbaqa da, temir de, tersek te shygha beretin kórinedi. Al bizding adam-akulalarymyzdyng qarnyn jaryp jiberseng - Qazaqstannyng prokaty da, altyny da, myryshy da, hromy da, múnayy da, araq zauyttary da, qant zauyttary - bәri-bәri aqtarylyp shygha keler edi.
Osynyng bәri halyqtyng nesibesi emes pe edi? Jekeshelendiru degendi oilap taptyq ta, әli jetken tu-talapay tonap aldy da qoydy, әlsiz halyq qúralaqan qaldy da qoydy. Osy da reforma ma?! Búl әli arty ashylatyn ýlke-e-en qylmys.
Jekeshelendir. Meyli. Biraq әdilettik qayda? Árkimning enbegine, qoghamgha qosqan ýlesine qaray bólmeymisin? Qoly jetken aldy-ketti degen bola ma eken? Ádiletti, qúqyqtyq memleket ornatamyz dep jýrip, qadam basqan sayyn әdiletsizdikke jol bersek, qúqyqtyq memleket qúra almaymyz ghoy.

***

Kamal! Zaman týzeler, adam týzelse. Túrmysymyz onalar, aqshamyz da ornyghar. Ýmitsiz shaytan degen. Tek adamdar imansyz bolmasa eken. Árkim ataq-dәreje, mansap degendi óz boyyna, óz oiyna, talant-talayyna shaqtap ólshese, nysap degen qasiyetti úghymdy úmytpasa deymin ghoy. Áytpese, qazir kóshede kele jatyp, abaylamay bireumen qaqtyghysyp qalsan, akademik bolyp shyghady. Anau da akademiyk, mynau da akademiyk. Ýlken de akademiyk, kishi de akademiyk. Meyli ghoy, qyzghanbayyq. Biraq búl ghylymdaghy inflyasiya ghoy. Osyny nege týsinbeydi «akademikti» ondy-soldy ýlestirushiler? «Akademiyk» degen ataqqa shynnan layyqtymyn ba dep bir sәt nege oilanbaydy ataq-dәreje alushylar? Nege kóz aldaryna Múhtar Áuezovti, Qanysh Sәtpaevty elestetpeydi bir sәtke? Óz shama-sharqyn solardyng úlylyghymen, danalyghymen nege oisha salystyrmaydy? Bile bilse, onay akademikter qorlady ghoy ghylymdy da, úlylardy da.
Týrlishe, qoghamdyq negizdegi akade­miyalardyng qaptap ketui jóni týzu Últtyq akademiyamyzdy Ghylym ministr­ligine qosugha mәjbýr etken joq pa eken?

Biz «balshyqtan bala jasap ala almay» jýrgen elmiz. Tarihy zobalandar soqpaghanda qazaqtar qazir qyryq-elu million shamasynda jýrer edi. Ótkenge - salauat, tirige - bereke tileyik. Bereke bersin, layym. Aqtamberdi aqyn:
Atadan altau tughannyn,
Jýregining bastary
Altynmenen bu bolar.
Atadan jalghyz tughannyn,
Jýregining bastary
Sary da jalqyn su bolar, - degen. Aqyn ghoy, shirkin. Aytqan ghoy sabazyn. Al endi Atadan altau degen ne? Oilandyng ba, Kamal? Nege ýsheu emes, nege beseu emes, nege on emes?
Áriden qalghan Alty Alash degen úghym bar. Ony bizge úmyttyrghan «bólip tasta da, biyley ber» degen. Alty Alash - týrki tektes alty aghayyndy degeni, sirә.
«Altau ala bolsa - auyzdaghy keter» degen naqyl sóz de sol zamannan qalghan. Ajyrama, alakóz bolma degeni ghoy.
«Alty baqan - alauyz» - bú da birlikti ansaghandyqtan qalghan sóz.

«Egemen boldyq. Naryq ekonomikasyna bet aldyq. Árkim kәsipker bolsyn, óndiris ashsyn, ónim shygharsyn!» degen úran shyqqanda Tereshenkolar nesie isin teris jolgha salyp jiberdi. Memleketting jandy-jandy buynynda otyrghandar qoly jetip, óz jaqyndaryn aldymen jarylqady. Olargha bankterding esigi ashyq boldy. Nәtiyjesinde lezde «nuvorishter», yaghny kenet baylar qaulap shygha keldi. Bota tirsek bozbalalar ýlken-ýlken kókelerinin, apalarynyng arqasynda tez arada últtyq «aqsýiekterge» ainaldy. Osylaysha «jýzden- jýirikter, mynnan túlparlar» tabyla ketti.
Jalpy halyq jadau qalpynda qala berdi.
Onyng ýstine korrupsiya, jemqorlyq jogharydan, tau basynan domalaghan tas siyaqty etekke deyin endep ketti. Dәnikkennen qúnyqqan jaman. Jemqorlardyng jemsauy tolmaydy. Qanaghat joq. Toyymsyzdyq psihologiyasy qiyn.
Biraq dýnie bolghaly sol shirigen baylyqty ana jaygha - ózimen birge ala ketken eshkim joq. Bay bolsang da ólgennen song basyna altynnan kýmbez salmaydy. Óitkeni sen altyn emessin. Ólgennen song baydyng da sýiegi әppaq, kedeyding de sýiegi әppaq. Ádilet sonda ornaydy.
Alayda tiriler múny oilap jatpaydy.

Qazaqtyng mәiegi auylda edi. Auyl barda qazaq halqynyng nәsili asyl edi. Sol mәiek qazir iry bastady. Amerikany alghash jaulap alushylar bayyrghy túrghyn - ýndisterding qiyan-keski qarsylyghyna tap bolghan ghoy. Sadaqpen qarulanghan ýndisterdi zenbirekpen jene almaghan. Sonda bir súnghyla zymiyan aitty deydi: ýndisterdi jenu ýshin әueli bizondy qyryndar dep. Al Zengi babanyng iri týri - bizon ýndisterding asyraushy azyghy edi. Bizon jappay qyryldy - ýndister jenildi, ruhy syndy... Ýndisterding qazirgi qalghan-qútqan úrpaghy... ony aitpay-aq qoyayyn, óte ayanyshty.
Al sonau bozala tandy zamannan beri qazaqty asyraghan mal emes pe edi, Kamal? Qazaq maldan ajyrady ghoy. Qoldan ajyratty.
Sonau qaharly otyz ekinshi - otyz ýshinshi jyldary aldymen mal ketken, artynsha adam ketken. Bir-eki jyldyng kóleminde qyryq million bastan bes-aq million qalghan.

***

Kamal! Búl Úly kósh bir jyldyq, eki jyldyq emes, әli kópke sozylady. Kóshi-qon turaly jana zang Parlament qúzyrynda túr. Deputat myrzalar búl jobadaghy keybir moyny bos búlghan-búlghang tústaryn qataytatyn shyghar degen ýmitten kýder ýzbeyik. Jәne sol zang boyynsha, zamanymyzdyng asa kýrdeli problemasy ekenin qatty eskerip, Kóshi-qon memlekettik organyn qúryp, onyng basyna qazaq halqynyng mýddesin qorghay alatyn, ózgelerdi de renjitpeytin, «Ózing ólme, ózgeni de óltirme» degen qaghidany ústanatyn, últ psihologiyasyn, minez-qúlqyn, salt-sanasyn, dәstýrin jaqsy biletin azamat túlgha túruy kerek.
Jәne bir týiini, Korjovalardan qayyr bolmasa, el bolyp, júrt bolyp, memleket bolyp, kóshi-qonnyng Otandastar qoryn qúru auaday qajet.
Qazir ne kóp, san týrli qorlar kóp. Al mynau solardan shoqtyghy biyik, mýddesi biyik taghdyrshesh Qor boluy tiyis. Búl qorgha qolghabys eter kýsh - iygi jaqsylar, qazirgi dәulettiler, últqa jany ashityn firmalar, bankirler bolghany abzal. Elge oralghan aghayyngha jylu beru ata-babamyzdyng adamgershilik dәstýri. Jylu beru - qayyr-sadaqa emes, aghayynnyng janyn jylytu, úyasyn jylytu degen úghym. Sonda erteng sen jaurasan, ol seni jylytady. Últtyng birligi, bauyrmaldyghy osyndaydan qúralady.

***

Jaqynda «Jalyn» baspasy mening «Ay men Aysha» atty romanymnyng birinshi kitabyn basyp shyghardy. Rahmet. Biraq qalamaqy tóleytin synayy joq. Óitkeni qaryzgha batyp, qarjysyz otyr. Taralymnyng biraz bóligin ózim satyp aqsha tabuym kerek kórinedi. Bar shygharghany 2000-aq dana.
Kamal! Endi eger Kók bazarda «samopal» araq satyp, bótelkesin ótkenge de, ketkenge de úsynyp, zarlap túrghan kempirlerding qatarynan meni kórseng - tang qalma. Áriyne kýlersin. Kýle ber. Kitabymdy satyp túramyn, atasyna nәlet! Biraq meniki «samopal» emes. Arym taza. Tek bir qaupim bar: satyp alushylar mening kitabymnyng múqabasyn sipalap kórip túryp, qasymdaghy «samopal» satqan kórshime búrylyp kete me dep qorqamyn.
Solay, bauyrym. Kitap dýkenderi tolghan Mәskeu baspalarynyng neshe aluan «ónimderi». Ishinde biren-saran qúndylary da bar. Al negizinen «seks» turaly beyәdep kitaptar.
Qazir Qazaqstan imansyz iydeologiya qúraldarynyng erkin aimaghyna ainaldy. Keybir búzyq gazetter, «KTK», «TAN», «ZI kanal» siyaqty telearnalar adamdy mәngýrtke ainaldyratyn aila-amaldyng nesheme týrin tuyndatyp jatyr. Adamdy óltirudin, azdyrudyn, qatigez qanisherliktin, jәleptikting aluan týrin qarsha boratyp túr.
Til turaly jana Zannyng iyisi búlardyng múrnyna barmaghan synayly. Senbesen, teledidarynnyng tilin basyp kór. Gazetterding bәri jabyla basatyn telebaghdarlamalargha kóz sal. Búlarda qazaq tilinde baysaldy, parasatty әngime atymen joq. Kóz aldau qylyp qazaqsha bir elten-selteng bi, tatymsyz әnsymaqtar berip qoyady. Balany aldaghanday. Halyqty qalay aldarsyn...

...Kóne Egiypet papirusyna jazylyp bizge jetken asyldargha kóz sal. Ne jazylghan? Búl dýniyeden ótken adam o dýniyede Qúdiret aldynda jauap berip túr:
- Men adamdargha aramdyq, qiyanat jasamadym.
- Men maldy qyra bergen joqpyn.
- Men qarip-qasirdi qorlaghan joqpyn.
- Men eshkimdi óltirgen joqpyn.
- Men zinaqorlyq jasaghan joqpyn.
- Men tarazydan jegen joqpyn.
- Men sәbiylerding tamaghyn tartyp alghan joqpyn.
- Men aghyn sugha bóget salghan joqpyn.
- Shyndyqty búrmalap kýnәkar bolghan joqpyn....
Búl dýnie - bәrimizding uaqytsha meymanhanamyz. Saghaty soqqan sәtte biz ekeumiz ne dep jauap berer ekenbiz, Kamal?
Bizding shondarymyz ne dep jauap berer eken?
Halyqtyng ýlesin, kәri-qúrtannyng zeynetaqysyn, enbekqorlardyng enbekaqysyn jep jatqandar ne der eken?
«Tabighattyng qatesin týzeymiz» dep ózenderdi toqsan toghyz jerinen buyp tastaghandar ne demek?
Tarazydan jep jatqan tasbaqalar az ba?
Qu dýniyege bola birin-biri óltirip jatqandar az ba?
Sәbiylerding nesibesin tartyp alyp jatqandar she?
Otyz alty million maldy qyryp salyp, tamtyghyn ghana qaldyrghandar she?
Shyndyqty búrmalaushylar kódeden de kóp.
Qyp-qyzyl ótirikti kótere beretin osy dýnie ghana. O dýniyede onday qulyq ótpeydi.
Qúdiretten kýshti eshkim joq.
Qazaqtyng batyr Bauyrjany: «Ótirikting balyn jalap ómir sýrgenshe, shyndyqtyng uyn iship ólgen artyq», - dedi.
Sen ne der edin, Kamal?
Tiriler oilansyn...

Dayyndaghan
Gýlzina BEKTASOVA

"Týrkistan" gazeti